50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katrin Melts
Õppematerjali autor
maak-maavara, millest eraldatakse metalle astenosfäär- vahevöö ülaosas paiknev plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa sisetuum- Maa tuuma siseosa ja kõige kuumem osa Maa välistuum- tuuma välimine osa, mis koosneb rauast ja niklist. vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest mandriline maakoor- mandrite alla jääv maakoor ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv maakoor ookeani keskahelik- kõigis ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline süsteem süvik- ookeanilaama sukeldumisevööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus subduktsioon- e. laama sukeldumine on ookeanilise laama vajumine vahevöösse kurdmäestik- laamade kokkupõrkel tekkinud kurrutatud kivimitest mäestik kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine murrang- geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s
Nt: Hawaii saared ja Kanaari saared. 6) Ookeaniliste laamade põrkumine - Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul). Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid, Passiivsed pole aastasadu või
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik.
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. · Seismilised pikilain
jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, mille paksus on keskmiselt 40km, mägede all 60-80km. ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev 3-15km paksune maakoor. ookeani keskahelik- kõikides ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline, ookeanipõhjast 2-3km kõrgusele tõusev 1000-4000 km laiune mäheahelike süsteem. süvik-ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus. subduktsioon- ehk laamade sukeldumine, ookeanilise laama vajumine vahevöösse. kurdmäestik- laamade põrkepiirile, maakoore kokkusurutud vöönidsse tekkinud plastiliselt deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. kurrutus- ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. murrang- kivimkehade nihkumine.
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult
Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); NB! Vaata, õpi: VULKANISM JA VULKAANILISED KIVIMID http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 9. Kaardil on näha laamade piirialadel vulkaanide paiknemine, nn Vaikse ookeani tulerõngas Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid