12.klass Eesti muusika (0)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis linn ja miks kujunes 19saj kultuurielu keskuseks Eestis?
Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine?
Mis aastal ja mis linnas toimus I Eesti üldlaulupidu?
Miks läksid paljud eestlased just Peterburi konservatooriumisse õppima?
Miks paljud Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased töötasid väljaspool Eestit?
Kes on alljärgnevate koorilaulude autorid?
Kes oli selle helilooja?
Kes oli selle helilooja?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

trinku885 Õppematerjali autor

Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust
1. Nimeta vähemalt 3 K.A.Hermanni laulu.
2. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt “Wanemuine?
3. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts “Wanemuine”
4. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”?
5. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes oli selle väljaandja ja mis aastatel see ilmus?
6. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis?

1. Mis aastal ja mis linnas toimus I Eesti üldlaulupidu?
2. Nimeta 2 A. Kunileidi laulu, mis kõlasid I üldlaulupeol.
3. I üldlaulupeo tulemus (2 põhjendust)
4. Nimeta eesti esimesi asjaarmastajaid-heliloojaid (4) ja nende tuntumaid koorilaule (2-3)
5. Miks läksid paljud eestlased just Peterburi konservatooriumisse õppima?
6. Miks paljud Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased töötasid väljaspool Eestit?
7. Kes on alljärgnevate koorilaulude autorid?
8. Kes oli esimene professionaalne naishelilooja, mis linnaga Eestis oli ta kõige rohkem seotud?
jne...

vanemuine laulupidu heliloojad eesti muusika eesti muusika

Sarnased õppematerjalid

odt

Õppinud heliloojad, vabakutselised heliloojad

Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu. Tuntuim nendest on koorilaul ,,Kaunimad laulud", mis kõlab sageli ka tänapäeva laulupidudel. Karl August Hermann (1851-1909) Õppis kolm aastat Tartu ülikoolis, jätkas Saksamaal ja lõpetas 1880. aastal Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Õigustatult nimetati teda rahvavalgustajaks. K. A . Hermanni tegevus oli laiahaardeline ja hõlmas erinevaid eluvaldkondi: * töötas eesti keele lektorina Tartuülikoolis * toimetas ajalehte ,,Eesti Postimees" * koostas ,,Eesti kirjanduse ajaloo" * kirjutas ja kirjastas raamatuid Muusikaline haridus piirdus eratundidega. Liiga vähesed oskused ei võimaldanud pääseda Peterburi konservatooriumi klaveriklassi. Ometi ei takistanud see tegutsemist muusikaalal: * andis välja ,,Laulu ja mängulehte" * kirjutas esimese komponeerimisõpiku * andis välja viiuliõpiku * kirjastas noote

Muusikaajalugu

docx

Eesti muusika-ärkamisaeg

Eesti muusika-ärkamisaeg Kordamis küsimused 1) Millal oli eesti rahvuslik ärkamisaeg? Milles see väljendus? Eesti rahvuslik ärkamisaeg 19. saj algul. See väljendus sellest, et pärisorjus hakkas vähenema ja lõpuks kadus. 2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded. Friedrich August Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud. Miina Härma, Eesti esimene professionaalne naishelilooja ning ta kirjutas paljusid koorilaule, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele. 3) Esimene üldlaulupidu – kes oli laulupeo mõtte algataja, mis aastal ja kus toimus, kes

Muusika

doc

Eesti muusika

rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu

Muusikaajalugu

doc

Nimetu

3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I üldlaulupidu, ajaleht ,,Perno postimees"; Jakobson- ,,Skala"(1878), isamaalised kõned- Hurt, Eesti kirjameeste selts EkmS, Vanemuise laulu ja mänguselts, Eesti teatri sünd, Aleksandrikool 4. I Üldlaulupidu: 1869.a 18-20juuni Tartus, pärisorjuse kaotamise 50.aastapäev. Ametlik korraldaja oli Vanemuine, eesotsas Jannsen. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Lauld, Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud". Peokavas oli 15 ilmalikke ja 12 vaimulikku laulu, suurem osa saksa heliloojatelt eesti keelsete tekstidega laulud, 2 soome laulu (ka F

Muusikaajalugu

docx

Esimesed heliloojad 11. klass

Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm

Muusika

ppt

Esimesed rahvuslikud heliloojad

Esimesed rahvuslikud heliloojad · II üldlaulupidu 1879 Tartus · Üldjuht Karl August Hermann · lauljaid 1070 ja mängijaid 202 · Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen Kreutzwald, Jakobson) · et pidu ei tuleks "...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles"; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister

Muusika

doc

Muusika arvestus

heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 asutati ,,Vanemuise" selts Tartus ja ,,Estonia" selts Tallinnas · 1867 algatas J. V Jannsen Eesti Üldlaulupe korraldamise mõtte. 4. Cimze seminar 1839 asutati nn. Cimze seminar köstrite harimatuse kõrvaldamiseks · 1849 kolis Janis Cimze Valmierast Valka ja asutas seminari, kus valmistas ette oma õpilasi köstriametisse, kes said ka hea muusikalise ettevalmistuse. · Cimze seminari läbinud kõstrid asutasid kirikute juurde esimesed laulukoorid, mille tase sõltus köstrite suhtumisest

Muusika

docx

Eesti muusika

viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17

Muusika

Rohkem sarnaseid