kulutused 2. Tehnoloogiline keskkond Tehnika ning selle arenguga kursis olek. Tehnoloogia areng kiireneb ja toodete elutsükkel lüheneb. Tehnika ja tehnoloogial on kõrge osakaal kuludes. Firma tehnoloogia kaitse on üha vähem tagatud. 3. Majanduslik keskkond Ettevõte on osa kogumajandusest ja tegutseb riigi majanduslikes tingimustes. Tihe sõltuvus maailma ja riigi majandusest. Maailma majanduse mõjud tugevnevad ka nende ettevõtete jaoks, kes ise rahvusvahelistel turgudel ei tegutse vaid kasutavad kohalikke tooraineid. Nei tuleb siiski arvestada rahvusvahelise konkurentsiga 4. Sotsiaalne keskkond Perekond, kultuur, poliitika, kirik. Üha rohkem püütakse ühiskondlikke norme ja väärtusi läbi suruda spetsiaalsete organisatsioonide poolt. Ettevõtet vaadeldakse kui sotsiaalset ettevõtet mis kannab ise sotsiaalset vastutust. 5
bilansimeetoditega. vajadus = ühele ühikule vajalik x tootemaht võetakse arvesse ka olemasolevaid ressursse. 1) tootmisvõimaluste bilanss, kus tootmisvõimsused võimaldavad valmistada plaanijärgselt 2) materjalide bilanss, mis, kui palju, mis ajal vajatakse 3) energia bilanss 4) tööjõu bilanss bilanssides määratakse ära ka katteallikad (kust saab). Bilansid koostatakse tavaliselt naturaalses ja ka rahalistes ühikutes. Bilansside kaudu seotakse ettevõtte majandus ettevõtte rahandusega. Lõpuks koostatakse ettevõtte plaaniline bilanss, plaaniline kasumi aruanne ja plaaniline rahavoogude aruanne. Plaaniliste näitajate olemasolu võimaldab kontrollida ülesannete täitmist ja eesmärkide saavutamist. 12
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodetakse müügiks Mõeldud on
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad in
· Sõltumatus Euroopa Liidu eesmärgid · Rahu ja julgeoleku tagamine · Euroopa identiteedi arendamine · Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng · Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu suurendamine rahvusvahelisel areenil Liikmesriikide EL ühinemise põhjused · Prantsusmaa (1952) o kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas o majanduse arendamine · Saksamaa (1952) o soov olla aktsepteeritud "normaalse" Euroopa riigina o majanduse arendamine · Itaalia (1952) o kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/ o poliitiliselt stabiilse olukorra loomine o majanduse arendamine · Beneluxi riigid (1952) o eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk o kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk tulu s
Tänapäeval on üha rohkem ettevõtteid, kus rahvusvahelistumine on juba esialgsesse äriideesse sisse kirjutatud. välisturgudel tegutsemine nõuab aga lisateadmisi ja oskusi, ning toob kaasa täiendavaid riske. Suurettevõtetel on sageli lihtsam oma huvisid läbi suruda läbi lobitöö või parteikassade toetamise. VKE-le teatud eritähelepanu pööramine on lihtsalt kompensatsiooniks Eesmärgiks võib olla mahajäänud regioonide, ääremaade majanduse elavdamine läbi ettevõtjate toetamise Samuti võib eesmärgiks olla konkreetsete potentsiaalsete ettevõtjate gruppide – nt töötud, puudega isikud vms abistamine oma ettevõtlusega alustamisel VASTU argumendid: Stardiabi saab vaid osa taotlevatest ettevõtetest – kas õiglane teiste suhtes? Lootus töökohtade tõusule ei pruugi täituda. Kui abistatavas ettevõttes need töökohad tekivadki, on võimalik, et juba
· uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
Kõik kommentaarid