*Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a. Vennad Janssenid Esimene mikroskoop 1665. a. R. Hooke raku mõiste 1670. a. Leeuwenhoek bakteri avastaja 1859. a. Ch. Darwin evoulutsiooni õpetus 1826. a. K. E. von Baer imetaja munaraku avastaja 1856. a. G. Mendel pärilikkusseaduste sõnastaja (3 seadust) 1990. a. Esimene geenisiirdamine 1997. a. glooniti esimene imetaja 2001. a. kaardistati inimese genoom (kogu kromosoomistik) 3
Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude
Järglased meenutavad väliselt vanemaid Sellise otsese arengu puhul organismid küll kasvavad , kuid sise- ja välisehituse põhiüübid jäävad endiseks -Samas aga munast väljunud teeb läbi moondelise arengu Areng on iseloomulik organismidele -See algab sugulise paljunemise korral viljastumise hetkest surmaga Kõik organismid reageerivad ärritustele TAKSIS-liikumine ( lähenedes välisärritajale või kaugenedes sellest) KOMOTAKSIS- kinglooma reaktsioon soolakristallile FOTOTAKSIS- silmviburlase liikumine valguse suunas MORFOLOOGILINE TUNNUS välisehitus ( organismil ) Kohastumine on kõigi liikide üldine omadus -kõik need liidis , kes ei suuda keskkonna tingimustega kohastuda surevad
Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakud jaotatakse laiaslaastus kaheks: 1. Prokarüoodid on eeltuumsed. Neil puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed organellid. (bakterid) 2. Eukarüoodid päris tuumsed. Neil esineb konkreetne piiritletu rakutuum ning esinevad ka membraansed organellid. (taimed, loomad, seened, protistid) Eukarüootne rakk Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan koosneb põhiliselt fofsolipiididest ja valkudest (Joonis 9). Membraani ülesanded: 1. Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. 2. Ühendab rakke omavahel. 3. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskonna vahel. Passiivne transport ained tuuakse rakku energiat kulutumata. Aktiivne transport ained tuuakse rakku energia abil.
.........................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................................12 2 ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles
4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. 3. Selgita mõisteid rakk, kude, organ e. elund, organsüsteem e. elundkond. 1) Rakk-Elusorganismide väikseim osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. 2) Kude-Sarnastest rakkudest koosnev organi osa. Kude=Rakk+rakuvaheaine 3) Organ e. Elund-Inimese osa, mis täidab kindlat ülesannet. Tugi ja liikumiselundkond 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel.
(soojus- või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende Aktiivne transport ainete liikumine läbi soost. rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, Autotroof organis m, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast kasutatakse ATP energiat. saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat
pumbatakse sealt veri kehasse laiali. V.VRE on ebatavaline,sest seal ei kanna arterid ,mitte hapniku rikast ja veeni hapniku vaest verd nagu tavaliselt vaid vastupidi. S.VRE vereliikumine südamest kehasse ja tagasi. Kannab hapniku rikast verd kogu kehasse, peale kopsude ja toob hapinku vaese vere tagasi südamesse. Veri väljub südamest läbi aordi ja pöördub tagasi südamesse 2 õõnesveeni kaudu. II Veresooned Veresoon on torujas elund,mida mööda veri voolab. Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e
Füsioloogia uurib organismi talitust ja regulatsiooni. Anatoomia uurib organismi ehitust. Metabolism aine- ja energiavahetus. Assimilatsioon sünteesimine. Dissimilatsioon lagundamine. Elusorganismide tunnused: 1. Rakuline ehitus ainuraksed (koosneb ühest rakust), hulkraksed (koosnevad mitmest rakust). 2. Keerukas organiseeritus ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil. Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud, organismid, liigid, ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat. 4. Stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7).
15.Põhjenda hingamissageduse muutumist füüsilise tegevuse korral. Kui inimene on sportlik, siis alustades füüsilist tööd ei hakka ta kohe hingeldama. Inimene kellele on füüsiline töö koormuseks, hakkab kohe hingeldama ehk siis on see normaalsest sagedasem hingamine. Muidugi ka sportlased hakkavad hingeldama, kuid seda alles siis kui mingi aeg on füüsilist tööd tehtud. 16.Sõnasta töös antud teksti põhjal 2 nakatumise vältimise reeglit. 17.Immuunsüsteemi elundid ja rakud (leia loetelust sobivad nimetused). Rakud: Lümfotsüüdid, leukotsüüdid. Elundid: lümfisõlmed, põrn, harkelund. 18.Omandatud immuunsus (lõpeta laused). Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Omandatud immuunsuse võib inimene saada konkreetset haigust läbi põdedes või vaktsineerimisel. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida.
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega; membraani minnal valgumolekulid – retseptorvalgud) koondunud organitesse ehk elunditesse 6) Paljunemine Epiteelkude – kattekude, ülesanne kaitsta suguline – uus organism tekib kahe raku ühinemisel Lihaskude mittesuguline – pooldumine-ainuraksed, vegetatiivne-taimed, Sidekude – veri
........................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat. Kirjalik Eksam 3 osa: Test (valikvastused), võrdlused, sünteesid jms, kolmas osa bioloogilise loogika peale vms. I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Bioanorgaaniline keemia.
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse).
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus
BIOLOOGIA 11.klass MÕISTED: 1. ANATOOMIA - teadus, mis uurib organismide siseehitust. 2. AUTOTROOFID - organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. 3. BIOLOOGIA - teadus, mis uurib elu. 4. BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär ) 5. BOTAANIKA - teadus, mis uurib taimi. 6. ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. 7. ETOLOOGIA teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. FÜSIOLOOGIA teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10
Ainuraksetel närvisüsteem puudub (selle asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis) Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2. Rakk esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Eukarüootne rakk päristuumne Prokarüootne rakk eeltuumne 3. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega teadus, mis uurib kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus
5. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond 2 regulatsiooni mehhanismi: Humoraalne hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon Neuraalne Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon 6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude (TUGIKOE RAKK) Organ ehk elund (kops, maks, süda jne) Elundkond ehk organsüsteem 3. Organism või isend 4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud) 5. Liik nt valge jänes, hunt, rebane, võilill 6. Kooslus 7. Ökosüsteem Biosfäär TAIMED
.................................................... 16 Fotosüntees.............................................................................................................................. 17 Organismide paljunemine ja areng.........................................................................................18 Rakkude jagunemine........................................................................................................... 18 Elu olemus * Bioloogia teadus, mis uurib elu. -) Tsütoloogia ehk rakuõpetus teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. -) Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. -) Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. -) Füsioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. -) Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. -) Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid.
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides
hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse. Toidu pärast konkureerimist pole (nt. toidu pärast konkureerivad aga erinevad taimed tänapäevalgi). Õpik lk. 21 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsioon on ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tideduse mõistet. Populatsiooni arvukus on ühe populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus on ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid
Rakukest - kaitseb rakku Bakterite tähtsus looduses: 1. Orgaanilise aine lagundajad 2. Kaitsevad inimest 3. Aitavad seedida 4. Tagavad looduses ainete ringluse Bakterite kasutamine biotehnoloogias: 1. Tööstuses - vitamiinid, toiduained, antibiootikumid 2. Põllumajanduses - väetised jne 3. Heitvee puhastamisel Mitoos Meioos Keharakkude tootmine Sugurakkude tootmine Rakud identsed Rakud erinevad Ühtemoodi kromosoomistik rakkudes Erinev kromosoomistik rakkudes Mõlemad on jagunemise tulemus Mõlema käigus tekivad uued rakud Inimese sugurakkude areng: Spermatogenees Ovogenees Seemnerakkude areng mehel Munarakkude areng naisel Munandite väänilistes seemnetorukestes Vaheldumisi kummaski munasarjas
tunnused päranduvad järglasele) Epigeneetiline tegur muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust Geneetiline tegur muutus DNA koostises, mis pärandub 4) Selektogeneetilised teooriad kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul: a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b. Neutralism c. Katkeva tasakaaluteooria Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon. Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon: 1) Kuuluvad ühte liiki isendid 2) Kes annavad järglasi 3) Kes asustavad ühte levilat 4) Kes on isoleeritud teistest samaliigi populatsioonidest Evolutsioonis populatsioonide puhul oluline: 1) Muutlikkus: a. Pärilik muutlikkus (piisab muutustest alleelide tasandil): i. Mutatiivne ii. Kombinatiivne 2) Populatsiooni geneetiline struktuur: a. Alleelide vahekord põlvkonniti
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem, kui sama teaduse piirid on ähmas
teadlik(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LOODUSLIK VALIK-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest(olelusvõitlusest), muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. MANDUNUD ELUND-(vestigiaalne elund e. Vestiigium) evolutsioonis taandarenenud funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. OLELUSVÕITLUS-organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest, seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimutulekus konkurentide, kiskjate, parasiitide, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. PALEONTOLOOGIA-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu.
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud
Sotsiaaldsed suhted(keerukad muutuvad suhted). Oskus valmistada tööriistu ja oskus kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk, rakul on rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum(, mis juhib rahu elutegevust) ja organellid. Mitokondrid on raku jõujaamad, neis toimub raku hingamine, mis tähendab bikeemlisi reaktsioone, mille arvelt energia vabaneb. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rakud jagunevad mitoosi teel. Inimesel on neli koe põhitüüpi. Need on epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Rakud külgnevad tihedalt. Vaheainet on väga vähe. Eelistatakse lame ja kuupepiteeli. Rakud võivad olla varustatud ripsmetega. Moodustavad kilesid nii sise kui välispinnal. Ülesanded: katab, vooderdab, moodustab piiri, võimaldab ainevahetust, eritab nõresid(higi, jääkained, rasu, lima, piim jne), osaleb haavade paranemisel. Sidekude on palju raku vaheainet. Rakke on vähe
D-vitamiin, mesilasvaha glükogeen Vee ülesanded · Hea lahusti · Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides · Suur soojuvusmahtuvus Rakud Bakteri raku pole tuuma, gaasiavkuoolid, rakud poolduvad Loomaraku tuum, harva on vakuoole, mitoos ja meioos Taimeraku tuum, tavaline vakuool, mitoos ja meioos Ülesanded Sahariid - energiat, kaitse, ehitus Valgud - ehituslik, kaitse, ensüümid Lipiidid - energiat, kaitse, ehitus Bakterirakk Bakterirakku ümbritseb rakukest. Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel. Rakukesta all paikneb rakumembraan. Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk
2. Kude sarnase ehituse, talitlusega rakkude kogumik. 4 põhikudet: lihaskude, närvikude, sidekude, epiteelkude. Vere vormelemendid: Erütrotsüüdid punased verelibled, ülesanne on hapniku transport. Leukotsüüdid valged verelibled, ülesanne on osaleda immuunsussüteemi töös. Trombotsüüdid vereliistakud, ülesanne on osaleda vere hüübimisel. Emofiilia veri ei hüübi. Plasma raku vaheaine, mis seob kõik verekomponendid ühtseks tervikuks. 3. Organ e elund on kudede kogum. 4. Elundkond- organsüsteem. Taimedel pole elundkondi aga organid on. 5. Populatsioon ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. Nt Hiiumaa rebased. 6. Liik paljud ühe liigi populatsioonid kokku. 7. Ökosüsteem ise reguleeruv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aine ringluse kaudu seotud nii elusorganismid kui ka keskkond
On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele, moodustades endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud. Aktinomütseedid on hargnevate rakkudega bakterid, mis produtseerivad näit streptomütsiini. · Eukarüootsed rakutuumaga. Tuumas paikneb DNA, mis on muust raku sisaldusest tuumamembraaniga eraldatud. Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Lisaks tuumale ka teised organellid mitokondrid, kloroplastid, lüsosoomid, endoplasmaatiline võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn tsütoskelett. Tsütoskelett annab rakule vormi ja osaleb organellide ja rakkude liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA
Tselluloos- rakkude tütarrakkude vahel, tütarrakud geneetiliselt identsed, elukeskkonnaga. ja organismi ehitusmaterjal, taimsete kiudude suureneb rakkude arv, surnud rakkude asendamine. Organiseerituse tasemed: Molekul (, organell, rakk, põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine; kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, rakkude, organismide ehitusmaterjal nt putukate, kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA liik, ökosüsteem, biosfäär. Eluslooduse süstemaatika: seenerakkude kestad. ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, Lipiidid: suured molekulid, Varuaine roll, kaovad, tuumamemb lahustub, toimub ristsiire- perekond, liik