1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid (1)

5 Hindamata
 

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid.
Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas,
Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok .
Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos .
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse.
Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja
sellest, mida nad teevad.
Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas
mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi
määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn
Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt
euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika
semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi
säilinud.
Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on
semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on
tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui
sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb
kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja
intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika —
kasutatavad meetodid.
Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte
tavaline. On üldteada, et tema põhiteos („Üldkeeleteaduse kursus ”, ilmus peale tema
surma 1916. aastal), kust semioloogia oma alused ammutas, on kokku pandud tema
õpilaste poolt mitme loengukonspekti järgi. Saussure´i jaoks oli uus, veel
väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib
märkide elu sotsiaalse elu südames ja lingvistika on vaid üks semioloogia osa. Seega
oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga).
Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav
manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse
tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia , mille Greimas võtab üle Louis
Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks.

moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus
kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed,
vaid ka loomad või masinad ) suhtlusprotsessis kasutavad.
Morris : see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument .

Ajalooliselt on semiootika kujunenud rööbiti filosoofia, keeleteaduse ja loogika
arenguga. Esimest korda arutles keele päritolu teemadel Platon , 5.saj eKr. Tema
mõtteid viis edasi Sokrates . Hippokrates aga semiootika rajaja selles mõttes,
et rääkis meditsiini seisu kohalt diagnostikast – mingid märgid võimaldavad meil
panna haigele diagnoosi, mis ei taga küll tervenemise, ent võimalikest parima ravi.
Semiootika mõiste pärineb aga 17.sajandist, John Locke 'ilt. Semiootika tekkis
iseseisva teadusena 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas,
Moskvas, Ameerikas ja Tartus. Üheks semiootika rajajaks peetakse Charles Peirce'i,
temaga paralleelselt lõi Ferdinand de Saussure semioloogia. Ent juba 1880ndatel
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #1 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #2 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #3 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #4 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #5 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #6 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #7 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #8 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #9 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #10 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #11 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #12 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #13 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #14 1-Semiootika teadusena-semiootika aine ja põhiobjektid #15
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
l6vikonserv Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas võib märk midagi tähendada ?
  • Kuidas me aru saame. Mille/kelle jaoks ?
  • Milline on see keel, milles kõneldakse ?
  • Palju (poiss jookseb - topeltainsus). Worf – tuul puhub: miks ei ütleb, et tuulendab ?

Mõisted


Kommentaarid (1)


silleh: eiole
00:33 14-01-2016


Sarnased materjalid

10
docx
5
doc
56
doc
6
doc
10
pdf
28
doc
35
doc
13
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto