Liivi sõda
29sept kapituleerus
tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda
veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud.
1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa
maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati
baltisakslaste privileegid. Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik.
Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna,
tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama. Märtsis ründas taani rootsi valdusi põhja
saksamaal. Rootsi laevastik liikus kopenhaageni peale, mistõttu taani kuningas palus rahu.
Vene väed hõivasid osa ingerimaast ja liikusid edasi narva alla.20 nov algas narva lahing, kus
venelased said hävitava kaotuse. Kaotasid kuna peeter I jättis äed de croy kätte. Ilmastik
venelaste jaoks oli ebasobiv