11. Klassi Füüsika. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliselt millisele ?
  • Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka ?
  • Mitu elektroni sai ta juurde ?
  • Milline on süsteemi kogulaeng ?
  • Kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ?
  • Mida tähendab väide räni dielektriline läbitavus on 12 ?
  • Kui jah siis kuidas ?
  • Mida tähendab väide ,,Elektrivälja vaadeldada punkti pontensiaal on 25V ?
  • Millise potensiaaliga väljapunktis asus punktlaeng enne nihutamist ?
  • Kuidas mõjutab elektiväli laenukandjat dielktrilus ?
  • Mida nim dinaaliks ?
  • Kuidas käituvad dinaalid elketriväljas ?
  • Miso n dinaalmolekulid ?
  • Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt ?
  • Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse ?
  • Milles seisneb pusaelektriline efekt ?
  • Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse ?
  • Millise pingeni on kondensaator laetud ?
 
Säutsu twitteris
  • Elektrinähtuste tekkepõhjus ja elektrilaeng
    Elektrinähtuste tekkepõhjuseks on asjaolu, et maailmaruumi kogu aine sisaldab elektriliselt aktiivseid algosakesi – elektrone prootoneid ioone jms Elektrilise aktiivsuse annab osakestel nende elektrilaeng – elektrilaeng on elektriõpetuse keskne mõiste. Elektrilöaeng kui füüsikaline suurus iseloomustab keha või aineosakese elektrilise aktiivsuse astet ja näitab kui tugevasti osaleb keha või osake elektrinähtustes. Elektrilanegu tähiseks on keha korral täht Q ja punktlaengu korralt täht q.
    Punktlaneguks nimetatakse laetud kehi mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktaleng on keha mudel mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa ühte punkti. Elektrilaengu mõõtühikusks SI-s üks kulon (1 C) Ühikut nimetatakse nii prantsuse füüsiku Ch. A. De Coulomb `i järgi. 1 C on väga suur elektrilaeng. Näit. Kaks 1 C suurust elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km kaugusel mõjutavad teineteist veel 9000 njuutinilise elektrilise jõuga.
    Tavaliselt kasutatakse ühikuid:
    1 yC = 10 `-6 C
    1nC = 10`-9 C
    1pC = 10`-12 C
    Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või -)
    Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud.

    (-) --> q=A/U
    q=5*10`-2J/2*10`2V = 2,5*10`-4C
    q= 2,5*10`-4 C
  • Kui palju teeb elektriväli tööd punktlaengu 3*10`-8C üleviimisel punktist potensiaaliga 500V punkti potensiaaliga 300V
    V:
    U=A/q --> A=U*q
    V=fi1-fi2, siis A=(fi1-fi2) * q A= (500V-300V) * 3*10´-8C = 6*10´-6 J
    A= 6*10´-6 J
  • Elektrivälja vaadeldavate punktide potensiaalid on 230V ja 130 V Kui suure punktlaengu nihutab väli ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 1,5J
    V: U=A/q --> q=A/U U=fi1-fi2 , siis q= A/f1-fi2 q=1,5*10´-6J/230V-130V= 1,5*10´-6 C
  • Elektriväli nihutas punktlaengu 8nC väljapunkti potensiaaliga 100V ja tegi seejuures tööd 10,4*10`-3J. Millise potensiaaliga väljapunktis asus punktlaeng enne nihutamist?
    V: U=fi1-fi2 --> fi1= U+fi2 U=A/Q siis fi1= A/q+fi2
    fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V fi1=230V

    Pinged elektriväljast
    Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses
    V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini
    Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis
    V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike








  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    11-Klassi Füüsika #1 11-Klassi Füüsika #2 11-Klassi Füüsika #3 11-Klassi Füüsika #4 11-Klassi Füüsika #5 11-Klassi Füüsika #6 11-Klassi Füüsika #7 11-Klassi Füüsika #8 11-Klassi Füüsika #9 11-Klassi Füüsika #10 11-Klassi Füüsika #11 11-Klassi Füüsika #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marko Illus Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1.Elektrinähtuste tekkepõhjus ja elektrilaengElektriKondensaatoridElektriväliElektrivälja graafiline kujutamineElektrivälja jõujoone suundElektrivälja tugevusPinged elektriväljastJuhid ElektriväljasDielektrikud elektriväljasElektrimahtuvus
    Füüsika , elektrilaeng , Aatomi ehitus , aatom , columbi seadus , Elektriväli , Elektrivälja tugevus

    Mõisted

    Sisukord

    • Elektrinähtuste tekkepõhjus ja elektrilaeng
    • Elektrinähtuste tekkepõhjuseks on asjaolu
    • Aatomi ehitus
    • columbi seadus
    • Elektriväli
    • Elektrivälja graafiline kujutamine
    • Elektrivälja jõujoone suund;
    • Elektrivälja tugevus
    • Pinged elektriväljast
    • Juhid Elektriväljas
    • Dielektrikud elektriväljas
    • Elektrimahtuvus
    • ElektriKondensaatorid

    Teemad

    • Elektrinähtuste tekkepõhjus ja elektrilaeng
    • Aatomi ehitus
    • columbi seadus

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    11
    pdf
    11-klassi füüsika konspekt
    18
    docx
    Põhikooli Füüsika
    27
    doc
    Füüsika
    26
    doc
    10 klassi füüsika kokkuvõte
    14
    docx
    12-klassi kordamisküsimused füüsikas
    414
    pdf
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    31
    doc
    Füüsika eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !