Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

11.klassi ajaloo kokkuvõte (4)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli vaja talurahvaseadusi ?
  • Mida andis talurahvale ?
  • Mis takistas majanduse normaalset toimimist peale iseseisvumist ja Vabadussõda ?
  • Milles seisnes? Millal ja kuidas lõppes ?
  • Milliseid reforme viidi läbi majandusraskustest üle saamiseks ?
  • Mis iseloomustas sisepoliitikat 1920. aastatel ?
  • Kes korraldasid ?
  • Mis oli eesmärk ?
  • Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased oma esialgse populaarsuse ?
 
Säutsu twitteris
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel.
Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased .
1180 aastad – Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal
Piiskop Meinhardrahumeelne ristimine (efektiivsem)
Piiskop Albert – jõuga ristimine
Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest.
1201 – Riia asutamine
1202 – Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada.
Kaupo – Liivlaste vanem
Lembitu – Eestlaste vanem
1206 /07 – Liivlased alistati ja ristiti
1210 – Ümera lahing (võit)
1212 - 1215Toreida vaherahu ( Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk)
1216- 1217 – Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis
1217. 21.sept – Madisepäeva lahing (kaotus)
1219 – Taanlased vallutavad Põhja-Eesti
1220rootslased Lääne-Eestis
1227 – Saaremaa alistamine
1238 – Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest)
Läti Henriku Liivimaa Kroonika – tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta.
Eesti ala jagati neljaks :
Saare-Lääne piiskopkond – Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa
Eestimaa(Taani valdus ) – Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Rävala
Tartu piiskopkond – Soetagana, Ugandi, Soopoolitse
Ordu valdused – Sakala, Nurmekund, Vaiga, Alempolis, Mõhu
Eesti kaotuse põhjused:
*Vastaste relvajõud oli tugevam
*Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud
*Vastastel oli rohkem sõjamehi
*Vastastel oli parem organiseeritus ja kindel sõjaplaan
Eesti keskaeg (muistse vabadusv lõpp-Liivi sõda ehk 13.saj IIveerand-16.saj 2. pool)
Maa kindlustamiseks rajati linnused .
Läänimeestel lasus maa kaitse.
*Talupoegade õiguslik olukord halveneb
*Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad
*Kohustuslik sõjateenistus
*Talurahva majanduslikud tingimused muutsid kitsamaks: kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks
*Talurahva koormised kümnis ja hinnus
*Pidi ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid
*Teotöö kohustus
*Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine
Läänistamine – maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest
Mõõgavendade ordu – Liivimaa tugevaim relvastatud jõud
Riia piiskopkond – Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja
Maapäev – kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi
Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased , venelased , rootslased
Talurahva kihistumine – jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse
Adratalupoeg – kõige arvukam , pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi
Üksjalg – talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise ääremaale, pisike talu, halb maa
Vabatalupoeg – olid end koormistest raha eest lahti ostnud
Maavaba talupoeg – ülik, kes sai talu läänikirja alusel, talupoja kohustusi ei täitnud
Vabadikmaata talupoeg, et ära elada pidi end palkama sulaseks või toatüdrukuks
Trääl – sõjavang või põgenik
1343. 23.aprill – Jüriöö ülestõus. Põletati mõisaid ja kirikuid. Eestlased tundsid, et neid jäeti kõrvale oma maa saatuse otsustamisest, ei oldud kunagi unustatud muistset vabadust, soov see taastada. Algas Padise kloostri vallutamisega. Toimus Harjumaal , Läänemaal ja Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased pidid ülestõusu eest Saaremaal ehitama Maasilinna linnuse
1346 – Taani kuningas loovutas oma valdused Saksa ordu kõrgmeistrile
Linnaõigus – dokument või ürik, mis tõestas, et tegemist on linnaga. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas linnas ja maksis kodanikumaksu.
1248 – Tallinn sai Lübecki linnaõiguse
Raad – linnanõukogu, valitsus Bürgermeister – president , rae juht
Linnafoogt – maahärrra esindaja rae juures Gild – tsunftide ühendus
Tsunft – ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa – tsunfti põhikiri
Kaubandus
Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu. Eksporditi ka lina, paekivi ja puitu. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandust.
Haridus ja kultuur
1535 – esimene trükitud raamat Eestis, osaliselt säilinud: “Wanradt- Koelli katekismus”
Toomkirik – piiskoplik peakirik
Toomkapiitel – kohaliku katoliku kiriku kõrgem võimuorgan
Missa – pidulik jumalateenistus
Visitatsioon – kiriku kontroll, et kirikuelu toimuks reeglite järgi
Reformatsioonusupuhastus ja ühiskonna ja kiriku ümberkorraldamine 1517
Pildirüüste – püha piltide, kujude ja altarite lõhkumised kirikutes(Melchior Hoffmann )
Bernt Notke – “Surmatants”
Liivi sõda (1558-1583)
Rootsi – soovis ülemvõimu Läänemerel (Gustav Vasa )
Taani – püüdis takistada Rootsi tugevnemist ja ise saada ülemvõim Läänemerel(FrederikII)
Venemaa – hädavajalik saavutada pääs Läänemerele (Ivan IV)
Poola – laiendada oma territooriumi naabrite arvel (Sigismund II August)
Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma „Tartu maksu“ – üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks.
Algas, kui jaanuaris 1558 tungisid Vene väed Narva alla.
1560ndad – Liivi ordu lõpp, Rootsi võimu kindlustumine Põhja-Eestis
1570ndad – Sekkus Poola. Liivimaa kuningriik , hertsog Magnuse väed vallutasid peaaegu terve Eesti
1578 -1583 – Poola pealetung venelastele, Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel
Tagajärjed Eestile:
*Liivi ordu laguneb
*Saaremaa läheb Taani kätte
*Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte
*Ülejäänud alad Poolale
Balthasar Russow – “Liivimaa kroonika”
1583 – Pljussa vaherahu Vene-Rootsi vahel. Liivi sõja lõpp.
1583-1660 – Kolme kuninga aeg (Rootsi, Taani, Poola)
*1600-1629 – Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast
1629 – Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti
* 1643 -1645 – Taani-Rootsi sõda
1645 – Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu
*1654 – Puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, Poola alale tungis ka Rootsi. Sellest tekkis sõda Rootsi ja Venemaa vahel
1660 – Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg
Gotthard Kettler – uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga
Ivo Schenkenberg – Eesti mässajate juht
Stefan Batory – Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta
Rahvaarvu suured muutumised :
*1550 – 250 000-300 000 inimest, 1620 – 120 000-140 000 inimest
Liivi sõda, katkuepideemia , näljahäda
* 1695 – 400 000 inimest, 1698 – 330 000 inimest
Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus
*1698 – 330 000 inimest, 1712 – 170 000 inimest
Suur katk, Põhjasõda, näljahäda
Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda)
Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel:
Eestimaa kubemang(Tallinn) – Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa
Liivimaa kubermang (Riia) – Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond
Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik
Maapäevad – keskeltläbi iga 3 aasta tagant
Maanõunikud – ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse
Rüütelkonna pealik – lahendas igapäevaseid küsimusi
Kohtud – arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
Reduktsioon – riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus
Sisemigratsioon – tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse
Eestisse asus venelasi, soomlasi ,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka.
Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja-Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus.
1696-1697 – Senise ajaloo suurim näljahäda
Mõisatüübid:
Rüütlimõisad – kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
Kroonumõisad – riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud
Pastoraadid – väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele
Tähtsal kohal oli teraviljaeksport.
Peamised põllukultuurid: talirukis, oder , hernes, naeris , lina
Peamised koduloomad : härg, lambad , kitsed, sead, kanad, haned
Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes.
Riik kontrollis mõisamajapidamisi adramaarevisjonide kaudu. 1783 tehti pearahamaks, mille tõttu hakati korraldama hingeloendusi. Talurahvas oli suhteliselt vaene. Toimus talupoegade pärisorjastamine. Liivimaa majandusreglemendis(Karl XI reformid ) piirati mõisarentnike kodukariõigust, keelati taluperemeeste karistamine, keelati talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale.
Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn(Reval), Tartu(Dorpat), Viljandi(Fellin), Vana-Pärnu(Alt-Pernau), Uus-Pärnu(Neu-Pernau), Haapsalu(Hapsal), Paide(Weißenstein), Rakvere( Wesenberg ) ja Narva( Narwa ). Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare( Arensburg ) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga ( Walk ). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru.
Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep , laevaehitusmaterjal. Peamised sisseveokaubad: sool, metall , tubakas , vein, klaas, paber, koloniaalkaubad.
Muutused: Hakati asutama manufaktuure, tuli üha enam kapitalistlikke jooni, kujunes vaba konkurents , kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord . Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed.
1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur , kus töödeldi puuvilla .
Vastureformatsioon – Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon . Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid . Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar . 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis.
Kirik .Liivi sõda oli viinud kirkuolud haletsusväärsesse seisundisse. Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk . Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks.
Rahvahariduse algus. Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide ajal Johann Fischer. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ja lugemisoskus kõrge.
B.G. Forselius – õpetajate seminari praktilise töö korraldaja
Heinrich Stahl – esimese eesti keele grammatika koostaja 1637, sest oli vaja Piibel eesti keelde tõlkida
Johan Hornung – eesti keele grammatika ladina keeles 1693 – vana kirjaviis
Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja , kindralkuberner
1630 – Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga
1632 – Tartu Ülikooli rajamine.Vene-Rootsi sõja puhkemisel viidi ülikool 1656 Tallinnasse kuni 1665. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. 1699 viidi ülikool Pärnusse. Seal see vallutati ja taasavati alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles
1637 – esimene eesti keele grammatika, H.Stahl(saksa keeles)
1684 – asutati õpetajate seminar, Forseliuse seminar
1686 – esimene eestikeelne piibliväljaanne; Forseliuse aabits
1693 – ladinakeelne eesti grammatika, J.Hornung
1710 – venelased vallutasid Pärnu
Piiblikonverentsid – vaidlused eesti kirjakeele üle 1687 -1688
1765 – kohustati mõisnikke rajama koole . Õpiti lugemist, kirjutamist, piiblilugu
1802 – Tartu Ülikooli taasavamine
1965 – TÜ tulekahju
Põhjasõda (1700-1721)
Rootsi vastane koalitsioon:
Venemaa – saada väljapääs läänemerele, saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Tsaar Peeter I tõi 1700 jaanuaris oma väed narvasse
Poola – saada tagasi kaotatud alad. Kuningas August II vägedega Riias, pommitamine ja piiramine
Taani – haarata Läänemerel ülemvõim. Kuningas Frederik IV väed ründasid Rootsi valdusi
Põhja-Saksamaal – edutu. Taani oli sunnitud rahu paluma
Rootsi – kaitsta enda territooriumit
1703 – Sankt -Peterburgi rajamine
1709 – Poltaava lahing Ukrainas
1710 – Vene võim Põhja-Eesti üle, Rootsi ei suuda enam Liivimaad enda käes hoida
1721 – Uusikaupunki rahu. Rootsi oli sunnitud loobuma kõikidest oma valdustest Liivimaal. Algas Vene aeg
Sõda andis tagasilöögi rahvaharidusele
1739 – Piibel eesti keeles. Anton Thor Helle
18. sajandil Eestis levinud usuvoolud:
Pietism – levis siinsete kirikuõpetajate hulgas, olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas
Hernhuutlus – levis talurahva hulgas, pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahti ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile ka jutlustaja
Ratsionalism – levis pastorkonna hulgas, jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust
Vene aeg (Põhjasõjast kuni 1917.a.)
Balti erikord – Erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse
*Kehtestati, sest Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid.
*Sisu: Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks luterlus , saksakeelne asjaajamine , tollipiir.
*Kõige kasulikum oli see mõisnikele, sest tagastati kõik Rootsi poolt rajatud mõisad, taastati kõik õigused talupoegade üle, säilisid saksa keel ja luteri usk
*Positiivsed tagajärjed eestlaste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
11 klassi ajaloo kokkuvõte #1 11 klassi ajaloo kokkuvõte #2 11 klassi ajaloo kokkuvõte #3 11 klassi ajaloo kokkuvõte #4 11 klassi ajaloo kokkuvõte #5 11 klassi ajaloo kokkuvõte #6 11 klassi ajaloo kokkuvõte #7 11 klassi ajaloo kokkuvõte #8 11 klassi ajaloo kokkuvõte #9 11 klassi ajaloo kokkuvõte #10 11 klassi ajaloo kokkuvõte #11 11 klassi ajaloo kokkuvõte #12 11 klassi ajaloo kokkuvõte #13 11 klassi ajaloo kokkuvõte #14 11 klassi ajaloo kokkuvõte #15 11 klassi ajaloo kokkuvõte #16 11 klassi ajaloo kokkuvõte #17 11 klassi ajaloo kokkuvõte #18 11 klassi ajaloo kokkuvõte #19 11 klassi ajaloo kokkuvõte #20 11 klassi ajaloo kokkuvõte #21 11 klassi ajaloo kokkuvõte #22 11 klassi ajaloo kokkuvõte #23 11 klassi ajaloo kokkuvõte #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 363 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmaaddllii Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (4)

karupoeg123 profiilipilt
karupoeg123: snailburgerile: riikliku õppekava järgi ongi 11 klass eesti ajalugu
19:46 09-12-2008
snailburger profiilipilt
snailburger: argh, oleks võinud märge juures olla, et eesti ajalugu
01:13 19-11-2008
karupoeg123 profiilipilt
karupoeg123: SUUREPÄRANE
19:45 09-12-2008


Sarnased materjalid

83
doc
Eesti ajalugu
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
14
doc
10 klassi ajaloo eksam
24
doc
11-klassi kokkuvõte
10
docx
10-klassi ajaloo kokkuvõte
19
doc
10-klassi ajaloo eksam
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun