17. sajand, ajajärk

5

rtf

Barokk ja klassitsism

Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga .

Kirjandus

5

doc

Barokk, klassitsism ja valgustuskirjandus

1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism) · Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia,

Kirjandus

24

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

Sega vastuolus tollase kirjandustraditsiooniga. · Igatsus kaotatud ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest, paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. · Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) · Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks · Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka

Kategoriseerimata

21

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

Kirjandus