võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus
Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid