18 sajandi isikuid, kes on seotud Eestiga (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 ­ sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 ­ 1710 ­ ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 1695­97 ­ suur nälg Eestis, suri 70 000­75 000 inimest ­ viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 ­ suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august ­ sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember ­ Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu

Ajalugu

8

docx

Ajalugu 11. klassile (18.sajand)

Millal see kehtis? (5p)  Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele  Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk)  Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel)  Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel)  Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR  1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p)  1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga.  Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p) 4. Iseloomusta Eesti talupoja olukorda 18. sajandil. (4p)

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 ­ Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. ­ Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 ­ Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000­140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine

Ajalugu

9

doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

Tartu, Narva ja Pärnu, järgnevatel aastakümnetel omandasid need ka Kuressaare ja Valga. Põhjasõjas hävinud linnad läksid ümbruskonna mõisnike kätesse. Kodanikuõigusi jagas raad. Rae eesotsas seisis üks või mitu bürgermeistrit. Linnade ühist vastasleeri rüütelkondadele ei kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi. Kaubandus: Põhitulu andis merekaubandus. Riia ja Peterburi sadamad muutusid riigi jaoks tähtsaimateks ning need jätsid Eesti sadamad täielikult varju. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeeld. Kaubanduse arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama käivet. Andes talle mitmeid eelisi Eesti linnade suhtes. Väljaveos etendasid põhiosa vili, metsamaterjal, laevaehitusmaterjal lina ja kanep. Sisseveos olid ülekaalus talurahvakaubad: sool, raud, tubakas ja heeringas; aadli ja jõukama rahva tarvis luksuskaubad ja riie

Ajalugu

2

doc

Eesti ajaloolised isikud

alistada. Suri Tartut kaitstes. KESKAEG- 1227-1558 Modena Wilhelm- Paavsti saadik, kes moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi. Itaalia vaimulik ja diplomaat, tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-,ja Preisimaal. Burchard von Dreiben- Liivimaa ordumeister, kes lasi 1343 4 mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4 Eesti kunni ja siis tappis nad. Bartholomäus Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. Vesse-oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal.Saarlased alustasid ülestõusu 1343. aasta teisel poolel.Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 1379­1400

Ajalugu

2

doc

Muinasaja suurtegelased

Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 1694­1733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma

Ajalugu

5

doc

Ajalugu: eesti 18. sajandil

viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. 1720-30-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikutel kiiremini üle saada Põhjasõja­ järgsest kiriku madalseisust. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. Elavnes sulise kirjanduse väljaandmine. 1739. aastal ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpule Tallinna lähedalt Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle. · Vennastekoguduse liikumine - 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, mis võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Enamik kirikuõpetajaist suhtus

Ajalugu

8

doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile,

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)