Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

10. klassi õpiku konspekt (26)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda
Umbes 6000 – 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu . Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal.
Peamine tegevusala – põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti.
Agraarajastul elas iga piirkond omaette , eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe.
Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes.
Tööstusajastu algus
Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud , leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad , uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele.
Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele – piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks.
Tööstusühiskonnast infoühiskonda
Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale.
Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad – London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin .
Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda :
  • aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu.
  • Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus oli samuti elav.
  • Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk.
    Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvateks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate vahel. Säilis siiski suur ebavõrdsus.
    Tööstusühiskonna majanduse areng
    20.sajandi alguseks ilmnesid negatiivsed nähtused tööstusriikides : kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsenud ettevõtted olid kiirelt kasvanud. Väikeettevõtted koondusid ja ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Esimene maailmasõda põhjustas Venemaal kommunistlikud ja Itaalias fašistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis , mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur.
    1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis . Ülesanne oli neil stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil.
    1940. aastate teisest poolest algas kolooniate massiline iseseisvumine . Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus -, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini. Hakati arendama ka regionaalpoliitikat.
    Üleminek infoajastule
    Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine – tootearendus ja uurimistegevus.
    Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus.
    1973. aastal toimunud energia-ja majanduskriis kiirendas läänes üleminekut infoajastule. Suurem tähelepanu energeetikale ja keskkonnakaitsele.
    ! Globaliseerumine !
    Maailmamajanduse seostumine ulatuslikuks tervikuks – üleilmastumine.. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi :
    • kolooniate poliitilist iseseisvumist
    • arenenud riikide vahelist majanduskoostööd
    • rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist

    Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side-ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus on see odavaim . Püsiva arengu kindlustab vaid riigi või piirkonna suurem kohanemisvõime , mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja kutseoskused, pidev koolitus ning tehnoloogiline uurimus-ja arendustöö. Valdav osa toodetakse ja tarbitakse maailma majanduskeskustes : P-Ameerikas, Lääne –Euroopas ja Jaapanis .
    Infoajastu globaalne tööjaotus
    Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine . Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele. Tihti vaid toote osale või üksikule tööoperatsioonile. Toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse .
    Toote valmistamine
  • Uurimis- ja arendustegevuse käigus tegeldakse uute toodete arendamisega : mõeldakse välja uus või täiustatakse olemasolevat toodet, töötatakse välja patendid , disain, tööjoonised ja juhendid. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Tegelevad hästi arenenud riigid.
  • Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Eeldab odavat tööjõudu, mistõttu toimub tootmine odava tööjõuga maades .
  • Toote kokkumonteerimine või valmistoodangu viimistlemine , tehakse odava tööjõuga maades kuid ka turgude vahetus läheduses.
  • Müük ja hooldus , mis paikneb rikastes riikides ehk arenenud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    10-klassi õpiku konspekt #1 10-klassi õpiku konspekt #2 10-klassi õpiku konspekt #3 10-klassi õpiku konspekt #4 10-klassi õpiku konspekt #5 10-klassi õpiku konspekt #6 10-klassi õpiku konspekt #7 10-klassi õpiku konspekt #8 10-klassi õpiku konspekt #9 10-klassi õpiku konspekt #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 813 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 26 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor weerdy Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Geograafia 10. klassi õpiku konspekt !
    Sobib kordamiseks geograafia eksamiks !

    Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda
    Tööstusajastu algus
    Tööstusühiskonnast infoühiskonda
    Tööstusühiskonna majanduse areng
    Üleminek infoajastule
    Globaliseerumine
    Infoajastu globaalne tööjaotus
    Riigid globaliseeruvas infoühiskonnas
    Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
    RAHVASTIK JA ASUSTUS
    Demograafiline üleminek
    Infoajastu linn

    ränne , rahvastikupoliitika

    Mõisted


    Kommentaarid (26)

    alsave profiilipilt
    alsave: hea, suhteliselt ülevaatlik konspekt. loodan, et ta aitab mul sooritada hästi geo eksami!
    19:33 28-04-2010
    AParvelo profiilipilt
    AParvelo: tõsiselt hea materjal, tuleb selle peal arvestus ja ilmselgelt on sama õpik :D
    01:57 18-10-2010
    mommik1 profiilipilt
    Külli Kelder: Aitähh, sellest oli palju abi
    18:55 11-11-2008


    Sarnased materjalid

    9
    doc
    Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte
    8
    docx
    Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt
    4
    doc
    Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
    12
    odt
    Ühiskonnageograafia e-inimgeograafia
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    61
    doc
    Geograafia eksam
    29
    doc
    Geograafia
    29
    doc
    Maailma ühiskonnageograafia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun