10 Sündmust mis mõjutasid maailma (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx.sajandil

10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad.

Ajalugu

2

doc

Teise maailmasõja põhjused ja tagajärg

Teine maailmasõda (1. september 1939 ­ 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. kestis 1

Ajalugu

22

docx

Ajalooarvestus

16. Võitlus terrorismiga tänapäeva maailmas. a) terroriaktid tänapäeva maailmas (9/11, rünnakud Pariisis ja Brüsselis jne.); 9/11 11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks, 9/11) oli al-Q`idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. Septembril. Al-Q`idah on rahvusvaheline sunniidi islamistlik 1988. aastal rajatud liikumine. Al-Qaida võrgustiku poolt 2001. aastal 11. septembril New Yorgis korraldatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise järel käivitati maailmas Ameerika Ühendriikide algatatud programm "Terrorismivastane sõda".Alates 2007. aastast räägib Iraagis sõdiva USA valitsus peamise vastasena sõjas organisatsioonist "al-Q`idah Iraagis". Selle organisatsiooni suuruse, organiseerituse ja tegeliku tähtsuse kohta on vähe usaldusväärset teavet. Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud al-Q`idah' terroristi USA idarannikult startinud neli reisilennukit

Ajalugu

10

rtf

Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 ­ 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused:

Ajalugu

28

docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

1948 SAKSAMAA- JA BERLIINI LÄÄNEOSA RAHAREFORMI EESMÄRK 1948 Saksamaa ja Berliini lääneosa rahareformi eesmärk : Allutada Lääne-Berliini majanduslikult Saksamaa lääneosale. Takistada NL plaani siduda Lääne-Berliin majanduslikult NL okupatsioonitsooniga  KÜLMA SÕJA VALDKONNAD Võisteldi kolmes valdkonnas: A) Võidurelvastumine B) Poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas C) Mõjuvõimu laiendamine kolmandasse maailma 1)ABC- relvad on massihävitusrelvad, nt tuumapommid, keemia- ja bioloogilised relvad 1945 a USA kasutas tuumapomme Jaapanis 1949 a katsetas NSVL 1952 a USA katsetas esimest vesiniku e termotuumapommi 1953 a NSVL 1950-60 a USA-s varjendite ehitamise buum 2)1950 a NSVL – kontinentide vahelised raketid tuumalõhkelaengu transportimiseks Veidi hiljem USA. Hiljem varustati raketid jagunevate tuumalõhkelaengu peadega(

Ajalugu

28

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

8. Võidurelvastumine. Miks muutus mõttetuks? Võidurelvastumise käigus toodeti suurel hulgal massihävitusrelvi (aatompommid, vesinikpommid jne.). Toimus NSVL-s ja USA-s. 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm, Stalin andis samal ajal käsu luua oma tuumarelv. 1949 sai NSVL oma tuumapommi. Täiustati kõiki massihävitusrelvi, sealhulgas keemia- ja bioloogilisi relvi. 1950 hakati NSVL-s tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada lõhkeainet igasse maailma nurka. Kosmosesse saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite. 1950-1960 võttis tuumarelva kasutusele nii Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Hiina. Hiljem Iisrael, India, Pakistan, Põhja- Korea. NSVL suunas nii palju raha relvastumisele ja militaartehnikale, et kõige muu jaoks riigis nappis raha. Paljud kaubad muutusid defitsiidiks ja süüa sai talongide alusel. Riigis vohas näljahäda. Samuti oli relvi mingiks hetkeks toodetud nii palju, et nendega ei olnud

Ajalugu

12

pdf

Üldajalugu 20. sajandil

Matisse); naivism (Henri Rousseau); kubism (Pablo Picasso). Tuntuimateks heliloojateks kujunesid Debussy, Schönberg, Strauss. Ameerikas arenes kiiresti filmikunst. Algas spordi populaarsuse kiire tõus. 1896 toimusid esimesed moodsad olümpiamängud. Võidukäiku jätkas moodne jalgpall. Sellegi poolest jäi sport amatöörlikuks. ESIMENE MAAILMASÕDA (28.juuni 1914 ­ 11.november 1918) Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi aluseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, millele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Ohu alahindamine ­ sõda ei peetud võimalikuks, ega pööratud pingetele tähelepanu Sõda romantiseeriti ­ kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914

Ajalugu

290

pdf

Holokaust

kindlaks teha, kas kutsutu on võimeline õpilastele esinema ja kas talle on selged õpilastega kohtumise kasvatuslikud eesmärgid. Ka klassiga tuleks teha eeltööd, et õpilased suhtuksid esinejasse lugupidamisega ja oskaksid teda vääriliselt hinnata. Õpilased peaksid mõistma, et kuigi nendest sündmustest on möödunud palju aega, on rääkijal ikkagi valus oma isiklikest läbielamistest jutustada. Õpitavale konteksti loomine Holokausti toimumist tuleb vaadelda Euroopa ja terve maailma ajaloo kontekstis, anda õpilastele taustinformatsiooni eelnenud sündmustest ja asjaoludest, mis viisid holokaustini. Keerulistele küsimustele ei saa anda lihtsaid vastuseid Õpilased peavad ajaloo üle juurdlema. Selle käigus tuleks otsida vastust küsimustele, miks oli juutide saatus eri riikides erinev, millised olid Saksa okupatsioonirežiimide erinevad vormid. Sellega seoses kerkib alati kõlbelisi küsimusi. Kerge on hukka mõista neid, kes keeldusid juute peitmast

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)