Facebook Like
Hotjar Feedback

12.klassi esimese kursuse ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võimaldas kaevikusõja pidamist ?
  • Miks Saksamaa kaotas sõja ?
  • Kuidas seda teha ?
  • Kust saadi ressursse ?
  • Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu ?
  • Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks ?
 
Säutsu twitteris
I MAAILMASÕDA 1914 -1918
Põhifaktid
  • 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos
  • 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale
  • August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid.
  • Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme’i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne’i vaherahu . Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine.
  • Idarinne : august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni . Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse.
  • 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles ’ rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel.

Sõja põhjused
1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast
  • Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad.
  • Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870 – 71, tagasi saada Elsass -Lotringi.
  • Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike.
  • Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil . Serbia ja Venemaa vastu.
  • Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas.
  • Seega riikidel imperialistlikud huvid
2. Suurriigid valmistusid sõjaks
  • Alaline sõjaväeteenistuskohustus – suurearvuline armee . Suurim Venemaal.
  • Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid)
  • Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid)
  • Lennuväe teke.
  • Raadioside
  • Raudteevõrk
  • Sõjaplaanid
3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega – lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks
Keskriikide liidu teke 1879 – 1882
  • 1870 Itaalia kuningriigi teke
  • 1871 Saksa keisririigi teke
  • 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa – suunatud Prantsusmaa vastu.
  • 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu – vastastikune abi sõja korral
  • 1882
  • Itaalia liitus kaksikliiduga – tekkis kolmikliit .
  • Kolmikliidu kõigil osalistel huvi haarata kolooniaid, laiendada valdusi.

Saksamaa sõjaline tugevnemine
  • 1888 sai Saksamaa keisriks Wilhelm II, tagandas Bismarcki . Loobus liidust Venemaaga.
  • 1895 valmis Kieli kanali
  • 1898 –suure sõjalaevastiku ehitamise programm – 60 Dreadnaughti.
  • 20. s alguses allveelaevade ehitus. Sõja alguseks 30 allveelaeva.

Kolmikliidu Antanti teke 1893 – 1907
  • 1893 Vene – Prantsuse liit
  • Prantsusmaa suured laenud Venemaale (raudtee ehitus)
  • 1904 Prantsuse- Briti liit/ Entente Cordiale
  • Inglismaa loobus isolatsioonipoliitikast Saksamaa sõjamerelaevastiku arendamise programmi tõttu. Mõjusfääride jagamine: Maroko, Egiptus .
  • 1907 Briti – Vene leping. Mõjusfääride jagamine: Afganistan , Pärsia/ Iraan

Sõja algus
  • 28. juuni 1914 Serbia terrorist Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos ( Bosnia )
  • Konsultatsioonid
  • 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja
  • 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni
  • 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja
  • august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja
  • august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale
  • aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja
  • 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale
  • Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon.

Sõjaplaanid
  • Saksamaa
  • Schlieffeni plaan
  • Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine
  • Prantsusmaa
  • Passiivse kaitse strateegia – Maginot’ piirikindlustuste süsteem.
  • Venemaa
  • Rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele.
  • Inglismaa
  • Kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi
Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant
Peamised rinded:
läänerinne Pr, Briti, USA + liitlased vs Saksamaa
idarinne: Venemaa vs Saksamaa ja Austria-Ungari
Sõda läänerindel
  • Saksa sissetung neutr Belgiasse, aug 1914. Belgia kangelaslik vastupanu. (kuningas Albert) 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale.
  • Saksa vägede peatamine Marne’i jõel. Sept ,1914 25 km kaugusel Pariisist. Kindral Joffre.
Läänerinne 1915 – 1916
  • Positsioonisõda e kaevikusõda.
  • Rinne ulatus La Manche’i väinast Shveitsini
  • Rinde paigalpüsimine. Rinne nihkus u 30 km
  • Sakslaste läbimurdekatsed:
  • Ypres’i lahing (gaas)1915
  • Verduni lahing (“hakklihamasin”) hukkus ligi 1mln meest, 1916
  • Somme’i lahing 1916 Inglise tankid, üle 1 mln hukkunu

Sõda merel
  • Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid.
  • 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine .
  • 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918.

Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917
Antante - kokku üle 20 riigi
  • Suurbritannia + dominioonid
  • Prantsusmaa
  • Venemaa
  • Serbia
  • Belgia
  • Rumeenia
  • Kreeka
  • Jaapan
  • Itaalia (liitus 1915)
  • USA (liitus 1917)
Keskriigid
Saksamaa
Austria-Ungari
Türgi (1914)
Bulgaaria (1915)
USA sõtta astumine
  • President Wilson
  • 1917. a suured USA väeüksused
  • (palgasõdurid) Prantsusmaale
  • USA laenud Antant’i riikidele
  • USA sõjatööstuse areng

Sõja hädad
  • Haigused, düsenteeria
  • Närilised (rotid)
  • Probleemid jalgadega
  • Vesi kaevikutes
  • Lauspommitamine ja müra
  • Kaitsetus gaasi ees
  • Matmata laibad
  • Mõttetud rünnakud, mis ei
  • andnud tulemust
  • Deserteerimine
  • Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees , 1918 Saksa sõjalaevastikus

Mis võimaldas kaevikusõja pidamist?
  • Massiarmeed - mobilisatsiooni kaudu võimalik reserve täiendada
  • Suurtootmine – täiendada sõjavarusid ja täita riiklikke tellimusi
  • Töökohustus – tagada tööjõud tööstusettevõtetele
  • Tehnilised uuendused – relvastus, toitlustamine ( konserveerimine ), keemiatööstus
Muudatused ühiskonnas seoses sõjaga
  • Riikliku reguleerimise suurenemine – tagada rinde varustamine tehnika ja toiduainetega
  • Inflatsioon – riik trükkis katteta raha
  • Piiratud varude jaotamine – kaardisüsteem, töötasu vähendamine
  • Demokraatlike vabaduste piiramine
  • Naiste osatähtsuse tõus ühiskonnas

Sõjategevus idarindel 1914 – 1918
  • Venemaa pealetung 1914 Ida- Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias A-Ungari vastu
  • Tannenbergi lahingus, 1914. aug purustati üks kahest Königsbergi peale suunduvast Vene armeest.
  • Manööversõda jätkus pikal rindel, Venelased kaotasid 1915. a Poola.
  • 1916. a kaotati Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast. Üle miljoni hukkunu.
  • 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi.
  • 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II loobus troonist.
  • 1917. okt said võimule vene enamlased . Rinde täielik lagunemine . Rahuläbirääkimised.
  • 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid.
  • 1918. märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping Brestis . Venemaa lõpetas sõja. Loovutas Saksamaale vallutatud alad.
Sõja lõpp läänerindel 1918
  • 1918. S paiskas kõik jõud läände, Pariisi ei suudetud vallutada.
  • 1918. sügisel liitlaste üldpealetung. Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi väljusid sõjast.
  • Novembrirevolutsioon Saksamaal, Wilhelm II loobus troonist.
  • 11. nov Compiegne ’i vaherahu Prantsusmaal. Sõja lõpp.
  • Saksamaa pidi tagastama vangid, loovutama tehnika, relvastuse, viima välja väed okupeeritud aladelt .
  • U 20 mln haavatut. Armeede demobiliseerimine.

Miks Saksamaa kaotas sõja?
  • Schlieffeni plaani läbikukkumine, sõda kahel rindel
  • Antanti ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda
  • Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele
  • USA sõttaastumine 1917 tagas uue tugeva jõu Antanti poolel
  • Poliitilised liidrid olid pädevamad ning vägede koostöö lahingutes parem
  • Saksamaa liitlased olid nõrgad, neid oli vähem.

Pariisi rahukonverents 1919. jaan – 1920. jaan
  • Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses ja riigipiirides
  • Kaotajate esindusi ja Nõukogude Venemaad ei kutsutud
  • Olulisemad delegatsioonid ja nende juhid:
  • Ameerika Ühendriigid- W. Wilson – idealist, 14 punkti
  • Prantsusmaa- G. Clemenceau – soovis saada max hüvitist
  • Inglismaa- Lloyd Georg – valmis kompromissideks

Rahu tingimused
  • reparatsioonide maksmine
  • territooriumi kärpimine võitjate huvides
  • kaotajate sõjaväe suuruse ja relvastuse
  • piiramine
  • Saksamaa ja Austria-Ungari tunnistamine
  • sõjasüüdlased

5 rahulepingut – Versailles’ süsteem
  • 28.06.1919 Saksamaaga Versailles’i rahu
  • 1919 Austriaga Saint Germaini rahu
  • 1919 Bulgaariaga Nevilly rahu
  • 1920 Ungariga Trianoni rahu
  • 1920 Türgiga Sevres’ rahu (ei jõustunud),
  • 1923 Türgiga Lausanne ’ rahu
    Miks olid Woodrow Wilsoni 14 punkti mõneti idealistlikud?
  • Lõpetada saladiplomaatia
  • Meresõiduvabadus
  • Vaba kauplemine riikide vahel
  • Relvastuse vähendamine
  • Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve
  • Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt
  • Belgia suveräänsuse taastamine
  • Prantsusmaale tuleb tagastada Elsass- Lotring
  • Itaalia piir peab kulgema mööda rahvuspiiri
  • Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus
  • Balkani riikidele anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii
  • Osmani impeeriumis elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. Vaba läbipääs Dardanellidest.
  • Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele.
  • Luua rahvusvaheline organisatsioon , garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust
    Saksa sõjaväele kehtestatud piirangud
    • Olemasoleva relvastuse loovutamine
    • Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee .
    • Sõjalaevastiku laevade arvu piiramine.
    • Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku lähedal põhja)
    • Lennuväe, tankide , broneeritud autode keelustamine
    • Automaatrelvade tootmise keelustamine. Keelati relvade import - eksport
    Reparatsioonimaksed
    • 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes , tooraines, tööstustoodangus.
    Muud otsused

    Muudatused Euroopa kaardil
    • Austria-Ungari lagunes : Austriaks, Ungariks, Tsehhoslovakkiaks ja Jugoslaaviaks
    • Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Vabariigid
    • Türgilt võeti ära Lähis-Ida – Briti ja Prantsuse mandaatvaldused.
    • Suurbritanniast eraldus Iirimaa

    Pariisi rahukonverents ja Balti riigid
    • Balti riikide delegatsioonid osalesid mitteametlikult
    • Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska
    • Euroopa suurriigid keeldusid tunnustamast EV de jure
    • Balti riike käsitleti tulevase Venemaa autonoomsete osadena.
    • Versailles’i leping Baltimaade kohta:

  • Saksa väed tuleb Baltikumist välja viia
  • Antante’i riigid tunnustasid Poola, Soome iseseisvust
    Rahvasteliidu loomine 1920
    • Idee ja nimetus Wilsonilt
    • eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine
    • Relvastuse alase info vahetamine
    • Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad
    • Riikide vaheliste lepingute kohustuslik registreerimine
    • Peakorter Genfis
    • Lakkas toimimast II maailmasõja ajal

    Muutused riikide rahvusvahelises positsioonis
    • Suurbritannia säilitas juhtpositsiooni maailmas, sai juurde koloniaalvaldusi, kuid kaotas juhtiva rahvusvahelise investori rolli ja langes hiigelvõlgadesse. Kaotas sõjas 40% kaubalaevadest. Oli sunnitud tunnistama Iirimaa iseseisvust. Andis üle 30 aasta vanustele naistele valimisõiguse.
    • Prantsusmaa tugevdas oma positsiooni Euroopas ja maailmas. Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid suured sõjavõlad, hirm Saksamaa kättemaksu ees.
    • Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida- Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad, osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks.
    • Kesk-Euroopa killustus suhteliselt väikesteks riikideks. Jugoslaavia tekkega teostas Serbia suure slaavi riigi loomise idee. Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele.
    • Ida-Euroopas tekkinud uued riigid kujutasid endast nn sanitaarkordonit v puhvertsooni Nõukogude Venemaa ja Euroopa vahel.
    • Venemaast sai riik, kus toimuv hirmutas Euroopat. Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid.
    • USA tugevnes , paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles’i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu.
    • Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga.

    Lääne suurriigid pärast I maailmasõda
    Rahvusvahelised suhted 1920.a
    • USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst.
    • Sksm rahulolematu Versailles’i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid ( peaminister Stresemann).
    • Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis.
    • Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.
    • Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas
    • 1925 Locarno konverents . 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et austavad olemasolevat Saksa-Prantsuse ja Saksa-Belgia piiri ning selle tagamiseks loodud Reini demilitariseeritud tsooni.
    • 1928 Briand- Kelloggi pakt. 62 maailma riiki kinnitasid, et loobuvad sõjast ja lahendavad konfliktid rahumeelselt.

    Majandussuhted 1920.a
    • Euroopa riigid olid USA-le võlgu u 10 mld $
    • Sksm ei suutnud tasuda reparatsioone ja 1923 okupeerisid Belgia ja Prantsuse väed Ruhri tööstuspiirkonna
    • 1924 koostas USA pankur Dawes plaani: laenud Saksamaale, reparatsioonikoorma kergendamine.
    • Tulemus: Saksamaa majanduse stabiliseerumine. Algas üldine majandustõus Euroopas.

    Maailmamajandus 1920.a
    • USA majandus oli maailma majanduse mootor. Masstoodang.
    • Majandusbuum 1922 - 1929 Ehitusmahtude suurenemine, auto- ja elektrimasinatööstuse areng, tööpuuduse alanemine (4%-ni)
    • Muutused elulaadis ühiskondlikud hoiakud vabamaks, jazz -muusika, Hollywoodi filmide võidukäik (Chaplin). Jõukuse ja heaolu kasv, elektriseadmed, autod, sport, reisimine . Raadiost sai I massimeedium . Reklaam.
    • Usk, et majandusliku õitsengu aeg kestab lõputult.

    USA
    • 1920-1933 „kuiv seadus“ – alkoholi valmistamise ja levitamise keeld.
    • Organiseeritud kuritegevuse – maffia – kujunemine.
    • Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja.
    • President Hoover 1929: „Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!“

    Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
    Suur Depressioon.
    • Kriisinähud põllumajanduses.
    • 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil – väärtpaberite müük.
    • 29. okt. 1929 nn. must teisipäev – üleriigiline paanika – aktsiate drastiline hinnalangus.
    • 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut.
    • Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse.

    Kriisi põhjused
    • Ületootmine – kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta.
    • Ülemäärane laenukoormus – madala intressiga laene ei suudetud hiljem tagasi maksta.
    • Mäng aktsiatega
    • Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine.
    • Euroopa majandus oli seotud USA majandusega.
    • USA valitsuse vead kriisi ajal – nt loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kehtestati kõrged tollimaksud

    Kriisist väljumine USAs
    • Franklin
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    12 klassi esimese kursuse ajalugu #1 12 klassi esimese kursuse ajalugu #2 12 klassi esimese kursuse ajalugu #3 12 klassi esimese kursuse ajalugu #4 12 klassi esimese kursuse ajalugu #5 12 klassi esimese kursuse ajalugu #6 12 klassi esimese kursuse ajalugu #7 12 klassi esimese kursuse ajalugu #8 12 klassi esimese kursuse ajalugu #9 12 klassi esimese kursuse ajalugu #10 12 klassi esimese kursuse ajalugu #11 12 klassi esimese kursuse ajalugu #12 12 klassi esimese kursuse ajalugu #13 12 klassi esimese kursuse ajalugu #14 12 klassi esimese kursuse ajalugu #15 12 klassi esimese kursuse ajalugu #16 12 klassi esimese kursuse ajalugu #17 12 klassi esimese kursuse ajalugu #18 12 klassi esimese kursuse ajalugu #19 12 klassi esimese kursuse ajalugu #20 12 klassi esimese kursuse ajalugu #21 12 klassi esimese kursuse ajalugu #22 12 klassi esimese kursuse ajalugu #23 12 klassi esimese kursuse ajalugu #24 12 klassi esimese kursuse ajalugu #25 12 klassi esimese kursuse ajalugu #26 12 klassi esimese kursuse ajalugu #27 12 klassi esimese kursuse ajalugu #28 12 klassi esimese kursuse ajalugu #29 12 klassi esimese kursuse ajalugu #30 12 klassi esimese kursuse ajalugu #31 12 klassi esimese kursuse ajalugu #32 12 klassi esimese kursuse ajalugu #33 12 klassi esimese kursuse ajalugu #34 12 klassi esimese kursuse ajalugu #35 12 klassi esimese kursuse ajalugu #36 12 klassi esimese kursuse ajalugu #37 12 klassi esimese kursuse ajalugu #38 12 klassi esimese kursuse ajalugu #39 12 klassi esimese kursuse ajalugu #40 12 klassi esimese kursuse ajalugu #41 12 klassi esimese kursuse ajalugu #42 12 klassi esimese kursuse ajalugu #43
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerdass Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sõja põhjused
    1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast
    • Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad.
    • Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870 – 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
    • Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike.
    • Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu.
    • Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas.
    • Seega riikidel imperialistlikud huvid
    2. Suurriigid valmistusid sõjaks
    • Alaline sõjaväeteenistuskohustus – suurearvuline armee. Suurim Venemaal.
    • Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid)
    • Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid)
    • Lennuväe teke.
    • Raadioside
    • Raudteevõrk
    • Sõjaplaanid

    • 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu – vastastikune abi sõja korral
    • 1882
    • Itaalia liitus kaksikliiduga – tekkis kolmikliit.
    • Kolmikliidu kõigil osalistel huvi haarata kolooniaid, laiendada valdusi.

    I MAAILMASÕDA 1914 -1918 , Lääne suurriigid pärast I maailmasõda , Venemaa NSV Liit 1917-1939 , Eesti 1917-1920 , PP Eesti valitsemine iseseisvusajal , PP EEsti kultuur I iseseisvusajal , Euroopa diktatuurid kahe maailmasõja vahel , PP II maailmasõda

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    89
    doc
    Ajalugu
    33
    docx
    11-klassi ajaloo üleminekueksam
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    222
    doc
    Nõukogude Liidu ajalugu
    18
    doc
    12-klassi ajalugu
    52
    docx
    Lääne-Euroopa Suurriigid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun