Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10 treening müüti (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui meestel Miks peaksid nad siis treenima kergemini kui mehed?
  • Palju õlaliigeseid koormavaid harjutusi?
  • Kui sa ei ole just koopainimene?
  • Kust sai alguse müüt sügava küki ohtlikkusest põlvedele?
  • Kui keegi teine?
  • Kui süsivesikuid See on super aga mis siis?
10 treening müüti #1 10 treening müüti #2 10 treening müüti #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janzap Õppematerjali autor
kasulikud nõuanded ja õpetused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

"Kehatüübid, rüht ja toitumine" referaat

Kasuta keskmisi/suuri raskuseid ja korduste vahemikku 6 ­ 8. H-kuju H-kujuga naine on atleetliku kehaehitusega, kuid on suure vöökoha ning laiade õlgadega ning ebasümmeetriline. Keha on nn.kandiline. Need, kellele on iseloomulik H-kuju, saavutavad sümmeetria eelkõige vöökohta kitsendades. Kardiotreening ­ kardio peaks olema suunatud ülakeha trimmimisele ja sümmeetria väljatoomisele. Headeks harjutusteks on kaldega jooksulint ja stepper. Jõutreening ­ õige alakeha treening on vajalik, et keha moodustaks terviku oma laiade õlgadega. Keskendu kükkidele, jalapressile, ja sirgete jalgadega jõutõmbele ning lõpetuseks kasuta sirutusi ja väljaasteid. Kasuta keskmist/suurt raskust ja korduste vahemikku 6 ­ 8. II-kuju II-kuju puhul on nii õlad, vöö kui puusad pea ühelaiused. Keha on sale ning kiire ainevahetusega ning võtab kaalus raskesti juurde. Kardiotreening ­ kardio tuleks hoida minimaalsel tasemel, eelistatud on stepper, kuid enamus

Kehaline kasvatus
thumbnail
28
doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad; • hapniku tarbimise võime paranemisega täiustuvad oksüdatsiooniprotsessid; • hemoglobiini tase veres tõuseb – paraneb hapniku transportimine, koed on paremini hapnikuga varustatud; • väheneb sklerootiliste muutuste risk (muutub vere lipoproteiidide koostis, kahaneb kolesterooli tase). MÕJU TUGI- JA LIIKUMISAPARAADILE Optimaalne kehaline treening kutsub esile luude, liigeste ja lihaste tugevnemise ning verevarustuse paranemise. Harjutused ja liigutused hoiavad liigeseid pidevas liikumises ning vähendavad nende jäigastumise riski. Koormus parandab liigeskõhrede toitumist, mis väldib liigespindade kulumist ja ka luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Lihaste hea toonus hoiab ära rühivigade tekke, mis omakorda mõjub soodsalt hingamissüsteemile ning selle kaudu vere hapnikuga varustatusele. MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE

Tervisesport
thumbnail
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja ­kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
7
doc

Terviseõpetuse küsimused

32. HINGAMINE JÕUSAALI TREENINGUL? Hingata tuleks vastupanu ületavas faasis e pingutuse ajal välja ja vastupanu langetavas e järelandvas faasis sisse v oida lihtsalt harjutuste ajal suu veidi avatud. 33. ERINEVAD KORDUSED, PUHKUS JA EESMÄRGID JÕUTREENINGUL? kordused Mida arendab? puhkus Vastupanu 1-6 maksimumjõud 3-5 min 100-85% maksim`st 6-12 põhijõud 1-4 min 10-20 Valmisoleku treening 0-1 min 12-20-------) 85-50% 10-15 Algaja maksimumist 15-20 Jõuvastupidavus 0-0,5 min 20-0% maksim`st 20+ lihasvastupidavus 34.MIS ON ÜLETREENING? Kui organism: lihased, närvisüsteem pole järgmiseks treeninguks piisavalt puhanud. TASAKAALU NIHKUMINE TREENINGU, VÕISTLUSTE JA ORGANISMI TAASTUMISE VAHEL. 35. ÜLETREENINGU SÜMPTOMID? Kaob huvi treenida, tulemuste langus, kiire väsimine, unehäired, apaatia, isutus, seedehäired,

Tervis
thumbnail
7
docx

Spordi ABC

Tervisespordiga alustajad treenivad tavaliselt üks kuni kaks korda nädalas. Aktiivsed treenijad juba kolm kuni neli korda. Tavaliselt on soovitatav jõuda kolmel korral nädalas trenni kuna kolme kuni nelja päeva pärast lihased nii-öelda unustavad trenni mõju ära. Treeningu kestvus peaks olema 45 - 60 minutit, aga regulaarselt harjutades võiks treeningu kestvuseks olla juba 60 - 90 min. Spordiarstide sõnul annab algajale piisava koormuse ülepäeviti tehtav pooletunnine treening. Vastupidavuse arenedes võib paari kuu pärast alustada ühe- kuni kahetunnise jooksuga kord nädalas. Maa, mis selle aja jooksul läbi joostakse, pole oluline. Tähtis on, et organism töötaks. Algajad võiksid jooksu aega iga päev paari minuti võrra pikendada, kui see ei käi üle jõu. Jooksutempoks võiks valida kerge sörgi. Tempo on õige, kui treenija suudab oma kaaslasega juttu ajada. Mõõdukas tempo on oluline ka seetõttu kuna niimoodi liikudes võtavad lihased

Kehaline kasvatus ja sport
thumbnail
19
odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1

Tervisesport
thumbnail
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda

Inimeseõpetus




Kommentaarid (3)

liivihiienurm profiilipilt
liivihiienurm: Sisu tundub okei, aga miks ei ole korralikke viidete kirjeid? Uuringu autorid on välja toodud, aga selle info põhjal ei leia üles viidatavat artiklit.
20:56 16-09-2018
scythians profiilipilt
vilbur vamma: Mind aitas ..Tänud
15:57 13-02-2009
Pantehr222 profiilipilt
Pantehr222: ok hea
16:06 19-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun