Facebook Like
Hotjar Feedback

10. klassi ajaloo eksam (1)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Ajaloo eksam


    1. Muinasaja uurimine
    Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni.
    Muistis–muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.( kinnis -ja irdmuistendid)
    Arheoloogia : Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta.
    Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi.
    Numismaatika : Tegeleb leitud müntidega.
    Etnoloogia : rahvateadus
    Rahvaluule : Rahva seas suust- suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud.
    Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika)
    2. Muinasaja periodiseering
    Kiviaeg : Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr
    Keskmine kiviaeg ( mesoliitikum ) 9000-5000 a.eKr
    Noorem kiviaeg ( neoliitikum ) 5000-1800 a.eKr
    Pronksiaeg : Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr
    Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr
    Rauaaeg : Vanem rauaaeg
    Eel- Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr
    Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr
    Keskmine rauaaeg 450-800 a.pKr
    Noorem rauaaeg
    Noorem viikingaeg 800-1050 ap.Kr
    Hilisrauaaeg 11.saj- 13.saj
    3. Mesoliitikumi asulad
    Pulli asula: 8. aastatuhat e.Kr. Kõige vanem teadaolev inimeste asupaik Eestis. See avastati Pärnu külje all Pulli külas 1967.
    Kunda asula - Kunda Lammasmägi: Enne Pulli asula avastamist tunti seda vanima asulana Eestis. Nüüd teatakse veel mitut Kundaga sama vana või veidi nooremat asulat .
    Kunda kultuur: Selle elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida jooma tulnud loomi. Need pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Arvatavasti elati ritvadest püsti pandud püstkodades, mille aktus oli kaetud okste, nahkade, mätaste ja puukoorega. Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust.
    Elanike päritolu: See küsimus pole veel täielikul lahendatud . Oletatavasti tulid Kunda kultuuri esindajad lõuna poolt Euroopast (tänu tulekivile, mida Eestis ei leidu).
    NT: Lõuna- Leedust ja Valgevenest.
    Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised )
    Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades.
    4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi. Seda seostatakse uute hõimude sisserändamisega Eestisse. Uutel elanikel olid tööriistad ja tarbeesemed rohkem arenenud. Need olid töödeldud üle terve pinna (ennem servadest). Nende surnud sängitati asula territooriumile, vahel otse elamu alla. Surnutele pandi kaas esemeid. Leiud viitavad ka kõrgele kunstitasemele. ( kujukesed )
    Levik, päritolu: Kõigis Läänemere idaranniku maades, osaliselt ka idapool . Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed.
    Venekirveste kultuur: 3. aastatuhande algus e.Kr. Eestisse jõudsid lõuna poolt uued hõimud. Seda kultuuri nimetatakse nii nende hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste pärast. Neile oli iseloomulik ka nõõrijäljendiga kaunistatud keraamika . Surnud maeti külili, käsi pea all, põlved vastu rinda surutud. Kalmistud paiknesid asulast eemal, sagely veekogu ääres või künkal. Hauda pandi asju kaasa. Tegeleti juba algelise loomakasvatusega (kitsed, lambad , sead). Maaviljeluse algus Eestis.
    Levik, päritolu: Esines kõigil Läänemeremaadel. Tegemist on indoeurooplastega. Kammkeraamika kultuuri elanikega elati rahulikult kõvuti. Nad on tugevalt mõjutanud meie rahva arenemist .
  • LOODUSUSUNDID


    5. Asva kultuur 9.-6. saj e-Kr. Karjatamine , küttimine, kalapüük, maaviljelus. Pronksi valati ise umber.
    Aletamine: Mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks.
    6. Kalmete liigid
    Läänepoolsed kontaktid mõjutasid eestlaste kombeid ja uskumusi. Varem maeti inimesed maasse tehtud haudadesse. Nüüd hakati neid matma maapealsetesse kalmeehitistesse- kivikirstkalmetesse . Eestis ehitati ka mõned laevkalmed (neid ümbritsevad kivid olid asetatud laevakujuliselt. Põletatult.). Vanemal rauaajal hakati inimesi matma ka tarandkalmetesse. Sinna mati inimesed põletatult.
    7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7.-11- saj e.Kr (+KAART)
    Mägilinnus: rajati üksikule igast küljest kaitstud küngastele (nt: Otepää)
    Neemiklinnus: rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. Kahest küljest ja ühest otsast olid need looduslikult kaitstud. Neljandale küljele loodi kunstlik vall.
    (nt: Rõuge linnamägi)
    Ringvall- linnused : Ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad olid Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tunti maalinnadena.
    Kalevipoja sängi tüüpi linnus: Rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Küljed loodusliult kaitstud, otstele tuli valid rajada. (nt: Alastkivi Tartumaal )
    Ingvar: Rootsi kuningas. Tuli väega Eestisse. Rüüstasid terve suve kuid siis tuli eestlaste suur vägi kohale ning isegi kuningas tapeti . Aastal 600.
    Tšuudid: Eestlaste nimetus vene kroonikates .
    Jaroslav Tark: Tegi Eestisse sõjaretke (1030), võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks.
    Sossolid : Eesti hõimud Izjaslavi kroonikas .
    8. Eestlased muinasaja lõpul
    Adramaa : Nendes mõõdeti maad.
    Kolmeväljasüsteem: See levis põlluharimises. Ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesas.
    Rehielamu: Iseloomulik eestlaste hoone, mis oli nii elu- kui tootmishoone .
    Sumbküla: Talud paiknesid tihedalt koos
    Ridaküla: Talud paiknesid ridatikku
    Hajaküla: Talud paiknesid üksteisest kaugemal.
    45 kihelkonda, 8 maakonda + 4 väikemaakonda
    Vanemad: Juhtisid külasid ja kihelkondi. Ülikud.
    Malev: Põhiline väeüksus.
    9. Muinaseestlaste usund
    Vägi: Üks muinasusu põhielement ja -mõiste. Arvati, et elusolendid omandavad peale füüsilise keha ka veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades (loitsimine, nõidumine, ravimine). Selliseid inimesi, kes neid asju teha oskasid, nimetati tarkadeks.
    Animism : Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Inimesed pidasid end üheks osaks loodusest ning arvasid, et kõigel looduses on oma hing (ka kividel , puudel jne...)Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks.
    Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. (metsaisad, metsaemad, põlluvaimud, veevaimud, jne..) Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses (koduhaldjas Tõnn, viljasalves oli Peko ). Kõrgjumalaid oli vähe. Konkreetse jumalana on nimetatud vaid Tarapitat. Hiljem ka Uku.
    Hing: See oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, ringi liikuda ning asuda vahel ka teiste olendite kehasse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu.
    Hiis : ohvripaik.
    Maagia , nõidumine: Neil oli tähtis osa ohverdamise juures. Tähtsal kohal oli ka ravimismaagia. Tunti rohkesti tervist ravivaid allikaid. Allikale tuli vee eest ka ohverdada.
    10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11. saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad.
    Ristiusu mõjud: Kuigi Eestis valitses esiajalõpus muinasusk , polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid läbikäimises ristiusuliste naaberrahvastega. Ristiusu mõju võib näha mitmete kommete muutumiseski. Hakkas levima laibamatmise komme (põletamise kõrval), peaga lääne poole suunatud matused jne...Polnud võimatu ka mõne kiriku või kabeli olemasolu. Ka eestlasi püüti ristiusustada. Olid ka mõned üksikud ristitud eestlased. Algul ei suhtutud ristiusku vaenulikult . Alles hiljem, kui seda hakati peale suruma, muutus asi vaenulikuks.
    Meinhard: Koorihärra, kes saabus Saksa kaupmeeste kaudu liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. Ta pühitseti Liivimaa piiskopiks. Eestisse tulles tekkis tal eestlastega probleeme ning peagi said ka liivlased aru, millised plaanid tal tegelt olid.
    Kaupo : Üks vähestest liivlastest, kes lasi end ristida . Toreida vanem, kellest sai ordu suur abiline .
    Sissetungi algus: Albert : Piiskop peale Berthholdi (e. 3.). Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. Ta lõi liivlaste asula kohale Riia linna (1201.a), millest sai vallutussõja tugipunkt. Eestit ja Lätit hakati nimetama Maarjamaaks. 1202. a asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse Vennad, mida hakati kutsuma Mõõgavendade orduks.
    1208. a algas võitlus Eestimaa pärast. Esimene ohver oli Ugandi.
    Ümera lahing: 1210-pärast Võnnu piiramist asusid võnnulased (Mõõgavendade ordule kuulus) pagevaid eestlasi taga ajama. Ümera-äärsetes metsades tungisid peituvad eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Rünnak kulges edukalt. Osa vaenlasi surmati, osa vangistati. Ümera lahingus saavutatud võit andis jõudu edaspidiseks. Saadi usku oma võimetesse.
    Lembitu: Leola linnuse vanem. Sakslased kogunesid selle alla peale Toreida rahu rikkumist. Linnus pandi põlema ja eestlased olid sunnitud alla andma. Hiljem sai temast peaorganiseerija Madisepäevalahingus. Langes seal.
    1217 . Saabus suur venelaste vägi Otepää alla (oli loodud liit, eriti saarlastega).
    Madisepäevalahing: 21. sept. 1217. kohtusid väed Viljandi lähedal. ( venelased abiks jälle).
    1227 a. jaanuaris- Lõppvaatus Saaremaal. Kogu mandriosa oli sakslaste käes. Kui meri oli tugevalt jääs, kogusid sakslased kokku oma väe. Jõuti Muhu linnuse alla. Nii suurt väge nähes pakkusid Muhulased rahu, millega ei nõustutud. Hakati linnust piirama.Alles kuuendal päeval suudeti linnus vallutada ning siis peeti suured tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus .
    11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused.
    Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik . Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni.
    12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54)
    Eestis ja
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    10-klassi ajaloo eksam #1 10-klassi ajaloo eksam #2 10-klassi ajaloo eksam #3 10-klassi ajaloo eksam #4 10-klassi ajaloo eksam #5 10-klassi ajaloo eksam #6 10-klassi ajaloo eksam #7 10-klassi ajaloo eksam #8 10-klassi ajaloo eksam #9 10-klassi ajaloo eksam #10 10-klassi ajaloo eksam #11 10-klassi ajaloo eksam #12 10-klassi ajaloo eksam #13 10-klassi ajaloo eksam #14 10-klassi ajaloo eksam #15 10-klassi ajaloo eksam #16 10-klassi ajaloo eksam #17 10-klassi ajaloo eksam #18 10-klassi ajaloo eksam #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor blandade Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    lahevend123 profiilipilt
    lahevend123: väga hea
    22:35 06-12-2009


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    10 klassi ajaloo eksam
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    14
    doc
    Eesti ajalugu
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun