Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust.
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö vahega.
∆U = Q – A
∆U-siseenergia muut, Q- soojushulk (J), A-töö
Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades.
II prints . entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia.
Jääval temperatuuril entroopia muudu valem:
∆Q- sooj .hulga muut(J), T-abs.temp(K)
∆S-entroopia(J/K)
Gaasi töö paisumisel on võrdne gaasi rõhu ja ruumala korrutisega
A=p*∆V P-rõhk
Sooj.mas. SoojendiT1 –Q1 Gaas —Q2JahutiT2, gaasist väljub töö A
eeta-kasutagur (%)
Reaalne gaas on gaas, kus on:
1)gaasi molekulidel olemas ruumala
2)gaasi molekulide vaheline vastastikmõju
Pindpinevus – vedelik üritab omandada võimalikult väikese pindala.
Pind käitub pingule tõmmatud kilena, sest mõjub jõud risti pinnaga.
Fp=σ*l Fp-pindpinevusjõud, sigma-pi-pi.tegur (N/m), l-pinna piirjoone pikkus (m)
Kui ved ja tahke keha molek omavahelised kõlgetõmbejõud on suuremad kui ved. sisesed , siis ved märgab tahket pinda. Athesioon>
Kui ved molek omavahelised külgetõmbejõud on suuremad kui ved ja tahke keha, siis ei märga. Kohesioon >
Kapillaarsus , veesamba kõrguse valem:
h-kõrgus, roo, r-raadius(m), pipi.t.
Abs.õhuniiskus, grammi kuupmeetri kohta.
Suhteline õhuniiskus φ = ρ/ρ0*100%
Küllastusolekule vastavat temperatuuri nimetatakse kastepunktiks.
[ ELEKTER ]
Laengute jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv.
q1+q2+q3= const .
Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga .
F-laengutevaheline jõud (N)
q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C),
r-kaugus(m), k-võrdetegur ()
Elementaarlaeng
Elektrivälja põhiomadus: see mõjub välja sisse asetatud laengule mingi jõuga: elektrijõuga.
E-välja tugevus (N/C)
Superpositsiooniprintsiip: kui mitu laengut tekitavad antud punktis elektriväljad, siis resultantväljatugevus on võrdne nende vektorsummaga.
E=E1+E2+E3... (kõik vektorid )
A=q*U (J) [U-pinge] Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1 volt, kui el.väli teeb 1 kuloni suuruse laengu liigutamisel tööd 1 J.
El.mahtuvus on suurus, mis iseloom. juhi võimet salvestada el.laenguid.
S-plaadi pindala(m2), ε- keskk . Suht. Dielektriline läbitavus, ε0-8,85*, C=q/U (F)
Kondensaatori energia on võrdne plaatidevahelise el.välja energiaga
Ohmi seadus: voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
I=q/t (A) R=ρ ρ- eritakistus
Jadaühenduse korral:
I= I1=I2=I3
U= U1+U2+U3
R= R1+R2+R3
Rööpühenduse korral:
I= I1=I2=I3
U= U1=U2=U3
El. Voolu töö A=U*I*t(J) pinge, voolutug, aeg
Paigalseisvates metalljuhtides muutub kogu el. voolu töö soojuseks. Joule’i-Lenzi seadus: Juhist eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja ajaga .
Q=*R*t
Elektromotoorjõuks nim. Kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtud töö ja laengu suuruse suhet.
ε= (J/C=V) -kõrvaljõud(J)
Vooluallikal on sisetakistus r, mis Ohmi seaduses liidetakse R-le.
I = U / R+r
Lühis: R on väike, mõjub ainult tühine vooluallika sisetakistus. Suur vool.
Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevusega ja ajaga.
m=k*I*t k-el.keem. ekvivalent mi/qi
Huumlahendus : madal rõhk, mõnisada volti, normaaltemperatuur. Reklaamtorud, päevavalguslambid, virmalised .
Kaarlahendus: atmosfäärirõhk, kõrge temp, madal pinge. El. keevitus , võimsad projektorid.
Koroonalahendus : normaalrõhk, tavatemperatuur, ülitugev el.väli, teravikud. Püha Elmo tuled, tsepeliin.
Sädelahendus: kui vooluallika võimsusest ei piisa pideva kaar- või huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I.
Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon : kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama elektrone. Aga need liiguvad aint ühtepidi, vaakumdiood. Trioodil on ka võre. Trns.
Doonorlisand: arseen . Väliskihil 5 elektroni, annab ühe ära. N-tüüpi.
Aktseptorlisand : võtab el. omale ära. P-tüüpi.
Magn . induktsiooni vektori B suund määratakse kruvireegliga: kui kruvi kulgeva liikumise suund ühtib voolu suunaga juhis, siis kruvipea pöörleva liikumise suund ühtib induktsiooni suunaga.
B-magn.indukts (T), M-jõumoment (Nm), S-raami pindala. Keerdude arv nimetajas
Magnetvoog on suurus, mis iseloomust. Magn. välja läbi mingi pinna.
Φ=B*S*cosα (Wb)
Magn.välja asetatud vooluga juhe hakkab liikuma Amperei jõu mõjul.
Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda ja B suundub peopessa, siis kõrvalesirutatud pöial näitab Ampere’i jõu suunda.
F=B*I*∆l*sinα(*n) F-amperei jõud, ∆l-juhtme pikkus, α-nurk B ja voolu vahel.
Lorentzi jõud määrab ära magn.välja poolt mõjuva jõu magn.väljas liikuvale laengule. Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad laengu liikumise suunda ja B suundub peopessa, siis kõrvalesirutatud pöial näitab Lorentz’i jõu suunda.
FL-Lorentzi jõud, v-laengu kiirus
Homogeenses magn.väljas hakkab jääva kiirusega risti indukts.joontega liikuv osake tiirlema ringjoonel, mille raadius avaldub valemist :
m-mass(kg), v-liik.kiirus (m/s)
Magn.läbitavuse järgi jagatakse ained kolmeks:
Paramagneetikud, μ>1
Diamagneetikud , μ
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline r võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja jõud (N) pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur 9∗109 (
OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus. Ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest ühtlase ristlõikega juhi takistus. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m .Juhi takistus sõltub temperatuurist, sest eritakistus s?
Elektrilaengu jäävuse seadus: alfa- nurk voolu ja magnetvälja magnetinduktsiooni vahel Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade [1] vahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv. q1+q2+q3+..+qn=const. Lorentz'i seadus: q1,q2,q3,qn süsteemi kuuluvate kehade laengud Magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v Coulomb'i seadus: ning siinusega nurgast vahel. Kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis FL=qvsin on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega FL-Lorentz'i jõud [1N] ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse q-osakese laeng [1C] ruuduga. v-osakese liikumise kiirus [1m/s] F=k
ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik: 1C) Elek
FÜÜSIKA KOKKUVÕTLIK MATERJAL MEHAANILINE LIIKUMINE · Ühtlase sirgjoonelise liikumisega on tegemist siis, kui keha liigub sirgjooneliselt läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlase muutuva liikumisega on tegemist siis kui keha kiirus kasvab või kahaneb igas ajaühikus võrdse suuruse võrra. · Hetkkiirus on keha kiirus väga lühikese ajavahemiku jooksul. Iseloomustab piisavalt täpselt keha kiirust. · Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja mis on määratud seda traje
Kõik kommentaarid