10 maailma usundi lühiülevaade (2)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

RELIGIOONID(hinduism, budism, taoism, konfutsianism ...)

FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad ­ hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni ­ visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I ­ vedade usund ­ polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II ­ brahmanism ­ hinduismi preestrit nim. brahmaaniks ­ preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.

Filosoofia

28

docx

Maailma religiooni konspekt ja mõtisklus religioonist

Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja

Religioon

30

docx

Maailma usundid

2. Islam ­ 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism ­ 900 miljonit järgijat ­ tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud ­ 850 miljonit inimest 5. Budism ­ 360 miljonit järgijat ­ tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism ­ 23 miljonit järgijat ­ tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism ­ 14 miljonit järgijat ­ tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused ­ väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt ­ kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend ­ domineerib s-u usundites ­ kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend ­ piiblipärimus Memoraat ­ isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia ­ katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt

Religioon

21

doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

-) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist.  Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund ­ paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja. -) Tihtipeale puudub pühakiri ­ suuline pärimus. -) Puudub süstemaatiseeritud õpetus. -) Dünamism ­ usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana ­ elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. * Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetis (ese, mida kasutatakse nõidumises) ­ koht, kuhu kogutakse väge.

Eesti religioosne maastik

12

odt

Üldine usundilugu

Umbes 3000 ­ 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo ­ Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena

Üldine usundilugu

26

pdf

Maailma usundid

- Leviku ulatuse järgi: rahvuslikud ehk etnilised usundid ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid. Rahvuslikud piirduvad ühe rahvuse esindajatega-nende järgi sünnitakse mitte ei saada elu jooksul. Kosmopoliitsed kuuluvad erinevatesse etnilistesse rühmadesse- nt kristlus. Nendesse ei pea sündima, vaid saadakse elu ajal. - Personaalne rajaja või mitte: enamasti ajaloolised isikud- kui suur on nende roll usundi rajamisel. Kristlust ja budismi peetakse klassikaliselt rajatud uskudeks. - Jumala kujutlemise järgi: teistlikud- monoteistlikud kui polüteistlikud; mitteteistlikud usundid-mingi kujutus jumalast, aga jumalal ei ole usundis keskset kohta. On ka selliseid usundeid, mis on vahepealsed-henoteism. See on ajaloos levinuim vorm. · Miks religiooni uuritakse: Religioon on üks kultuuri osa ning mõjutanud tugevalt

Usundiõpetus

83

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid.

Üldine usundilugu

32

doc

Maailma usundid

Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu ­ religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne

20. sajandi euroopa ajalugu

Kommentaarid (2)