Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

1848.-1849. aasta revolutsioonid. - sarnased materjalid

bonaparte, keiser, 1851, valitsejad, kolmandaks, arvestanud, tahti
thumbnail
7
doc

Suur Prantsuse revolutsioon

Alguses ei pidanud kongressil olema prantsusmaad. Talleyrand- üks tähtsaimad mehi prantsusmaad, hea poliitik. Osales Viini kongressil ja suuts sellega mõned punktid tagasi lükata ja Prantsusmaa päästa suurimast hukatusest. 6. mai töö. Prants rev , Viini kongress, euroopa, vabadusliikumine. Viini kongress tekitas Euroopas taburlikkuse. ''Taburluse aeg''- püüti tagasi minna prantsuse revolutsiooni eelsesse aega. Mõningal pool püüti uuesti kehtestada pärisrjust. Vanad valitsejad uuesti. Mõningates paikades leiti, et uuendusi palju ja jäädi vanade viiside juurde, mis oli kahjulik. Euroopas tekkinud seltsid ja ühingud aeti laiali ja inimeste osalemist politiilistes asjades püüti keelata. Seda nim revolutsiooniliseks ajaks ja 1820.-30. aastatel rahvaste vabadusvõitlus. 19saj tekkisid vabadusliikumised, 20-30. aastatel Saksamaal, Itaalias, Kreekas ja Hispaanias. Saksamaal

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 ­ 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni s�

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

aeg. Direktooriumi valitsemine tugineski eelkõige uusrikastele. Rahva hulgas puudus Direktooriumil laiem toetajaskond, kuna elanikkonna majanduslik olukord jäi endiselt viletsaks. Uusrikaste võimu üritas 1796. aastal kukutada F.Babeuf, organiseerides nn. võrdsete vandenõu.Välisvaenlastega 1796- 1797 aastatel lahingutes edu saavutamisest hoolimata nõrgenes Direktooriumi positsioon üha. Järjest aktiivsemaks muutusid ka rojalistid. Populaarsust võitis ka juurde noor väejuht Napoleon Bonaparte. 1799. aastal tuli ta pärast sõjakäiku Egiptusesse ja Süüriasse Prantsusmaale tagasi. Teda võeti Pariisis vaimustusega vastu ning temast sai Pariisi garnisoni ülem. Seadusandlik Korpus kartis jakobiinide ülestõusu, sellepärast viidi istungid üle ühte pealinna läänerajooni. 9. novembril 1799. aastal piirasid Bonaparte'ile ustavad väed selle hoone, kus töötas Seadusandlik Korpus, ümber. Napoleon esitas saadikutele nõudmise põhiseaduse muutmise kohta.

Ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsuse revolutsioon

Diktatuur hävis palju kiiremini kui see tekkis. Nüüd hakkas revolutsioon hääbuma. Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse, milles sätestati, et Prantsusmaa jääb vabariigiks ning seadusandlik võim jääb Seadusandlikule Korpusele, kuid viimane valis täidesaatva võimu eesotsa uue valitsuse ­ Direktooriumi. Direktoorium ei leidnud küll poolehoidu rahva seas, kuid kukutamiskatsedki olid esialgu edutud. Rojalistide mässukatse maha surunud Napoleon Bonaparte kogus kuulsust. Sellest väikeaadli päritolu mehest sai 1799 garnisoni ülem. Oma auahnuse ja võimujanuga valmistas ta ette riigipöörde, mille tulemusena hõivasid tema ustavad väed seadusandliku võimu hoone. Napoleonis sai 1 kolmest konsulist, kes täidesaatva võimu ametikohad hõivasid. Selle riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, kuid nüüd hakkas Napoleon püüdlema ainuvalitsemise poole. See on suurimaid, kui mitte suurim revolutsioon maailma ajaloos, sest selle vägi-

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Prantsuse revolutsioon ja Saksamaa

DANTON ­ revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE ­ montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND ­ piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON ­ 18. brümääri riigipöörde järel üheks konsuliks tõusnud, hiljem keiser, valitses aastani 1815 ja teostas tugevat vallutuspoliitikat. NELSON ­ mere admiral, kelle juhtimisel võideti Trafalgari merelahing. ALEKSANDER I ­ Venemaa tsaar, kes sai kaotuse osaliseks 1805. aasta Austerlitzi lahingus. KUTZOV ­ Borodino lahingus vene väejuht, kaotus Moskva eel. DE TOLLEY ­ eesti balti sakslane vene väejuht. WELLINGTON ­ inglaste väejuht, kes juhtis sõjaväge prantslastevastu FICHTE ­ Astus välja avalikult Saksamaa uuenemise eest, filosoof

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai ­ 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid alustasid zirondiin

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Prantsuse revolutsioon

1799, algas peale Robespierre surma- loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus jakobiinid kukutati.1795- uus tegelik võim kuulus esimesele konsulile põhiseadus- taastati varanduslik Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri tsensus ning vabaturumajandus. See riigipööret loetakse enamasti ka oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, Prantsuse revolutsiooni lõpuks. mis Prantsusmaal reaalselt kehtima 3 konsulit: Bonaparte, Sieyes, hakkas. Selle kohaselt muudeti ka Ducos 1799 uus põhiseadus- Napoleoni rahvustunde tõus,aadel kaotas koostatud, vabariik säilis. positsiooni, kaotati tsunftisundus, 1801-kirik allutati riigile > Napoleon sõjaväekohustus.Viini kongress, keisriks kutsuti ka Euroopa kontsert.216 1802- Napoleon kuulutas enda esindajat. Kongressi peaorganisaator konsulikoha eluaegseks. Metternich

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prantsuse revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789­1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused ­ vaimulikud ja aadlikud ­ ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Riigikassa täitmiseks tõst

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prantsuse revolutsioon

1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel

Lõpuks viis opositsioon siiski läbi riigipöörde ­ Robespierre ja tema pooldajad kukutati, arreteeriti ning hukati järgmisel päeval. Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse, mille järgi jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, kuid seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus ning täidesaatvaks võimuorganiks oli Direktoorium, kuid ka see ei suutnud riiki stabiliseerida ning nelja aasta pärast haaras võimu Prantsuse väejuht Napoleon Bonaparte koos kahe enda toetajaga. 1802. a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804. a. kuulutas Senat ta keisriks ehk imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhia ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Napoleoni valitsusajal peeti Euroopas palju edukaid vallutussõdu, mis aitasid lagundada feodaalkorda, levitada revolutsiooniideid ning ümberkorraldusi ­ näiteks levisid revolutsiooni ajal Prantsusmaal kasutusele võetud ning tänapäevani

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Prantsuse revolutsioon

brümäär) viis läbi sõjalise riigipöörde. Sellega lõppes Prantsuse revolutsioon ja võim läks kolmele konsulile. 13. Revolutsiooni vastukajad Euroopas (TV 60). Prantsusmaa vastane 1. ja 2. koalitsioon. Esialgu pooldati revolutsiooni kui valgustusideede täideviimist, hiljem revolutsiooni süvenedes, see vaimustus vaibus, kuna hukati kuningas, kes oli veresugulane paljude teiste kuningatega. (kehtestati terror) Samuti kardeti et revolutsioon levib ka teistesse riikidesse ja praegused valitsejad kukutatakse troonilt. Alustati sõda Prantsusmaa vastu, et lämmatada revolutsioon ja taastada monarhia. (Austria ja Preisi) · Austria · Preisimaa 1. koalitsioon 1793 · Inglismaa · Hispaania · Holland · Inglismaa 2. koalitsioon 1798 · Venemaa

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 ­Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
4
doc

PRANTSUSE REVOLUTSIOON

Ka rahvas hakkas nõudma tugevamat võimu. Kuni otsiti sobivat kandidaati, viis kindral Napoleon Bonaparte, kes oli tuntuks saanud oma sõjakäikudega Itaaliasse ja Egiptusesse 18. brümääril (9. novembril 1799) läbi sõjalise riigipöörde. Ametlikult säilis vabariik. Viiesajanõukogu aeti laiali (molli, noh!), siis aga aeti uuesti kokku (nats veel molli), et saadikud võtaksid vastu dekreedi võimu üleandmise kohta kolmele konsulile, kellest esimene pidi olema Napoleon Bonaparte. Sellega püüti anda riigipöördele seaduslikku ilmet, kuid tegelikult tähistas 18. brümäär Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Võim vabariigis läks niisiis üle kolmele konsulile, kellest tuntud on Emmanuel Joseph Sieyes ja mainitud Bonaparte. Sieyes leidis, et uue valitsuse eesotsas peaks seisma tema kui kogenud poliitik. Ometigi läks tegelik võim sõjajõude käsutava kindral Bonaparte'i kätte (üllatus-üllatus). 1799

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsusmaa revolutsioon küsimused vastused

eesõigused, Preisimaal sõjaväereform, linnades omavalitsused 26.Prantsuse-Vene sõjad puhkesid 1812 24.juuni. Mõlemad osapooled eirasid Tilsiti rahulepingu tingimusi ning see viis paratamatult sõjani. Napoleno armee häving, kaotus 28.Rojalistid-kuningriigi pooldajad Prantsusmaal, astusid vastu 1795.a vastuvõetud põhiseadusele Napoleon 1769-1821 ­ noore kindralina surus maha rojalistide mässu, sai silmapaistvaks poliitikuks ja väejuhiks. Prantsusmaa keiser 1799-1815. Viis läbi mitmeid ümberkorraldusi konsulaat-riigivälisesindus, mis kaitseb välisriigis selle riigi kodanike õigusi trikoloor-kolmevärviline lipp marseljees-Prantsuse riigihümn, revolutisooniliste sõdade tunnuslaul Maria-Luise-Austria keisri tütar, Napoleoni teine abikaasa konkordaat-Napoleoni ja Rooma paavsti leping, mille alusel kuulutati katoliiklus prantlsate usuks usurpaator-ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja kolme keisri lahing-Austerlitzi lahing 1805

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Suur Prantsuse revolutsioon

Koalitsioon ­ mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 ­ 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Prantsusmaa revolutsioon vastused küsimustele

1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon?  Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis  Oli priiskav eluviis ja suured võlad.  Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi.  Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist.  Ameerika revolutsiooni mõju  Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile, samal ajal kui ra

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Prantsuse revolutsioon

26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimes

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Sama aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie ­ Antoinette. Revolutsiooni lõpp Peale kuninga hukkamist tulid võimule Jakobiinid, kes kehtestasid diktatuuri ehk piiramatu ja vägivaldse võimu. Nende võimu ajal hukati üle 40 000 inimese. Jakobiinide diktatuur kukutati nende juhi Robespierre hukkamisega. Pärast neid hakkas Prantsusmaal Direktooriumi ehk valitsuse aeg. Seegi aeg kukutati 9.novembril 1799. aastal Napoleon Bonaparte mõjul. Toimus riigipööre ja algas Konsulaadi ajastu. Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. Sellega oli Suur Prantsuse Revolutsioon läbi saanud. Revolutsiooniga seotud isikud Louis XVI (1754-1793) Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas. Kuningana oli ta nõrk, kuid ei olnud rumal. Tal olid head mõtted ning ta oskas teha õigeid hinnanguid.Louis XVI-le meeldis lukksepa töö, mis

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Prantsuse Revolutsioon

Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lne- Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle le, kas seda saab vtta htse sndmusena vi

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsuse kodanlik revolutsioon

riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Prantsuse revolutsioon

PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 1774­1776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformides

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Arvestuslik töö - Uusaeg

1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich Mõnipäev hiljem vallandusid rahutused ka Ungaris. Revolutsioonide põhjused: Revolutsioonide põhjused: 1.1. Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti samutiosaleda riigijuhtimises. 2. Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a 3. Tekkisid majanduslikud raskused 4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast Veebruar 1848-Revolutsioon Prantsusmaal kukutati kuningas ja mõneks aastaks sai Prantsusmaast vabariik Detsember 1848- Prantsusmaa presidendiks valiti Louis Bonaparte, kes oli Napoleoni sugulane

Ajalugu
144 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Euroopa Napoleoni sõdade ajal, Napoleoni langus

Napoleon abiellus uuesti 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes ei pääsenud troonile, aga suri 1832.aastal tuberkuloosi. 1803.aastal likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriik. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli al olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid juba revolutsiooni ajal alanud Prantsusmaa- vastast sõjategevust, et taastada seaduslik monarhia ja kord. 1805.aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806. aasta lõpul kuulutas ta välja majandusblokaadi. Saareriigi

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi ­ kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik ­ reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi ­ perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Euroopa 19.sajandil

Sardiinia (Piemonte) kuningriigi juhtimisel algas Itaalia I iseseisvussõda Austria vastu.  Prantsusmaal veebruarirevolutsiooni käigus juulimonarhia kukutati ja moodustati Ajutine Valitsus. Novembris võeti vastu uus vabariiklik põhiseadus, mis nägi ette ühekojalise parlamendi, tugeva presidendivõimu ja otsesed valimised üldise valimisõiguse alusel (II vabariik). Detsembris valiti suure häälteenamusega presidendiks Louis Napoleon Bonaparte (N.I vennapoeg).  Saksamaal märtsirevolutsioon (vt. õpik lk.220)- ülestõus algas Preisimaal Berliinis, kutsuti kokku Preisi Asutav Kogu, kuningas lubas anda põhiseaduse, mis tegelikkuses kujunes üsna konservatiivseks.  Esimene katse Saksamaa ühendamiseks – valiti Üle-Saksamaline Frankfurdi parlament (Saksa Rahvusassamblee), mis lõpetas mõneks ajaks (kuni 1850) Saksa Liidu tegevuse.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

Oma vimu kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe paavstiga Pius VIIga. Ta ei andnud kirikule tagasi maid, mis oli ära võetud. 1802 muudab napoleon konsoli võimu eluaegseks. 18. mai 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. Sellega oli ta kindlustanud võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele. 1792-1797 Esimene koalitsioon (austria, preisi, SB, holland, hispaania) 1799-1802 Teine koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Napoli). Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov'i. Ta saavutas itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Pärast venemaa lahkumis ülekaal jälle prm poolel. Prm võitis suure Marengo lahingu. Sama nime kandis ka napoleoni hobune. 1805 Kolmas koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Rootsi)

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

17. sajandi I poolel toimus Euroopas suur sõda, kuhu olid haaratud paljud Euroopa riigid. See oli 30aastane sõda (16181648). See sõda toimus eeskätt Saksamaa territooriumil ja algas kui ususõda, kus oli 2 poolt ­ protestantlik unioon (Saksa väikeriigid, kes olid vastu võtnud luterluse) ja katoliiklik liiga (territooriumid, kus oli säilinud katoliiklus). Katoliiklikku liigat toetas Habsburgide suguvõsa, kes olid võimul Hispaanias, Belgias, Austrias ja SaksaRooma keisririigis. Keiser oli usult katoliiklane. Protestantlikku uniooni toetasid Taani ja Rootsi (luterlikud maad). 30aastase sõja käigus selle sõja iseloom muutus ­ ususõda muutus poliitiliseks võitluseks ülemvõimu pärast. Sinna sõtta sekkus Prantsusmaa ­ oleks pidanud katoliikliku liiga poolele minema, kuid läks protestantliku uniooni poolele. Prantsusmaa tegutses liidus luterlastega, sest.. ..* Prantsusmaa tahtis vähendada Euroopas Habsburgide võimu, tundis end nendest ohustatuna.

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse

Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Uusaeg

lahutamise riigist. Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe . Katoliku yusk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 2.Venemaa 19. sajandil 19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest. Venemaal oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotas oli piiramatu võimuga keiser. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik. Venemaa koloniaalpoliitika määras ära 3 omavahel seotud põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Militariseeritus sõjaväest sai impeeriumi üks tugitalasid, omaette riik riigis. Sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, seega ka tsiviilelu korraldamise aluseks. (siia kuuluvad ka veel Sotsiaalne struktuur ja etikett-vaata pilet nr 9) Pilet nr 11

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Ajalooline kvintessents uusajast

(Eestimaal 1816, Liivimaal 1819, Kuramaal 1819). Alles 1865. aastal kaotati mõisniku õigus karistada talupoegi ihunuhtluse või lühiaegse arestiga. Usuvahetusliikumises astus ligi 60000 Eesti talupoega vene õigeusku, lootes, et siis vabanevad nad kohustustest ja saavad tasuta maad. 1802 avati taas Tartu Ülikool kuhu läksid õppima baltisakslased, välismaalased ning vähesed eestlased ja venelased. 30. Prantsusmaa XIX sajandil 1851.aastal toimus riigipööre võimule asus president Bonaparte keisrina Napoleon 3 nime all kes tahtis arendada majandust ja aktiivset välispoliitikat. Prantsusmaa tahtis peatada Saksamaa kasvu Euroopas ja Preisimaa ühinemist Saksamaaga selletõttu läks Prantsusmaa Preisimaaga sõtta. Prantsusmaa kaotus tõi endaga kaasa sisepoliitilisi segadusi mille tõttu rahvas ei olnud nõus kaotama ning koondati kokku rahvuskaarti millega tõsteti mässu ja mis hiljem valitsus maha surus.

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik) hilis-keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja Suurbritannias rahvas hakkab ikkagi koonduma. Suurbritannias saab domineerivaks religiooniks anglikaani kirik ­ See näitab valitseja truudust jne ­ ühtne religioon ühendab inimesi. Samuti on Prantsusmaal kalvinismiga. Kuigi Prantsusmaa filosoofid kritiseerivad katolikku kirikut on siiski Prantsusmaa usuliselt ühtne

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

kasutamine, kuid kasutati ka kivist tööriistu · Vana riik 2650-2100 eKr ­ sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg; suured püramiidid Gizas; naabermaadega läbikäimine hõre; kujunesid välja peaaegu kõik egiptuse tsiv-i olulisemad tunnused; langes sisesegaduste tagajärjel · Keskmine riik 1950-1650 eKr ­ maa ühendasid taas Ülem-Egiptuse valitsejad Teebast; riigi juhtimisel olulised ka piirkondade ­ noomide asehaldurid, kelle tahet valitseja pidi arvestama; Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased ­ Keskmise riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr ­ algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Karmi kirikukorralduse eirajad võis koguni hukata. Reformatsioon Inglismaal- Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII(valitses 1509- 1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ja abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga, kuid selleks oli vaja paavsti luba. Aragoni Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Kuningal ei jäänud muud üle kui end katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Aastal 1534 kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest ja Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga, kuid ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega.

Ajalugu
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun