18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses

Põlma, Mirell

18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Majandusteadus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis mõjutab hariduskulude taseme dünaamikat?

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ettevõttemajanduse instituut
Mihkel Pari
18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses
Uurimistöö
Juhendaja : professor Janno Reiljan
Tartu 2014
Sisukord

Sissejuhatus 3
Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses 4
Kokkuvõte 9
Viidatud allikad 10
Lisad 11
Lisa 1. Valitsussektori hariduskulutused protsendina SKP-st aastatel 2002–2012 11
Lisa 2. Valitsussektori hariduskulutuste baaskasvutempod 2002–2012 ( baasaasta on 2003, Šveitsi puhul 2005) 13
Lisa 3.SKP baaskasvu väärtus (baasaasta on 2005) 14

Sissejuhatus

Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eesti valitsussektori hariduskulude taset SKP suhtes ja selle taseme dünaamikat rahvusvahelises võrdluses. Selleks on võetud Eurostati andmebaasist vajalikud andmed ning neid analüüsitud.
Selles uurimistöös on seatud järgmised uurimisküsimused, millele loodetakse töö käigus vastused leida:

milline on Eesti valitsussektori hariduskulude tase rahvusvahelises võrdluses;
milline on hariduskulude taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses;
mis mõjutab hariduskulude taseme dünaamikat?

Kuna töö eesmärk on analüüsida hariduskulude taset ja selle dünaamikat rahvusvahelises võrdluses, siis on autor püstitanud kaks hüpoteesi:

Eestis on hariduskulude tase SKP-st kõrgem võrreldes Euroopa Liidu keskmisega
kui riigi majanduslik seis on hea, siis protsent SKP-st, mida hariduskuludeks kasutatakse, on madalam, st nii majanduslanguse kui –tõusu ajal suunatakse haridusse sama summa, kuid muudele eluvaldkondadele eraldatakse vähem või rohkem raha.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #1

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #2

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #3

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #4

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #5

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #6

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #7

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #8

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #9

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #10

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #11

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #12

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #13

18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mirell Põlma Õppematerjali autor

Avaliku sektori ökonoomika kodune töö: uurimistöö teemal "Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses"

avsö asö avaliku sektori ökonoomika ökonoomika majandus majandusteadus hariduskulu hariduskulud baaskasvu

Kasutatud allikad

https://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=6772

Sarnased õppematerjalid

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus

xls

Ökonomeetria Labor 8 VIF(2011)

Labor 8 Multikollineaarsuse kindlakstegemine - VIFj MS.0151 Ökonomeetria 2011 Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlasktegemiseks leitakse varieeruvusindeks ehk dispersiooni mõju faktor VIF j (Variance Inflationary Factor). Varieeruvusindeks näitab argumendi mõju regressiooniparameetri hajuvusele. 1 VIF j= 1- R 2 j kus Rj2 on determinatsioonikordaja, mis on leitud sõltumatu muutuja X j (R2 leidmiseks teostada regressioonanalüüs, kus sõltuvaks muutujaks Y on uuritav X j) ja ülejäänud sõltumatute muutujate Xj vahel. Kui VIFj > 10, siis tuleb selline sõltumatu muutuja Xj eemaldada. Ülesanne Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlakstegemiseks leida varieeruvusindeks VIFj. Andmed on esitatud töölehel nimega "and

Ökonomeetria

pdf

Tee-ehitus I projekt

Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda

Betooni puurimine

xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu

Kokandus

102

xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,

Füüsikaline ja kolloidkeemia

rtf

Äriplaan

.................................................. 8.1 SWOT ANALÜÜS................................................................................................................. 9 TUNDLIKKUSE ANALÜÜS....................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS OÜ Phat Farm Eesti esindus on edasimüümisega tegelev firma, mille kauba artikliks on enamjaolt noorte vabaaja rõivad- ja jalanõud ning nende juurde kuuluvad aksessuaarid. Hetkel on firma asutamisel. Ettevõte tegeleb konkreetsemalt rõivaste, jalanõude ja aksessuaaride sisse toomisega Ameerikast ning kaubamärgi esindamisega Eestis. Meie klientuur on lai, hetkel oleme arvestanud sihtgrupiks 10-34 aastased, keda Eestis on 489 756. Kuna ta on üha laienev turg, on

Juhtimise alused

144

xlsx

Tervislik toitumine

Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,

Toit ja toitumine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid