Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

17.-18 saj. vene toidud - sarnased materjalid

supp, kalja, sibul, praetud, road, supid, seljanka, kapsas, rupskid, sibula, kruubi, suupisted, lahtised, pliinid, pliit, maitseained, koriander, erinesid, põhilisteks, praad, kaerajahu, borš, bojaaride, kõõlused, seapea, kartul, rohelisega, hernesupp, puder, hapukoore
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

kalkuleerimisel 99  Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2  Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108  Toitude maitsestamise põhimõtted 113  Puljongid ja supid 117  Kastmed 126  Salatid ja võileivad 132  Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139  Munatoidud 143  Kalatoidud 147  Lihatoidud 162  Köögiviljatoidud ja -lisandid 174

Analüüsimeetodid...
50 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Vene rahvusköök

Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. ­ 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast ­ tatar, oder, hirss, nisu, kaer, rukis ­ toodeti erineva jämedusega tangu ja kruupi. Sellest ka pudruliikide väga suur mitmekesisus Venemaal. Suve lõpupoole oli kombeks teha nn

Kultuuriajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. · Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha. Kuubikud massiga20-30 g, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse hakitud sibul, pruunistatakse ja pärast lisatakse tomatipasta, kuumutatakse enne hautamist võib lisada porgandit kuid ei pea. Hautatakse kuni liha on pehme. Kui liha pehme siis valmistatakse kaste. Jahu kuumutatakse rasvaines ning siis lisatakse see hautamisleeme, segatakse · Stroogonov - Veiseliha. Kangid, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse,

Kokandus
66 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

Puudumine võib põhjustada rahhiiti. D-vitamiini rikkad on kalamaks, eriti tursamaks, veisemaks ja munakollane. Päevane vajadus on 0,005 mg. E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist. Leidub taimede rohelises osas, munakollases ja piimas. Päevane vajadus 10 mg. F-vitamiin kujutab endast teatud polüküllastumata rasvhappeid (linoolhape). Neil on veresoonte lupjumist pidurdav toime. Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes ­ piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid kartuleid. Need tükeldatakse kangideks, ribadeks või riivitakse jämedariiviga (kasrtuliõled) ja tahendatakse. Kartulitükid praetakse väikeste partiidena kuldkollaseks, nõrutatakse ja maitsestatakse, Lisandina serveeritakse praetud kartuleid liharoogude ja kalaroogade juurde. Küpsetatakse nii koorega kui ka kooritud kartuleid. Koorega kartuleid võib eelnevalt pakkida ka fooliumisse. Küpsetatakse kas ahjus või grilli spetsiaalses üleküpsetamis- ehk gratineerimisseadmes. Koorega kartuleid küpsetades valitakse terve ja sileda koorega kartulid ning pestakse tugevalt harjates puhtaks. Tahendatakse köögipaberiga. 1.Kartulipuder- valmistamiseks keedetakse kartulid pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks

Kokandus
254 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Vürtsid ja ürdid

Peterselliga võib maitsestada ka ürdivõid, mida koos sooja grill-lihaga serveerida. Vahemere ürdisegu: Ürdisegu sisaldab basiilikat, pune (oregano), tüümiani, vürtsi, küüslauku, koriandrit, sibulat, paprikat ja aed-piprarohtu. Sobib suurepäraselt kõikide lihadega ning samuti köögiviljadega. Vahemere ürdisegu on saadaval näiteks Santa Maria valikus. Ürdiaia segu: Annab põneva maitse lihale, kalale, aedviljale ja salatitele. Koostis: sibul, pipar, petersell, sinepiseemned, paprika, rosmariin, pune, basiilik, majoraan koriander jt. Vürtsid. Saadaval näiteks Santa Maria valikus. Toiduainete säilitamisviisid 1) konserveerimine kõrge temperatuuri abil pastöriseerimine 60-100° juures 5-30 min (piim, aedviljahoidised) ­ mikroorganismid hävivad, seepärast säilitusaeg on pikkem. Keemiline koostis jääb enam-vähem sama.

Kokandus
60 allalaadimist
thumbnail
10
doc

EESTI KULTUUR

Vanaaja toit Toit oli väga ühekülgne ja kasin. 19.saj talurahvaform parandas toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvusköök Põhitooraineks teravili ( oder, rukis, kaer, tatar ja kaunviljad, herned, läätsed, põlduba, nisu on kõige hilisem) Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks. Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu. Juurviljadest põhilised naeris, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, rõigas, redis, petersell, kurk. 19.saj algupoolel hakati kasvatama kartulit, mis sai peagi tähtsama koha Eesti rahva toidulaulal Peet, kõrvits, 20saj. algul ka tomat. Kaladest söödi peamiselt : räime, lesta, säinast, angerjat, siiga, haugi, ahvenat Kala söödi värskelt valmistatult, soolatult, kuivatatult, suitsutatult Liha söödi harva, tavaliselt soolatult, kuivatatult, suitsutatult Omal kohal oli ulukiliha. Piimatooted tulid karjakasvatusega

Kultuur
13 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Köögileksikon

15Fileerimisnuga................................................................................................ 13 1.16Koorimisnuga.................................................................................................. 13 1.17Rootsilaud....................................................................................................... 13 1.18Furšettlaud..................................................................................................... 14 2Aedviljatoidud ja supid........................................................................................... 15 2.1Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel...............15 2.2Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame.......................................................15 2.3Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak..................16 2.4Gratineerima...................................................................................................

Toiduvalmistamine
43 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Toiduvalmistamise alused

Keetmine o Värsked kületatud konserveeritud o Järjesta tükeldatud köögiviljad keetmise aja järgi Keedetudköögiviljadtoidud o Keedetud kartul jt. o Köögiviljapudrud,püreed o Pudigud,terriinid,timbalid-vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Hautatud köögiviljatoidud o Küüslaguraguu o Köögiviljaraguu o Kapsarullid o Ratastouille Praetud köögivil. · Toorelt või keedeltult · Praetud kartulid o Pariis · Köögiviljakotletid(pluss manna) · Kaalikad,kõrvitasad,tsukiinid · Tomatid Küpsetatud köögiviljadtoidud · Kastmega üleküpsetatud · Vormiroad · Täiteud pabrika Ühepajatoidud · Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt. · 'tükeldus-ühesugune,ilus välimus · Potti panemine keeduaegu o Arvesta erinevaid keeduaegu o Üheaegne valmimine

Toitlustus
90 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Talurahva toidud

Talvel oli vaid kaks kindlat söömaaega. Vajadusel pakuti vahepeal ka oodet, vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti hommikuti enne tööleminekut linnupetet, hammustati mõni suutäis leiba. Vanasti usuti, et kui hommikul tühja kõhuga lindu nähakse või kuuldakse, siis see võib tuua surma, haigusi, vigastusi, pahandusi või muud õnnetust. [] Päeva peamist, õhtusööki ei keedetud igal õhtul, vaid 1-3 korda nädalas. Selleks oli siis supp või puder. Leibagi küpsetati suurem kogus korra nädalas või harvemgi. Eriti kiireks ajaks küpsetati lausa mitme nädala varu ette. Siis kulus ka seisnud tahket leiba vähem. Värsket pehmet leiba sai ainult pühade ja pidude ajal. [] Kindlaks oli kujunenud ka päevane peatoidu rütmiline vaheldumine, mis paikkonniti kõrvalekalletega oli üle Eesti üsna ühetaoline. Kahel päeval nädalas, tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti putru

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Erialane sõnastik

E Edam - on populaarne poolkõva või kõva hommikusöögijuust Ekleer - piklik keedutaignast kook, mille õõnsus on täidetud keedukreemiga ja pealispind sageli kaetud shokolaadiglasuuriga. Estragon ­ maitsetaim, kasutatakse värskelt või kuivatatult, öliharoogade maitsestamiseks. Eesti juust ­ kodumaine juustsort Espresso romano - sidrunikooreribaga ehitud espresso E-vitamiin - antioksüdant, mis aktiveerib immuunsüsteemi, väldib trombide moodustumist ja enneaegset vananemist Eskalopp - praetud või hautatud õhukesed liha- või kalalõigud F Feta juust - valmib nii kitse- kui ka lambapiimast või nende segust. Fariinsuhkr - suhkrule on omane tume siirupikiht suhkrukristallide pinnal. See suhkur sobib hästi piima, jogurti, helveste ja pudru maitsestamiseks ja kaunistamiseks. Farfalle ­ liblikakujuline pastasort Flambeerimine - magustoidu kange alkoholiga ülevalamine ja selle põlemasüütamine Füüsal - füüsali vili on paljuseemneline mari, kasutatakse kaunistuseks, kompottide

TOIDUAINETE SENSOORSE...
10 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

TOIDUAINETE SENSOORSE...
74 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

6. Loetle, milliseid maitsetaimi tunned? Basiilik, tüümian jne. 7. Mis on maitsesoolad? Too näiteid. On maitseainete segud sooaga. Nt: pitsamaitseaine, karri, kalamaitseaine jne. 8. Kuidas maitseaineid säilitatakse? Jahedas kuivas suletud kapis. 9. Millal toitu maitsestatakse? Lisatakse toidule, kas enne kuumtöötlemist, selle ajal või järel. 10. Milliste maitseainetega maitsestatakse lihatoite? Aed-liivatee, majoraan, piprarohi, lavendel, köömned, sibul jne. 11. Milliste maitseainetega maitsestatakse magusaid toite? Kaneel, vanill, nelk, aniis, piparmünt, meliss, tsitrusviljade koore, alkohoolsed joogid. 12. Kuidas toite maitsetatakse? Enne kuumtöötlemist , selle ajal või kuumtöötlemise järel. 4. PULJONGID JA SUPID. 1. Kuidas suppe liigitatakse? · Keetmiseks tarvitatud vedeliku järgi · Valmistamise tehnoloogia järgi · Serveerimise temp. Järgi · Põhimaitset andva toiduaine järgi 2

Kokandus
184 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

VENE KÖÖK

täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. · Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene Köögi mõjutajad · XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama LääneEuroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. ·

Rahvusköök
21 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
133
ppt

Liharoad

vein, õli, või, puljong, maitseained Valmistamine: 1. Lihalt eemaldada kelmed ja kõõlused. Suitsupekil eemaldada kamar, lõigata 4cm pikkusteks kangideks. Porgand koorida ja pesta, lõigata kangid. Küüslauk koorida. 2. Väikese noaga teha lihasse piki lihaskiudu sissetorked, millesse suruda peki-, porgandikangid ja küüslauguküüned. 3. Pikitud liha pruunistada kuumas õlis- võisegus, maitsestada, lisada tükeldatud sibul, passeerida klaasjaseks. Lisada punane vein ja kuum vesi, et liha oleks ½ vedelikus. Liha hautada nõrgas kuumuses, suletud nõus (1,5-2 tundi). Praetud veiseliha Veiseliha, sinep, pipar Valmistamine: 1. Veiselihast lõigata 2-3mm paksused viilud. 2. Viilud tampida haamriga peenemaks. 3. Määrida sinepiga ja maitsestada pipraga. Praadida mõlemalt poolt. Hautatud veiseliha Veiseliha, õli, sibul, porgand, kontsentreeritud tomatipasta, lihapuljong, sool, must pipar

Toiduvalmistamine
38 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Leib muutus puhtamaks rukkileivaks. Odrajahu. Sepikut tehti odrajahust. Pidulikumad toidud olid kõikvõimalikud vorstid. Lihasöömine oli ka suhteliselt harv. Toitumine erines kohati ka aastaajast: sügisel ja talvel söödi paremini kui kevadel ja suvel. Kuni 19. saj söödi 2x päevas: hommikul ja õhtul. 19. saj jooksul hakati sööma 3x päevas: olulisim toidukord oli õhtul. Hommikul söödi õhtusöögi jäänuseid. Kõrvale joodi suvel hapupiima ja talvel kalja. Õhtul söödi N ja P suppi, K ja L putru, ülejäänutel päevadel midagi muud. Supp oli parem toit kui puder. Söögikordade vahele võeti tihti ooteid ­ eriti suvel. Tihti võeti toit heinamaale kaasa. Kadus ühest nõust söömine, igaühel oli oma nõu, kasutusele võeti noad ja kahvlid, puunõud. Esialgu olid need küll ainult pidupäevadel kasutatavad, alles hiljem muutusid argipäevasteks. Pliidi kasutuselevõtuga võeti kasutusele ka liha praadimise võte

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lauanõud

Tassid: Espresso: 6-10 sentiliitrit. Sihuke pisike, selle juurde tavaliselt klaas vett. Kohvitass: tiba suurem, 15-16 sentiliitrit. Masinakohv vm. Suuremast pakutakse capuccinot, kuni 18 . Teetass: 20-25, peaks olema ymaram ja laiem kui kohvi oma. Puljongitass: 27-40 veel madalam ja ymaram, yhe sangaga Supitass on 2 sangaga, samasugune, alati alustaldrikul. Kui sang onparemal pool, siis on puljong ja siis võime juua seda. Kui vasakul siis on supp ja me ei võõi suua!!! Püreesupilusikas on ümmarguse otsaga, see mis on piklikum on tavalise supi oma. Kohvikann On pikliku kujuga nagu kohvitass, suurused: poolteist liitrit Teekann on sihuke nö paks 80 sentiliitrit, soojas hoiame nii etteekyynal pannakse alusele ja siis tee peale. Koorekann 30 cl, kui yhele inimesele siis 5cl, pisike. Komplektis võiks olla samas stiilis kyynlajalg, lillevaas, soola ja pipratoosid, soola on on kahega ja pipar

Etikett
33 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Venelased ja hiinlased võrdlus

Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa- ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem borš ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist – hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistati toitu savi- või malmpottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järkjärgult. XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama Lääne-Euroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud

Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Eritoitumine diabeetikule

jahutooted täisterakaerahelbed Värsked ja külmutatud Köögiviljad, Magus mais, keedetud Kartulikrõpsud, praetud- ja köögiviljad, värsked puuviljad, puuviljad kartul friikartulid suhkruta hoidised Kala-, loomaliha- ja Rasvased supid koos Supid köögiviljasupid hapukoorega Kõik väheserasvasisaldusega Vähese taimeõliga praetud Loomse rasvaga praetud Kala keedetud ja hautatud kalad kalad kalad Kana- ja kalkuniliha (ilma Liha, Pasteedid, viinerid, vorst,

Toit ja toitumine
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvusköökide road

konserveeritakse. Pääsupesasupp Hiina köök Pääsupesad materjaliks kasutavad pääsukesed süljega kokku kleebitud meriadru. Tortelliinid Itaalia köök Pastatooted, mida täidetakse liha, juustu, kohupiima ja spinatiga. Minestrone Itaalia köök Köögivilja supp kuhu on lisatud ka makarone. Supp valmib tavaliselt hooajalistest köögiviljadest. Supp võib olla vabalt ka ilma lihata aga ka lihaga. Carpaccio Itaalia köök Soolatud ja pipardatud veiseliha keeratakse fooliumisse ja asetatakse

Rahvusköögid
31 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Rahvuslikud supid

Haapsalu Kutsehariduskeskus Rahvuslikud supid Koostaja: Juhendaja: Uuemõisa 2008 Hapukapsasupp ubadega (Eesti) Valmistusained 2,5 l Vett 500g Hapukapsast 100 g Põldube 500 g Sealiha 1 Sibul Soola valmistusviis Pese kuivatatud oad ja leota külmas vees 7-9 tundi, seejärel pane koos leotusveega keema. Lisa puhastatud liha ja lase keema. Korja ära vaht. Lisa hapukapsad, hakitud sibul ja sool. Keeda nõrgal tulel. Supiliha juurde serveeri porgandi-toorsalat. Kört (Eesti) Valmistusained 2,5 l Piima 100 g Odrajahu 1 spl Võid Soola (suhkurt) valmistusviis Keevasse piima vala sõelutud odrajahu peene joana, sega. Maitsesta või ja soola või suhkruga. Serveeri õhtu-ja hommikusöögiks. Seljanka(Venemaa) Valmistusained 2 tk Suuremat sibulat 2 sl Õli 200 g Looma-või sealiha 150 g Suitsuvorst 100 g Kanaliha 1 l Vesi 2 tk Lihapuljongikuubik

Kokandus
54 allalaadimist
thumbnail
23
xlsx

Toiduainete töötlemiskaod ja muu

vedel kaste 50-75 tihe kaste 50-100 põhilisand(kartul, riis, pasta, köögivili) 100-150 soe köögiviljalisand 50-80 külm lisand(salat) 25-50 Järelroad: kissellid lisandina 100-120 paksud kisselid iseseisvalt 150-250 kompotid, magusad supid 150-250 vormiroad, pudrud lisandiga 100-150 kreemid 100-120 jäätis, parfee lisandiga 80-150 toorvahud lisandiga 50-100 keedetud vahud lisandiga 100-150 puuviljad kastmega 100-150 Kondiitri- ja pagaritooted:

Toitumisõpetus
82 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Köögileksikon

Maitsestatakse rohelisi- ja tomatikastmeid; rohelisi-, liha- ja kalasalateid; kartuli-, tomati-, kaunviljasuppe; kaunvilju, kaalikat, hapukapsast; keedetud kala; kõik lihatoidud, eriti maks ja vorstid; roheline või, majonees, juust, munatoidud; kurkide konserveerimisel, searasva maitsestamisel, verivorstidele Piparmünt- üks vanemaid kultuurtaimi, mis on mitme aastane ja tugeva aromaatse lõhnaga. Maitsestatakse rohelisi ja salatikastmeid; salateid; rohelisi- ja köögiviljasuppe; kapsas, porgand, kaunviljad ja spinat; keedetud ja praetud kala; kõik lihatoidud, eriti lambaliha; roheline või, kohupiim, juustutoidud; kurkide konserveerimisel, teeks Kress-salat ­ suurepärane söögi- ja maitsetaim. Tugevalt vürtsine, veidi pikantse sinepi- või rõikataoline maitse. Lehed värskelt kuni õitsemiseni (mitte keeta) .Maitsestatakse rohelisi- ja salatikastmeid; kressi-, leht-, kartuli-, tomatisalateid; rohelist-, tomtisuppi; praekartuleid;

Kodundus
24 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vene rahvusköök

sevrjuuga mädarõikaga, vähesoolane lõhe (väärislõhe), punane-, must- ja roosa (lõhelaste) kalamari, marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntakse, kujunes lõplikult välja üle saja aasta tagasi, XIX sajandi teisel poolel. Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid. Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog ja seepärast on nende üldnimetus esimesed road. Kui Euroopalikud supid on väikeseks isuäratavaks lonksuks enne põhitoitu, siis klassikalised vene supid võivad olla tervelt mitmekäigulist lõunat asendav ainus toidukord. Need rammusad ja vürtsikad supid on levinud teistesse köökidesse ja mitmed neist olid tuttavad ka meie vanaemadele. Samas on vene supid saanud täiendust paljudest rahvusköökidest. Teise koha on säilitanud kalatoidud

Kokandus
120 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Toidukaubagrupp

kaane või toidukilega kaetult. Säilitatakse saatelehel või pakendil näidatud ,,Kõlblik kuni" kuupäevani. Kasutamine: suupisted, kastmed, erinevate kuumtöötlusvõtetega road, vormitoidud, küpsetised Suurköökides kasutatakse liha ja lihatoodete kõrval ka subprodukte. SUBPRODUKT Kasutamine suurköögis Maks: Külmad ja kuumad suupisted, kastmed, hautatud ja praetud toidud, panni- ja

Köögi õpetus
6 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Kokanduse põhimõisted

piirkonnast. Arrabbiata - Vürtsika tšillipipraga maitsestatud tomatine pastakaste. Au choix - Omal valikul, oma maitse järgi. Näiteks: sauce au choix – kaste omal valikul. Au gratin - Gratineerima, poolvalmis toitu ahjus üle küpsetama, nii et sellele tekib krõbe pind. Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetataks Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja suitsuses keskkonnas ning on õigesti valmistatult mahlane ja maitsev. Bearnaise’i kaste- Võist, valgest veinist ja munakollastest valmistatud kaste, mis sarnaneb kuulsa Hollandi kastmega

Kokandus
16 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaegse linlase toidulaud

pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus.

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Toitlustus, toidu valmistamine

Kaaneta nõus. Kasutatakse suppides, kastmetes. FOND 6. kalapuljongi keetmine- toidukõlbulikest jääkidest-luud, pead, uimed... ei kasutata heeringaid, koger, linask. Sobivad: kiisk, ahven ja tuurlastest. KEETMINE: Kalad pestakse,väiksed kalad keedetakse tervel, suured tükeldatakse. Kalapeadest eemaldatakse lõpused ja silmad,keeema pannakse külma vette. Riisutakse vahtu, keetmine nõrgas kuumusel, poole valmimise ajal lisatakse röstitud sibul, porgand, petersell. Keedetakse 20-45 min. Kurnatakse, peale kurnamist lastakse veel korra keema ja siis lastakse kiiresti jahutada jahutuskapis. 1 osa kohta 1 osa vett. Lõpus võidakse lisada valget veini, siis selgem. 7. seenepuljongi keetmine-. mis seentest ? kuuseriisikad, maheda maitselised seened. seened pestakse ja pannakse külma veega keema. Kuumutatakse kiiresti keemiseni ja eemaldatakse vaht. Keedetakse nõrgas kuumusel 1,5-2h. Puljongil lastakse selgida ja seejärel kurnatakse,

Toitlustus
25 allalaadimist
thumbnail
14
odt

EESTI TOIT

riigi toiduainetööstust ja kujundades Eesti köögi mainet nii kodus kui ka väljaspool. Kuigi Eesti tarbija on uuringute põhjal seni ikka pigem kodumaiseid tooteid-toitusid eelistanud, võib see EL tingimustes peagi muutuda. Ka meie turule tuleb hulgaliselt uusi, põnevaid ja soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, mida võib olla keeruline eristada kodumaistest toodetest. Seega on oluline leida tüüpilised Eesti toidutooted ja road, mida valmistatakse Eestist pärit toorainest. Kõigil Eesti elanikel on kindlasti oma nägemus Eesti rahvustoidust, kuid sageli kipuvad kõigepealt meenuma arhailised traditsioonilised toidud, mida tegelikult enamik meist igapäevaselt ei söö. Aja jooksul on meie toitumisharjumused ja võimalused ning elutempo muutunud, seetõttu ei vasta kunagine talupojaköök enam kaasaja nõuetele. Samas aga on olemas igati tänapäevaseid

Rahvusköögid
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

VANAUSULISED

järgmisele põlvkonnale. Nii see uuring on oluline silmas kultuuripärandi säilitamise. Lisaks uuring traditsioonilist kööki vanausuliste täidab lüngad uuring kultuuri meie küla ja etnograafilised tunnused üksikute rühmade, eriti vanausuliste elanikkonnast. Hüpotees: selles ajaloolises perioodi retseptid traditsioonilisi toite saab hoida ja edasi põlvest põlve. Uurimisobjekti: pärimuskultuuri vanausulised. Teema teadus - traditsioonilised road küla vanausuliste Kama, teeninud Vene ahi. Kronoloogilises raames uuringu - lõpuks XIX - alguses XXI sajandil. Eesmärk: õppida traditsioonilisi roogasid küla vanausuliste Kama ei tehta vene ahi. Eesmärk: uurida toidukultuuri vanausuliste; kirjeldada tüüpilist roogasid küla vanausuliste Kama, teeninud Vene pliit; kindlaks tegurid, mis aitavad säilitada, muuta või kaotus traditsioonilise toidu retsepte.

Vene keel
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun