S천nu seletav s천naraamat

1a definitsioon - Kui kahe paralleelse l천pmata pika ja l천pmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab 체hesuguse tugevusega vool, m천jub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta j천ud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes 체ks amper.6. Ampere셢 seadus - magnetv채ljas vooluga juhtmele m천juv j천ud on v천rdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmel천igu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.
1 cal on soojushulk, mida on vaja 1 g puhta vee temperatuuti t천stmiseks 1 kraadi v천rra) Soojuse tasakaalu v천rrand v채ljendab energia j채채vuse seadust soojuslikes protsessides. Soojuse 체leminekul 체helt kehalt v천i kehade s체steemilt teisele kehale v천i kehade s체steemile on 체he s체steemi poolt antud soojushulk v천rdne teise s체steemi poolt vastu v천etud soojushulgaga.
1 h on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega 1 amper 1 sekundis p천hjustab 1V 땯1 s 1Wb eneseinduktsiooni elektromotoorj천u 1 V. 1 H = 1 A = 1 A . V천nkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on v천imalikud elektriv천nkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina.

1 n on j천ud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1m/s 2. 3. Kiirenduste, mis kehad saavad vastastikkusel m천jutamisel suhe on p철철rdv천rdeline nende masside suhtega. Kaks keha m천jutavad teineteist absoluut v채채rtustelt v천rdsete 체hel sirgel m천juvate vastassuunaliste j천ududega. j천ud, millega kehad m천jutavad teineteist on alati 체he ja sama olemusega.
1023 mol - 1 - avogadro arv ehk osakeste arv 1 moolis mistahes aines nagu 0,012 kg s체sinikus aatomeid; v2 - molekulide ruutkeskmine kiirus on k척igi molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine v2=(v12+ v22 ++vN2)/N Boltzmani konstant k = 1,38 . 10-23 J/K seob energia체hikutes, J-des, m척척detavat temperatuuri K-tes m척척detava temperatruuriga.
1 mmhg ehk torr, mida avaldab 1 mm k천rgune elavh천bedasammas, v천i f체체sikaline atmosf채채r 1 atm, mida avaldab 760 mm k천rgune elavh천bedasammas, v천i tehniline atmosf채채r 1 at, mida avaldab j천ud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusj천ud) 1 cm2 pinnale, v천i baar 1bar =105 Pa 뎵1at . NB! Ka impulssi t채histatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada.

11 aktiiv - ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis Tegelikkuses esineb harva puhast induktiivsust, enamasti ei saa j채tta arvestamata pooli m채hisetraadi aktiivtakistust. Kuigi induktiivsus ja aktiivtakistus on 체he ja sama aparaadi v천i tarviti omadused, vaadeldakse parema ettekujutuse saamiseks pooli kui aktiiv- ja induktiivtakistuse jada체hendust.
170 - 173 http://www.hot.ee/triinu7/8.htm EE 6 lk.562-563 http://www.colorado.edu/StudentGroups/CUSEDS/Events/WSW/200 7/sputnik.jpg http://waterocket.explorer.free.fr/images/Tsiolkovski.jpg http://quotationsbook.com/assets/shared/img/2707/472px- Galileo_Galilei_3.jpg 쏫osmos, t채hed, planeedid ja kosmoselaevad.
1meeter - 1 m (on teepikkus, mille valgus l채bib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul), 1 kilogramm-1kg ( on m채채ratud plaatina Pt ja iriidiumi Ir sulamist valmistatud normaalkilogrammiga), 1 amper-1A (on selline alalisvoolutugevus, mis liikudes kahes paralleelses l천pmata pikas juhtmes, p천hjustab juhtmete vahel 1 meetri kohta

184 - 189 7. 얝esti Ents체klopeedia( Tallinn 얝esti Ents체klopeediakirjastus 1994) lk.362 8. 얞체체sika( Tallinn kirjastus 얤oolibri 2000) lk. 94,113,125 9. http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/main/index.html 10. http://www.epl.ee/uudised/433385 11. http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto
1 dvd - plaat..................................................................................................................5 2.2.2 DVD-kirjutaja............................................................................................................5 2.3 Kasutusala, kasutusmugavus ja hinnaklass.
10 kev 100 keV 10 100 keV 2 MeV 20 2 MeV 20 MeV 10 >20 MeV 5 Prootonid, v. a. K천ik energiad 5 tagasil철철giprootonid 慣 osakesed, rasked l천hestusfragmendid 20 3.4 Efektiivdoos Ekvivalentdoosi m천istet kasutatakse siis, kui kiiritus m천jub individuaalsetele kudedele v천i elunditele.

1706 1790 T천estas 1752 v채lgu elektrilise loomuse Ameerika teadlane Benjamin Franklin lahkus k체mneaastaselt koolist ja sukeldus tr체kitoodete kaubastamisse. Edukas ajakirjanik ja 채rimees Franklin tegi samuti suure hulga avastusi, mis m천jutasid oluliselt 18. sajandi teaduse arengut.
1 g - ekvivalendi elektrol체체ti ja asub elektroodide vahel, mille vahekaugus on 1 m. Ekvivalentjuhtivuse 체hikuks on S m2 g-ekv-1 ja ta avaldub valemiga 觀 겛 = 1000n (7.3) 3 kus n - normaalne kontsentratsioon (g-ekv l ); 1000 on 체leminekutegur m -1
1 sekund - elektromagnetv천nkumiste tekitamise ja vastuv천tmise seade; 1 kelvin - temperatuuri p체sipunktide tekitamise seade; 1 amper - voolukaal (seade, kus kaht pooli l채biva voolu toimel tekkiva j천u suurus m채채ratakse kaaluvihtide raskusj천u abil);

1879 1955 Eri- ja 체ldrelatiivsusteooria v채ljat철철tamine Paljude arvates 20. sajandi t채htsaim teadlane Albert Einstein kasvas 체les M체nchenis, kus nautis viiulim채ngu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt f체체sikaga.
1km 1*10 3m et S - *d2 d-3,6mm- 3,6/10-3m al 2,5* 1O-8꽗*m -? Vastus : r 2,5꽗 3.Nikroomtraadi ristl천ike pindala on 0,8 mm2 . Kui pikk traat tuleb v천tta , et valmistada sellest k체ttekeha , mille takistus 0 kraadi juures on 12 꽗?
183 - 0.004 2. 20 2.155 2.121 0.034 3. 30 3.116 3.140 - 0.024 4. 40 4.117 4.089 0.028 5. 50 5.052 5.125 - 0.073 6. 60 6.091 6.074 0.017 7. 70 7.047 7.047 0 8. 80 7.989 8.030 - 0.041 9. 90 8.956 9.015 - 0.059 10. 100 9.931 9.931 0 늽 U v = 0.028 V

1006250000e - 006 0.001925 3.705625E-006 rj2=f(j) 0.001850 3.4225E-006 0.000005 0.001720 2.9584E-006 0.0000045 0.000004 0.0000035 0.00000065 0.000003 r천nga raadiuse ruut rj2 (m) 0.0000025 0.000002 0.0000015 0.000001 0.0000005 0 2.5 3 3.5 4 4.5 5
1 ceres on suurim ja esimene avastatud asteroid (v채ike planeedisarnane taevakeha). Selle avastas 19.sajandi esimesel p채eval, 1. jaanuaril 1801 itaalia astronoom ja Palermo observatooriumi direktor Giuseppe Piazzi.
1sv on doos mille in.v천ib saada oma kogu t철철aja jooksul ~50a. 1Sv : ~50 a= 0,02 Sv/a 깲 norm mida kiirgust철철taja saada v천ib (5aastat- max 100mSv) Tavainimese kohta on lubatud norm 20x v채iksem.

1 n on j천ud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Newtoni kolmas seadus v채idab, et kaks keha m천jutavad teineteist j천ududega, mis on absoluutv채채rtuselt v천rdsed ja vastassuunalised.
1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristl천iget l채bib sekundis elektrihulk 1 kulon. 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures.
1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr.

1 volt on pinge, mille korral elektriv채li teeb 1C 체mberpaigutamisel t철철d 1J. 6. Ekerpotentsiaalpind on elektriv채ljas selline pind, milles k천ikidel punktidel on 체hesugune potensiaal.
1 t on sellise v채lja I 땯l magnetinduktsioon, milles v채lja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja voolutugevusega 1 A 1N m천jub v채lja poolt j천ud 1N 뇭 T =1 A 땯1 m . 1
150 - kordse suurendusega on n채ha polaarm체tsid, "mered", eriti hea ilma korral ka "kanalid". Kannatlik vaatleja v천ib juba 체he 철철 jooksul m채rgata ka Marsi p철철rlemist.

120 v nimetatakse kaitsev채ikepingeks. See pinge on sedav천rd madal, et tema toimel inimkeha l채biv vool ei kutsu esile elektril철철ki, see t채hendab, et ta on kahjutu.
1 r - r1,, '-) _ l"n" {'-") "'} + *' -#--* zY ',2." n L"". '-'L' "'l :'.\ -'{ il } -rL l iz'',,) -) "- .l'' tt ):t -t*" I -- '"" -. \. ;l'*/ Y r +1 ,/ .1 ,' r4' 1
1972 singer - Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on v천imelised ringi liikuma.

15mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse.
1 1 - liil' u v a o " . k e s " k iiru s v " l' . r o u 2:; + 1or'+ 11F. L.idke ""niI"-***;L m"-i'i" i^"'1, k,ri Lema laeng,rL r mU trajcktoori kujtr.
104 km on palju v채iksem Maa kaugusest P채ikesest 1,5 . 108 km. Aga me teame, et lisaks tiirlemisele 체mber P채ikese Maa ka p철철rleb 체mber oma telje.

15 oc on absoluutne null 0 oC on j채채 sulamistemperatuur +36,6 oC (kuni +37 oC) on inimese normaalne kehatemperatuur +100 oC on vee keemistemperatuur
1831 1879 K천igi elektromagnetn채htusi kirjeldava 체htse teooria looja James Clerk Maxwell s체ndis 13. juunil 1831. aastal 힋otimaal Edinburghis.
1818 - 1889 Joule쨈i Lenzi seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk v천rdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega.

1900 km - ni. Merkuuri tihe rauast tuum on suurem kui Maa oma, t천en채oliselt t채ites enamuse planeedist. V채hemalt osa tuumast on t천en채oliselt sula.
1 tesla - magnetinduktsiooni 체hik(T) 4. Magnetv채lja j천ujoon on m천tteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.
180ni on j천u t철철 negatiivne 4) Newtoni seotus mehaanikaga? Newton oli kuulus teadlane kes s천nastas d체naamika p천hiseadused terviklikul kujul.

1853 - 1932) j채rgi nimetatakse soojusmasinat, mille ainsaks funktsiooniks on soojuse muundamine mehaaniliseks t철철ks, teist liigi igiliikuriks.
10 astmel - 5 sekundit p채rast Suurt Pauku on universum jahtunud 1 triljon K ning kvarkide triod hakkavad moodustama prootoneid ja neutroneid.
1879 - 1955 Lapsep천lv ja koolitee 겕 S체ndis혻14.혻m채rtsil혻1879.혻 aastal혻Saksamaal혻Ulmi혻 linnas혻juudi혻kaupmehe혻 perekonnas.

1879 - ndaks aastaks oli tal valmis t채iesti uus pirn suure takistusega pirn v채ga suure vaakumis, mis v천is p천leda sadu tunde.
1 cd - R plaat CD-R on 체hekordselt kirjutatav plaat, mille ketta diameeter on 120mm paksusega 1,2mm. Plaat on kaetud kolme kihiga.
1 v on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu 체mberpaigutamisel elektriv채ljas 체hest punktist teise tehakse 1J t철철d.

1 rist - litsentseerimine........................................................................................................27
129e - !ji*. pine"d"k6igt1Jel_ elerueatidel, stllereoir lak궗od&tudrt\herdu$iuge roo v kui ro0 Hz. Joonistage faasidiagrarom.
16 hz - st v채iksema sagedusega v천nkumisi nimetatakse infraheliks ja 20 000 Hz -st suurema sagedusega v천nkumisi ultraheliks.

1 ev on arvuliselt v천rdne t철철ga, kui elektroni laenguga absoluutv채채rtuselt v천rdne laeng l채bib potentsiaalide vahe 1V.
1 p채ikeses체steem - mis see on?............................................................................................. 3 2. P횆IKE.
1ev on arvuliselt v천rdne t철철ga, kui elektroni laenguga absoluutv채채rtuselt v천rdne laeng l채bib potentsiaalide vahe 1V.

1 elektronvolt on energia,mille omandab elektron,l채bides elektriv채ljas aatomites,molekulides ja elementaarosakeste massi aatomites.
1 h on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega 1 amper 1 sekundis p천hjustab eneseinduktsiooni
1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga v천rdse pindala.

1900 km - ni. Maalt on Merkuuri v채ga halb vaadelda, kuna ta asub P채ikese l채hedal ja j채채b Maast suhteliselt kaugele.
18000 - 20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui s천rmega ekraani puudutame v천i sealt tolmu p체hime.
1 tesla - Selline magnetv채lja tugevus, mis tekib kui voolutugevus juhtmes on 1A ja iga meetri kohta m천jub j천ud 1N

1473 - 1543 Pani aluse heliotsentrilisele maailmas체steemile Heliotsentriline maailmas체steem Teadmistes on j천ud
1 kulon on selline laeng, mis l채bib juhi ristl천iget 체he sekundi jooksul, kui voolutugevus juhis on 체ks amper .
1 steradiaan on selline ruuminurk, mis l천ikab kera pinnast v채lja pinna t체ki, mille pindala v천rdub raadiuse ruuduga.

1kg - massi 체hik Roo-tiheduse t채his 1 kg/kuup meeter 뱓iheduse 체hik E-energia t채his 1J-Energia 체hik
1 v on selline elektriv채lja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu l천pmatusse viimisel tehakse 1J
142 144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest p천hjapoole j채채nud ala nimetati Kaledooniaks.

1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia.
1 v on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu 체mberpaigutamisel elektriv채ljas 체hest punktist
1 farad on selline irdjuhi mahtuvus, mille potentsiaali muutmiseks 1 V v천rra on talle vaja anda laeng 1 C.

1 luumen on 체he valgustugevusega punktvalgusallika poolt 체he sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog.
1 njuuton on j천ud, mis annab 체he kilogrammise massiga kehale kiirenduse 체ks meeter sekundis sekundi kohta.
1 s on 10 100 ms perioodi ja seega kogulaeng on 500 nC. V채ljundpinge kondensaatoril on (200 nF korral)

1 h on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V.
1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine t천stab pinget 1 voldi
1 wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest v채henemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1

1611 - Termoskoobi kalibreerimine Sanctoriuse poolt (min. temperatuur oli lume sulamine, max. temp.
1903 1906: Meeskonnad Armengaud ja Lemale ehitavad Prantsusmaal t채iusliku gaasturbiinimootori.
1volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu 체he 1C viimisel 체hest punktist teise teeb elektriv채li

1740 - dal valmis tal l채bipaistmatus vormis portselan , ikka tuntakse nime all Reamuri portselan.
1879 - 1955 S체ndis 14. m채rtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas.
1 toll - 2,54 cm Auto liigub kiirusega 54km/h rataste diameter on 50 cm, arvuta rataste nurkkiirus.

1 kulon on elektrihulk, mis l채bib juhi ristl천iget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper
106 혻mega c. 109혻혻짯혻giga d. 10짯9혻벬쟮ano e. 10짯6혻벬쟭ikro f. 10짯3혻벬쟭illi
1 hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab 체hes sekundis 체he p철철rde (t채isv천nke).

1hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab 체hes sekundis 체he p철철rde (t채isv천nke).
1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab l채bides vaakumis potentsiaalide vahe 1 volt.
1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A.

1 j on t철철, mida teeb j천ud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m v천rra.
1 n on j천ud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2.dub Newtoni teisest seadusest?
1 j - selline t철철, mida teeb j천ud 1N, kui selle rakenduspunkt sooritab 1m pikkuse nihke.

1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse
1 amper - eelektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristl천iget l채bib sekundis elektrihulk 1 C
1 elektronvolt on enerig, mille omandab elektron, l채bides elektriv채ljas potensiaalide vahet 1 volt.

1 mool on selline ainehulk, mis sisaldab sama palju molekule, kui on 12g s체sinikus aatomeid.
1 q on elektrilaeng, mis l채bib juhi ristl천iget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A.
1 pa on r천hk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale 체htlaselt jaotunud 1 N suurune j천ud.

1 t on sellise homogeense magnetv채lja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile
10 astmel - 12 sekundit p채rast Suurt Pauku eristuvad elektronmagnetiline ja n천rk vastasm천ju.
1pascal on niisugune r천hk, mille tekitab r천humisj천ud.1N 체he ruutmeetri suuremale pinnale.

1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri t천stmiseks 1 kraadi v천rra.
1kwh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavh천beda sammast = 133,3 Pa.
1026 m on k천ige suurem meie jaoks m천tet omav pikkus Universumi teoreetiline raadius.

1036 m on k천ige suurem meie jaoks m천tet omav pikkus Universumi teoreetiline raadius.
15 k - k체ttev채채rtus ehk 체he kg k체tuse t채ielikul p천lemisel vabanev soojushulk J/kg
150m 165 cm3 ning M-106 45 cm3). Poorsest paberist filterelementi ei tohi pesta.

1 kulon on laeng mis l채bib juhi ristl천iget 1sekundis kui voolutugevus on 1A. 10. elektr.
1 m on v천rdne 86Kr aatomi kiirguse oran탑i spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega.
1826 fresnel - kasutas kahte peeglit ja jaotas 체hevalgusallika kaheks ning need on koherentsed

1 kulon elektrilaeng, mis l채bib juhi ristl천iget 1s jooksul voolutugevuse 1A korral.
1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal 체htlaselt.
1 joon - ja nurkkiirus (v ja w) 횥htlasel ringliikumisel v v = const, kuid v 쨔 const.

1 kulon on elektrilaeng,mis l채bib juhi ristl천iget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A
1 njuuton on j천ud, mis 1 sekundi jooksul muudab 1 kg massiga keha kiirust 1 m/s v천rra.
1cal on soojushulk, mida on vaja 1kg vee temperatuuri t천stmiseks 1 kraadi v천rra.

1 radiaan on kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on v천rdne raadiuse pikkusega.
1844 Charles Goodyear USA-s. Asuti tootma kumme, mis olid m천eldud ratastele.
1930 usa - s New Jersey osariigis Glen Ridge 쨈is. Tal on astronautikas doktorikraad.

10 astmel - 19C * kontsentratsioon * juhi ristl천ike pindala * triivliikumise kiirus.
120 - 160 mikronit, praegu toodetavate paneelide puhul on see n채itaja 180-200
15 aastal on ehitatud 13 teleskoopi, peegli l채bim천천duga vahemikus 8-10 meetrit.

1859 1860 t철철tas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat.
1a체 - kesmine maakaugus p채ikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed.
13 tegemist on t천en채oliselt 체he intensiivsemini kasvava patendi천igust puudutava

1cal on soojus hulk, mis kulub 1grammi vee soojendamiseks 1-e kraadi v천rra.
1dpt on niisuguse kumerl채채tse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1m.
1erg on t철철,mille teeb nihke sihiline j천ud 1dyn 1cm pikkuse nihke puhul.

1fi - 궗t (-'$v- r\.1궗 !^\41-n,r-1-oqral )^'*ICa'T+ >'f+c.iDJ "t-"1oyZ[
1 volt on pinge, mille puhul teeb elektriv채li 1 C 체mberpaigutamisel t철철d
1950 a on p채rit tema 얖valik kiri 횥RO-le, mis sisaldas rahuprogrammi.

14 km - ni Senised Marsi mission천id 2/3 kogu missioonidest eba천nnestunud
1971 - 1978 oli Collins Riikliku lennundus- ja kosmosemuuseumi direktor.
1 j on t철철, mille teeb j천ud 1N kui ta nihutab keha edasi 1m v천rra.

1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale
1 njuuton on selline j천ud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 .
10astmel - 8. Raku m천천tmetest kuni Maa diameetrini v천ime lugeda makroks.

1 vatt on v천imsus, mille korral 체hes sekundis tehakse 1 d탑aul t철철d.
1 cal on soojushulk,mis on vajalik 1g vee temp t천stmiseks 1OC v천rra.
1 dptr on sellise l채채tse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.

1000 hz - lise heli tugevus detsibellides on v천rdne sama heli valjusega
109 ehk niisuguse keha raskusj천ud, mille mass on ligi miljon tonni.
122 128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall.

1647 1649 Bredas, kus teda matemaatika alal juhendas J ohn Pell.
1ra - r-rl-l-Lrc7n4- - >-<-;r?2-.l cLn|+p1 -\,:-4a- !" . -- i/ l, J
1 blue - RAY plaat M천천tmetelt on BLUE-RAY plaat sama mis DVD plaat.

1601 1603 t철철tas Elizabeth I f체체sikuna T채htsamad avastused
1 volt on niisuguse elektriahela osa potentsiaalide vahe, milles 1 A
1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias,

1 hz on sagedus, mille korral 1 s. jooksul tehakse 1 t채isv천nge.
1 kalor soojushulk, mille abil saab t천sta 1g vett 1쨘C v천rra.
1 w on v천imsus, mille korral tehakse 체hes sekundis 1J t철철d.

11 elementi on tavaolekus gaasilised, 2 vedelad ja 체lej채채nud tahked.
1cal on soojushulk, mis on vajalik anda 1g veele, et selle temp.
16 aktiiv - ja reaktiivenergia Energia on v천imsuse ja aja korrutis.

1h 24min - aeg, millega tehiskaaslane (200km) teeb tiiru 체mber maa
1 n on j천ud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2.
125 - ... 200-cm3 t철철mahuga mootorratast v천i motorollerit.

1473 - 1453 Poola astronoom Matemaatik Kopernikuse s체nnimaja
1 herts on selline sagedus, kui keha teeb 체he v천nke sekundis.
1 kilovatt - tund 1 kWh 3,6 x 106 J 1 d탑aul 1J 0,278 x 106 kWh

1pa on r천hk, mida avaldab j천ud 1N 1m2 suurusele pinnale.
1 korral on segadus t채ielik ning 0 korral on t채iuslik kord.
151 - 153) VASTUS: Heli keskkonnas leviv v천nkumine.

1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.
1 radiaan on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.
1kg - le ainele energiat, et selle aine koguse temp.

1kwh 3 600 000J Siis 4,8kwh on 4,8 * 1,5 = 7.2kr
1 tesla on v채ga suur 체hik Magnetvoo 체hik veeber 1 Wb
1 j on t철철,mida teeb j천ud 1 N tee pikkusel 1m .

1 soojusmasin muudab siseenergia mehhaaniliseks t철철ks.
1017 s ehk 1,37. 1010 aastat on Universumi vanus.
1 elektrijuhid on ained , milles on palju vabu elektrone.

1886 - sai patendi kolmerattalisele ligroiinil
1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum
1898 - 1899 uuris ta Atlandi ja India ookeni.

1 n on ligikaudu v천rdne raskusj천uga, mis
10m - 10. 횛litilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S
1 5c - ' ]sc ; 111 ' 3c: y ,,\2'^---- I .l

1 kilovatt - tund v천rdub 3,6 miljoni d탑auliga.
1 hz 체ks herts 1s 체ks sekund

15000 - Lt. 40 000 krn ^l채bi s천iduni.
1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane

1kg uraan - 235 v천rdub 3000 tonni s철ega.
1 c on v채ga suur elektrilaeng.
1 katse Kuidas pendel v천ngub ?

1895 - leiutas esimese veoauto.
1852 soojuspumba teooria;

120 - millimeetrist plaati.
1748 kunstlik k체lmkapp;
Vote UP
-1
Vote DOWN
1 njuuton on niisugune j천ud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. (V천rdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal.

Vote UP
-1
Vote DOWN
1 oom - meeter on selline juhieritakistus millest valmistatud keha, pikkusega 1m ja ristl천ike pindalaga 1m2 (1m kuup), takistus on 1m.
Vote UP
-1
Vote DOWN
1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 체he ruutmeetri suurusel pinnal 체htlaselt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on v천rdne ringjoone raadiusega.

Vote UP
-1
Vote DOWN
10 astmel - 36 sekundit p채rast Suurt Pauku eraldus tugev vastastikum천ju.
Vote UP
-1
Vote DOWN
1 pa on r천hk, mille korral 1m2 pinnale m천jub j천ud 1N.
Vote UP
-2
Vote DOWN
1 hobuj천ud on v천imsus, millega t천stetakse 1 sekundiga 550 naelane koorem 1 jala k천rgusele.

Vote UP
-9
Vote DOWN
10 astmes - 10 m TUUMA SUURUSJ횆RK u. 10 astmes -15 m
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta 체les lahtrisse(v채hemalt 3 t채hte pikk).
Leksikon p천hineb AnnaAbi 천ppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 m천istet) p천hineb annaabi 천ppematerjalidel, seet천ttu v천ib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord v천id teenida kuni 10 punkti.

Suvaline m천iste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 p채evane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 p채eva mureta

5.85궗

3.9궗

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto