Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on organismide paljunemisviisid?
  • Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel kumb on looduses valdav miks?
  • Millistest perioodidest koosneb rakutsükkel?
  • Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis?
  • Milline on kromosoomi ehitus?
  • Milles seisneb mitoosi tähtsus?
  • Milles seisneb meioosi tähtsus?
  • Mis on kromosoomide ristsiire sele tähtsus?
  • Kuidas ja kus moodustuvad mehe sugurakud?
  • Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud?
  • Mis on viljastumine kus see inimesel toimub?
  • Mis on biogeneetiline reegel?
  • Mis on platsenta ja mis ülesandeid see täidab?
  • Millised on inimese lootelise arengu peamised etapid?
  • Mis on replikatsioon ja kuidas see toimub?
  • Mis on transkriptsioon ja kuidas see toimub?
  • Kuidas toimub translatsioon?
  • Milline on viiruse ehitus?
  • Kuidas toimub viiruste paljunemine lüütilises ja lüsogeenses tsüklis?
  • Mis on modifikatsiooniline muutlikkus?
  • Millised on pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused?
  • Mis on biotehnoloogia?
  • Kuidas kasutatakse baktereid biotehnoloogias?
  • Kuidas toimub taimede meristeempaljundus?
  • Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi?
  • Kuidas toimub embrüosiirdamine ja mis on sellise tegevuse eesmärgiks?
  • Mis on rakuteraapia?
  • Mis on transgeensed organismid ja kuidas neid saada?
  • Mis on geeninokaut?
  • Milles seisneb geeniteraapia?

Lõik failist

Kordamine bioloogia tasemetööks
  • Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta.
    Mittesuguline paljunemine:
    * Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad .
    * Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed , seened, protistid , taimed, alamad loomad
    # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks ( bakterid , ainuraksed )
    # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad)
    # Taime osadega – risoomidega ( orashein , piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul , liilia), juurevõrsetega ( lepp , vaarikas ), võsunditega (hanijalg, maasikas), võrsetega ( karusmari , mustsõstar), pistikutega(paju), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill)
  • Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel, kumb on looduses valdav, miks?
    Suguliseks paljunemiseks on tarvis kahte vanemorganismi, mittesuguliseks vaid üht. Mittesuguline paljunemine on looduses valdav, sest lühikese ajaga saadakse vanemaga geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.
  • Millistest perioodidest koosneb rakutsükkel?
    Interfaasist ja mitoosist
  • Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis?
    Interfaas on kahe mitoosi vaheline faas. Seal toimub DNA replikatsioon kahekordistumine. Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv. Tsentrioolid kahestuvad. APT süntees.
  • Milline on kromosoomi ehitus?
    Kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab kromosoomi 2-ks ning neid osi
  • 11-klassi Bioloogia tähtsamad teemad #1 11-klassi Bioloogia tähtsamad teemad #2 11-klassi Bioloogia tähtsamad teemad #3 11-klassi Bioloogia tähtsamad teemad #4 11-klassi Bioloogia tähtsamad teemad #5 11-klassi Bioloogia tähtsamad teemad #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisha! Õppematerjali autor
    Kordamine bioloogia tasemetööks

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

    Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne ­ otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) ­et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või er

    Bioloogia
    thumbnail
    10
    doc

    Organismide paljunemine ja pärilikkus

    ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt ­ iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ­ ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu ­ kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid ­ otse

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    doc

    11. klassi bioloogia

    Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistummise tagajärjel on k

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

    Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sammal- ja sõnajalgtai

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    odt

    Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

    KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees ra

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Organismide paljunemine ja areng.

    Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. ­ üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupar- sammaltaimede org

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    rtf

    Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

    Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    docx

    PALJUNEMINE spikker

    PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liig

    Bioloogia




    Kommentaarid (2)

    AIVAR298 profiilipilt
    AIVAR298: Oli abiks, aga kõiki teemasid ei sisaldanud
    19:00 09-11-2010
    k1666 profiilipilt
    Merka Vell: väga põhjalik, aitas!
    18:25 31-03-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun