50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
489 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mand902
Õppematerjali autor
on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu hüdroksüülrühma, mis asuvad erinevate süsiniku aatomite juures. 2. Nimetamine · Alkoholidel on järelliide ool. · Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. · Näiteid nimetustest: CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan1ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan1,2diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan1,6diool). 3. Struktuur ja omadused · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari, kaks elektroni on kasutatud sidemeks C ja Hga. Hapnik on nii Cst kui Hst elektronegatiivsem. Hapnik tõmbab elektronpaari nii süsinikult kui vesinikult
on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu hüdroksüülrühma, mis asuvad erinevate süsiniku aatomite juures. 2. Nimetamine · Alkoholidel on järelliide ool. · Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. · Näiteid nimetustest: CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan1ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan1,2diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan1,6diool). 3. Struktuur ja omadused · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari, kaks elektroni on kasutatud sidemeks C ja Hga. Hapnik on nii Cst kui Hst elektronegatiivsem. Hapnik tõmbab elektronpaari nii süsinikult kui vesinikult
on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu hüdroksüülrühma, mis asuvad erinevate süsiniku aatomite juures. 2. Nimetamine · Alkoholidel on järelliide ool. · Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. · Näiteid nimetustest: CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan1ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan1,2diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan1,6diool). 3. Struktuur ja omadused · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari, kaks elektroni on kasutatud sidemeks C ja Hga. Hapnik on nii Cst kui Hst elektronegatiivsem. Hapnik tõmbab elektronpaari nii süsinikult kui vesinikult
tuuma, katalüsaatoriks on AlCl3) • Halogeenimine (halogeeni liitmine, katalüsaatoriks on AlCl3) • Nitreerimine (nitrorühma liitmine). Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid Fenoolid ja aromaatsed amiinid • Fenoolid – hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm).
Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (— OH). · Hüdroksüühend – ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol – kui alkoholi molekulis on mitu hüdroksüülrühma, mis asuvad erinevate süsiniku aatomite juures. 2. Nimetamine · Alkoholidel on järelliide –ool. · Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. · Näiteid nimetustest: CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool), HO — CH2 — CH2 — CH2 — CH2 — CH2 — CH2 — OH (heksaan1,6diool). 3. Struktuur ja omadused · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari, kaks elektroni on kasutatud sidemeks C ja Hga. Hapnik on nii Cst kui Hst elektronegatiivsem
Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (— OH). · Hüdroksüühend – ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol – kui alkoholi molekulis on mitu hüdroksüülrühma, mis asuvad erinevate süsiniku aatomite juures. 2. Nimetamine · Alkoholidel on järelliide –ool. · Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. · Näiteid nimetustest: CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool), HO — CH2 — CH2 — CH2 — CH2 — CH2 — CH2 — OH (heksaan1,6diool). 3. Struktuur ja omadused · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari, kaks elektroni on kasutatud sidemeks C ja Hga. Hapnik on nii Cst kui Hst elektronegatiivsem
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid