- 1 tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

1 0 - 20 5 0,2 2 20-40 6 0,24 3 40-60 6 0,24 4 60-80 5 0,2 <μ< 56,28066279 5 80-100 3 0,12 <σ^2< 1504,731633 1 46,2 σ̂ 854,8819444 k Xm ui ni 1 20 -0,889 5 0,4625 2 40 -0,210 6 -1,781985 3 60 0,468 6 -1,568 4 80 1,147 5 0,4418 5 100 1,826 3 Kokku 25 1 0,021645022 0,9 e 2,718 0,8 0,7 0,6 Column W 0,5 Linear Regression for 0,4 0,017 0,493347287 0,6396373948 Column W 0,3 40 Column E 0,2 0,1 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 0,2 0,1 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Rakendusstatistika kodutöö excel

0

165 - 10,625 18626,95 166 -9,625 15378,34 169 -6,625 7417,516 170 -5,625 5378,906 172 -3,625 2260,188 182 6,375 7396,594 185 9,375 16259,77 196 20,375 81367,56 Kokku 1405 154085,8 keskmine 175,63 dispersioon 109,67 standard hälve 10,47 varieeruvus 5,96 Jalanumber A-A1 (A-A1)2 39 -2,5 243,75 39 -2,5 243,75 40 -1,5 90 41 -0,5 10,25 41 -0,5 10,25 42 0,5 10,5 43 1,5 96,75 47 5,5 1421,75 Kokku 332 2127 keskmine 41,50 dispersioon 6,41 standard hälve 2,53 varieeruvus 6,10

Statistika uurimus

0

161 - 200 200 4 NB! Tegemist on massiivifunktsiooniga (array function) KOKKU 151 Massiivifunktsiooni sisestamiseks 1. Märgi ära lahtrite piirkond, kuhu tulevad arvud C27:C30 2. Sisesta funktsioon FREQUENCY 3. Näita ära andmete piirkond Data_array ja klasside ülemised piirid Bins_array 4.Lõpetamiseks vali klahvikombinatsioon Ctrl + Shift + Enter Lugemisaeg, s 72 94 99 116 82 130 92 134 105 129 131 86 81 Teksti lugemise aeg 169 90 141 80 97 70 141 60 Sagedus

Kirjeldav statistika

0

1 t - statistik: t=0,90 Järeldus: võetakse vastu 3.2 - statistik: Järeldus: võetakse vastu 4 4.1 44,84 27,97 - statistik: Järeldus: peab paika 4.2 0,022 - statistik:14,98 Järeldus:lükatakse tagasi 4.3 U (0,100) - statistik: 1,4 Järeldus:lükatakse tagasi 7 – statistik: 0,13 Järeldus: lükatakse tagasi 8 F- statistik: F= 0,743 Järeldus: võetakse vastu 9 Seeriate arv : ( 8,2 ) Pikima seeria pikkus : ( 7,9 ) Käänupunkte : (

Rakendusstatistika

0

1415926536 1e - 016 -1 200 3.490658504 -0.34202 220 3.8397243544 -0.64279 -1.5 240 4.1887902048 -0.86603 260 4.5378560552 -0.98481 280 4.8869219056 -0.98481 300 5.235987756 -0.86603 320 5.5850536064 -0.64279 340 5.9341194568 -0.34202 360 6.2831853072 -2E-016 Koostage järgmiste fun Siinusfunktsioon 1) Y=sin(x) 1.5 2) Y=cos(x) 3) Y=sin(2x)+2cos(x) 1 Salvestage iga funktsi pange töölehtedele fun 0.5 Nurga x väärtused tule kraadi sammuga 20 kr

Matemaatilised funktsioonid

0

165 - 168 5 166.5 832.5 5 168.5 - 171.5 9 170 1530 14 kus 172 - 175 14 173.5 2429 28 f – variantide kaalud 175.5 - 178.5 9 177 1593 37 osatähtsused jne) 179 - 182 10 180.5 1805 47 182.5 - 185.5 13 184 2392 60 186 - 189 16 187.5 3000 76 189.5 - 192.5 9 191 1719 85 193 - 196 8 194.5 1556 93 196.5 - 199.5 7 198 1386 100 Kokku 100 18242.5 xMo 186 Aritm.

Statistika kordamisülesanded

0

180 000 – 30 000 = 150 000 jne. Intressisumma avaldub seosest r × (30000+60000+...+180000). Sulgudes on aritmeetiline rida, mille esimene element langeb kokku elementide vahega, seega saame kasutada seost 1+ 𝑚 𝑚 1+6 ×6 𝐼 = 𝑟𝑆 𝑚 = 𝑟 × × 𝑑 = 0,0225 × × 30 000 = 14 175 2 2 Vastus: Summaarne intress on 14 175 kr.

Konspekt

0

12 z - teisendus. Olgu antud mingi diskreetaja funktsioon x[kT]. Seda on võimalik kirjeldada ka pidevajas kujul X*(t)=Σx[kT]δ(t-kT) Püüame leida selle funktsiooni Laplace’i Kujutise x *(s) = Rakendame nüüd 5-impulsi integraalset põhiomadust Tulemusena oleme jõudnud diskreetse Laplace’i teisenduse avaldiseni x*(t)=

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

0

1 0 - 14 6,46 13 83,98 542,5108 7 0,16666 2 14-28 22,3 10 223 4972,9 7 3 28-42 37,8 6 226,8 8573,04 0,1 0,08333 4 42-56 45,8 5 229 10488,2 3 0,06666 5 56-70 65,5 4 262 17161 7 76615,231 0,21666 6 70-84 76,769 13 997,997 7 7 7 84-98 91,8 9 826,2 75845,16 0,15 346,42 2848,97 194198,04 Σ 9 60 7 2 1 Keskvartus

Tõenäosusteooria ja Rakendusstatistika MHT0031

0

18q - 5500=15q-4400 3q=1100, q=366,6667 V: tootmismahtude juures alates 367 tk on kasulikum variant B. Ülesanne 6. p = 10000 − q Missugune müügilolevate pirnide arv viib tükihinna 4 kroonini? p = 10000 − q ( )2, p2=10000-q, q=9984 V: tükihinna viib 4 kroonini 9984 pirni müügilolek.

Majandusmatemaatika kodutöö 11 ülesannet

0

1 0 - 14 7,09 11 78 553,09 0,18 2 14-28 23,44 9 211 4946,78 0,15 3 28-42 36,5 6 219 7993,50 0,1 4 42-56 49,18 11 541 26607,36 0,18 5 56-70 64,5 4 258 16641,00 0,07 6 70-84 75,55 11 831 62778,27 0,18 7 84-98 91,13 8 729 66430,13 0,13 ∑ 347,39 60 2867 185950,13 1

DZ Rakendusstatistika

0

1723 - 17.07.1790 05.06.1883-21.04.1946 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž A. Smith (klassikaline majandusteooria) Tänapäeval peetakse 1. Parim majanduskeskkond – edasiviivaks jõuks inimeste omakasu ja turujõudude puudust.

Loeng 1 - Sissejuhatus makrookonoomikasse

0

1 20 - 1,17 4 -0,379 -0,121 3,025 0,314 2 40 -0,56 5 -0,212 0,167 4,169 0,166 3 60 0,05 1 0,020 0,232 5,805 3,977 4 80 0,66 7 0,245 0,225 5,627 0,335 5 100 1,27 8 0,398 0,255 6,375 0,414 summa 25 25 5,207

Arvutusgraafiline töö

0

1 lau - a o se 1.2 p˜hjal Φ(x) ja F (x) erinevad teineteisest ulimalt konstandi v˜rra, st o ¨ o Φ(x) = F (x) + C. Funktsiooni Φ(x) deﬁnitsiooni p˜hjal o x F (x) + C = f (t)dt. (5.4) a

Lembit Pallase materjalid

0

18 1 - 12 144 144 19 1 -11 121 121 20 3 -10 100 300 22 1 -8 64 64 23 2 -7 49 98 24 1 -6 36 36 25 1 -5 25 25 27 1 -3 9 9 29 1 -1 1 1 43 1 13 169 169 62 1 32* 1024* 1024* 75 1 45* 2025* 2025*

Kirjeldav statistika

0

136 - 0.009 < 2 < -0.026 -0.017 < m 3 < -0.065 0.782 < 4 < 1.025 0 017 0 065 0 782 1 025 Nende parameetrite alusel arvutatud LM tuleb mittelineaarne, kusjuures kalle on

Loeng 4 - ISLM mudel

0

14 funktsioon on määratud, kui sin x > 0, seega y > 0. 15 Logaritmides ln y = ln(sin x) x = x ln(sin x) 1 1 16 Diferentseerides y y ' = ln(sin x) + x sin x cos x x

Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega

0

1777 – 1855  Lugu 9-aastasest koolipoisist Gaussist, kes õpetaja korralduse: leida kõikide naturaal-arvude summa, täitis silmapilkselt.

Jadad

0

1646 - 01, s.t. et koma tuleb nihutada ühe koha võrra =99.994999875 99,99 vasakule 0,61646, ümardades vastuse näiteks sajandikeni 0,62

8. klassi raudvara: PTK 6

0

10e - 005 0 0.000127 14 0.000115 15 6.28E-006 Rahakotis on 9 münti - 5 kahekümnesendilist ja ülejäänud on viiekümnesendilised.

Statistika kodune töö

0

128 - 138. 3. Zadeh L.A. (1973), "Outline of a New Approach to the Analysis of Complex Systems and Decision Processes," IEEE Trans.

Hägusad süsteemid

0

156 - 159. 10. Brown, M. and Harris, C.J. (1994), Neurofuzzy Adaptive Modelling and Control, Prentice Hall, Englewood Cliffs.

Hägusad süsteemid

0

1 tahk on hulknurk ja ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad Kõrgus on tipu kaugust põhjast, alati põhjaga risti.

Ruumilised kujundid ja pöördkehad

0

10 f on pidev; aielik originaal f −1 (B) = 20 ruumi Y iga lahtise alamhulga B t¨ { x ∈ A | f (x) ∈ B} on lahtine;

Topoloogilised ruumid

0

10 x on kompaktne; 20 iga l˜opmatu alamhulk ruumist X omab piirpunkti; 30 igal jadal ruumist X leidub koonduv osajada.

Topoloogilised ruumid

0

16ndsüsteemis 10 - A, 11-B, 12-C, 13-D, 14-E, 15-F. Arvutimälus hoitakse andmeid baitides, mis on 8-järgulised kahendkoodid.

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

0

1 funktsioonid on lineaarselt sõltumatud kui leiduvad sellised kordajad , mis ei ole üheaegselt nullid, et kehtib võrdus

Diferentsiaalvõrrandite eksami konspekt

0

1101 - 111 110,01 - 0,11 10010 - 1110 1000,1 - 11,1 11001 - 10111 110110 - 101,1 100011 - 11010 0,1011 - 0,01010

Arvusüsteemid

0

181 - 185 186-190 191-195 2 1 1 0.111 0.056 0.056 3.778 10.278 17.278 14.272 105.633 298.522 1.586 5.868 16.585

Statistika projekt

0

1km - 1000m 1km²-100(ha)-1000000(m²) 1m-10dm-100cm 1ha-100aari (a) 1cm-10mm 1aar-100(m²) 1(m²)-10000(cm²)

Matemaatika ühikud

0

180n – 360 = 2340 180n = 2340 + 360 180n = 2700 n = 15 Vastus. Viistesnurga nurkade summa on 2340°

Hulknurga nurkade summa

0

1 3 - 1 1 ! 4 1 8 1 1 ! 13 11 11!6 Mittestabiilse süsteemi korral: Kasutusele tuleb Crameri valem.

Majandusmatemaatika IIE eksami kordamisküsimused

0

10z - 25+300=375 5) 4x+12=6x TEKSTÜLESANNE Jüril, Maril ja Tiidul on kõigil ühe palju puuvilju.

Avaldiste teisendusi. Lineaarvõrrand

0

180n - 150n=360 30n=360 |:30 n=12 Määrata korrapärase hulknurga liik, kui teada on välisnurk.

8. klassi raudvara: PTK 5

0

1 asendus - ja liitmisvõte Näide 5-1 Lineaarse võrrandisüsteemi lahendamine asendusvõttega

Konspekt

0

1 geomeetria - on matemaatika haru, mis uurib ruumilisi vahekordi, vorme ja nende üldistusi.

Matemaatika referaat

0

1 siinkohal on huvitav märkida, et tegelikes rakendustes on kõige tüüpilisem s-

Hägusad süsteemid

0

1234 on standardkujul: 1,234 · 10.3 1,234 on standardkujul: 1,234 · 10 0

Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid

0

160 - 165 166-170 171-175 176-180 181-185 Pikkus (cm) 179.5 179.5 186 193

Statistika projekt

0

10ndsüsteem on kõigi teiste arvusüsteemidega võrreldes tähtsas eristaatuses,

ARVUSÜSTEEMID

0

180n - 135n=360 45n=360 |:45 n=8 See kujund on korrapärane kaheksanurk.

8. klassi raudvara: PTK 5

0

1 r - i I \ i i I \'\ / ,/')i.1'\ i / 'X3; i i tz.. i. ,r '-y A'(0)

Kujutav geomeetria 2 tv

0

111 - 140 140 71 40 141-170 170 22 30 171-200 200 1 20 KOKKU 151 10

Kirjeldav statistika

0

123 - 65,34 = 37,66 = 38 Madalaim ühine järk on üheliste järk.

Ligikaudsed arvud

0

1eo - ,."l, # _ r^ rl 'rt=t*xrtx';;- I F"lh!,! '= '. t'* J.t-rL g

Konspekt

0

1 kohaselt on vaja kontrollida, et B −1 A−1 rahuldab v˜orrandeid

ALGEBRA JA GEOMEETRIA

0

1 tehisnärvivõrgud - on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel.

Süsteemi teooria

0

11 tehisnärvivõrgud - on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel.

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

0

100kr - lt 160kr-le 160-100 · 100% = 60 · 100 = 60% 100 100

Protsendid 6.klass

0

111 - x1x2x3 -110 x2x3 x 4 10-0 x1 x2 x 4 0-10 x1 x3 x 4

Diskreetse matemaatika kodutöö 2009

0

1608 – 25.10.1647) – itaalia füüsik ja matemaatik.

Huvitavad Punktid kolmnurgas

0

1 kohaselt on vaja kontrollida, et B A rahuldab v˜rrandeid o

Maatriksid

0

1 kilogramm – 1000 grammi 1 gramm – 1000 milligrammi (mg)

Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused

0

164509 - 100% 68092 x 100 68092-x% = 164509 =41,3%(41%)

Protsent

0

16ndsüsteem on "suurim" praktiliselt kasutatav arvusüsteem.

ARVUSÜSTEEMID

0

1821 – 23.10.1903) – saksa geodeet ja matemaatik.

Huvitavad Punktid kolmnurgas

0

1 radiaan on raadiuse pikkusele kaarele toetuv kesknurk.

Matemaatika mõisted

0

1 geomeetriliselt tähendab funktsiooni pidevus joone pidevust.

Matemaatiline analüüs I KT konspekt vähendatud programm

0

155 - 160 160-165 165-170 170-175 175-180 180-185

Kirjeldav statistika

0

1601 – 12.01.1665) – prantsuse matemaatik.

Huvitavad Punktid kolmnurgas

0

180 – 70 – 30 = 80 180 – 70 – 80 = 30

Hulknurkade sarnasus

0

1ts - 100kg 1kg-1000g 1g-10000(mg)milligrammi

Matemaatika ühikud

0

1 mahu - ja asendikeskmised Vanus TV-h Raadio-h

Statistiline uurimus

0

124 – 128 cm, 128–132 cm, 132–136 cm.

Statistika töö: binoomjaotus, intervallid

0

13000 - 15000 55 18% 312 KOKKU 312 100% 312

Statistika

0

171 - 175 3. Puudumised Variatsioonirida:

Statistika projekt

0

180q - 3q2=120q+48000, 3q2-60q+48000

Majandusmatemaatika kodutöö 11 ülesannet

0

13 puhul on lugejal soovitatav selles

Lembit Pallase materjalid

0

180n - 150n=360 30n=360 |:30 n=12

8. klassi raudvara: PTK 6

0

1 ruutmeeter – 10 000 ruutsentimeetrit

Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused

0

1ööpäev - 24(h) 1(h)-60min-3600sek

Matemaatika ühikud

0

1fr - (c c&, A^ t u. "''tEn)

Analüüs 1 kt-d(2-5)(minu enda tehtud)

0

11000 - 3% Peet 5500 9000 +3%

Statistika eksamiküsimused

0

15292e - 012 3) 0.002 4) 0.044

Statistika: Poissoonjaotus

0

16x – y + 11z – 244 = 0

Lineaarkujutus ja teisendus 3. KT

-1

1 ruutkilomeeter – 100 hektarit (ha) – 1 000 000 ruutmeetrit

Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused

-1

1 aar – 100 ruutmeetrit (m²)

Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti