1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia (0)

5 Hindamata
 

Vastutav õppejõud: Ivar - Olavi Vaasa
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
NORMAALNE JA PATOLOOGILINE
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
(ARFS. 01.078 )

1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende
võimalikud põhjused.
Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere
kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus - ja suguelunditele).
Oma kuju poolest eristatakse
1) Toruluud – jäesemete luud
2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba - ja käelaba luud
4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu
Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub
1) kõhrerakkude paljunemis teel ja
2) kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel.
Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul.

Toruluude areng ja kasv


Toruluudel eristatakse
1) epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas
2) diafüüs – piklik osa epifüüside vahel
3) kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine
a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine
Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde.

Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad
kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stiumuleerivad kondrotsüütide
paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on
kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on
vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus , siis kujuneb välja kretinism,
mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus.
Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid . Nende produktsiooni tõus algab
puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine
kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam
toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda
kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud.

Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse
korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul
vitamiin D3’st.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #1 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #2 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #3 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #4 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #5 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #6 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #7 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #8 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #9 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #10 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #11 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #12 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #13 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #14 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #15 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #16 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #17 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #18 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #19 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #20 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #21 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #22 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #23 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #24 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #25 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #26 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #27 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #28 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #29 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #30 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #31 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #32 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #33 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #34 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #35 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #36 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #37 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #38 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #39 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #40 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #41 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #42 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #43 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #44
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ere Õppematerjali autor

Lisainfo

eripedagoogika bakaeksami kordamisküsimused, -vastused.
vatsake , veresoon , veri , arter , peaaju , luud , vereringe , seljaaju , rütm , patoloogiline anatoomia

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks on kõrge vererõhk halb ?
  • Kuidas toimub gaaside transport veres ?
  • Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist ?

Sisukord

  • NORMAALNE JA PATOLOOGILINE
  • ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
  • ARFS. 01.078
  • Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused
  • Eesmistes sarvedes
  • Tagumistes sarvedes
  • Ülenevad juhteteed
  • Alanevad juhteteed
  • Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb
  • Piklikaju
  • Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga
  • Hüpofüüs
  • Keskajus
  • peaaju koorest
  • kiiru e.parietaalsagar
  • kukla e.oktipitaalsagar
  • oimu e.temporaalsagar
  • Tsentraalvagu
  • selle alla jäävatest
  • Kõne mehhanism
  • Sümpaatiline NS
  • Parasümpaatiline NS
  • Metasümpaatiline e enteraalne(soole)
  • Preganglionaarne neuron
  • ehk postganglionaarse neuroni keha
  • Sümpaatiline piirväät
  • Kõhuõõnes
  • Alfa
  • Beeta
  • Sümpaatilise
  • Mõju südamele
  • Veresooned
  • Hingamine
  • Vere hüübimine
  • Karvapüstitaja lihased
  • Seedeelundite talitlus
  • Vere glükoosisaldus
  • Lipolüüs
  • Mehe suguelundid
  • Kusepõis
  • Parasümpaatiline NS
  • N-koliinoretseptorid
  • M-koliinoretseptorid
  • Parasümpaatiline
  • Südametegevus
  • Seedeelundite veresooned
  • Skeletilihaste ja aju veresooned
  • Hingamine
  • Seedenäärmete talitlus
  • Kusepõis
  • Atsidoos
  • Alkaloos
  • Veregrupp
  • Antigeenid
  • Antikehad
  • Suuremas koguses tohib üle kanda vaid sama grupi verd
  • Südame tipp
  • Endokard
  • Südameklapid
  • Müokard
  • Vasaku vatsakese müokard
  • Parema vatsatsakese müokard
  • Perikard
  • Perikardi õõs
  • Täiskasvanul
  • Südame klapid
  • Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid
  • Poolkuuklapid
  • Südame ealised iseärasused
  • Südamerikked (kaasasündinud)
  • Suur vereringe
  • Süstol
  • Diastol
  • Start: Kodade süstol
  • Vatsakeste süstol
  • Löögisagedus
  • Löögimaht
  • Minutimaht
  • Minutimaht = löögimaht x sagedus
  • Südame rütmi muutused
  • Hingamise arütmia
  • Tahhükardia
  • Bradükardia
  • Ekstrasüstol
  • Blokaad
  • Südame kodade/vatsakeste fibrilatsioon e virvendus
  • Normaalne vererõhk
  • Kõrge-normaalne vererõhk
  • Otseselt
  • Kaudselt
  • Korotkovi meetod
  • Riva-Rocci
  • Pulsi teke
  • Kodararter
  • Unearter
  • Oimuarter
  • Pulsi defitsiit
  • Isheemiatõbi
  • Stenokardia
  • Müokardi infarkt
  • Südame- ja veresoonkonna puudulikkuse üldised tunnused
  • Hüpotoonia
  • Hüpertoonia tõbi
  • Miks on kõrge vererõhk halb?
  • Hüpertoonia mittemedikamentoolsed võimalused
  • Kõri
  • Trahhea ja bronhid
  • Kopsud
  • Hingamislihased
  • Hingamise abilihased
  • Sissehingamisel
  • Väljahingamisel
  • Gaasivahetustsoon
  • Vere hapnikusisalduse määrab
  • Süsinikdioksiidi transport verega
  • Tsentraalne rütmogenees
  • kemosensorid
  • termosensorid
  • valusensorid
  • Madalam
  • Kõrgem
  • Sülg
  • Koostis
  • Sülje funktsioonid
  • Sülje eritumise regulatsioon
  • Käivitavaks
  • Pidurdajaks
  • Ehitus
  • Toitkört e küümus
  • Maomotoorika
  • Maomahla sekretsiooni regulatsioon
  • Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid
  • Peensoole motoorika
  • Imendumine
  • enterotsüüdid
  • Kõhunääre
  • proteaasid
  • lipaasid
  • Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon
  • Maksa funktsioonid
  • Välissekretoorne funktsioon
  • Sisesekretoorne funktsioon
  • Detoksikatsiooni funktsioon
  • Vereplasma valkude süntees
  • Glükoosi muutumine glükogeeniks
  • Glükoneogenees
  • Sapi teke
  • Sapi koostis
  • Sapi omadused ja funktsioonid
  • Roojamine e defekatsioon
  • Laiem mõiste
  • Kitsam mõiste
  • Põhiainevahetus
  • Määramine
  • Hindamine
  • Normaalne glükoositase 3,3-6,1 mmol/l
  • Protsessi
  • Kilpnäärme hormoonide
  • Hüpoglükeemia
  • Hüperglükeemia
  • Ööpäevane vajalik kogus: 0,8g valku 1kg kehamassi kohta
  • Valgu miinimum
  • Valgu füsioloogiline miinimum
  • Valgu optimum
  • Moodustavad keskmiselt 10-20% kehakaalust (normaalne)
  • Ööpäevane vajalik kogus: 80-90g
  • Naatrium ja kaalium
  • Kaltsiumisoolad (kaltsium)
  • Fosfor(happesoolad)
  • Magneesium
  • Väävel
  • Tsink
  • Mangaan
  • Koobalt
  • Fluor
  • Räni
  • Veetasakaal
  • Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed
  • Dehüdratsioon
  • Tursed
  • Janu
  • Vitamiinid
  • Hüpovitaminoos
  • Avitaminoos
  • Defitsiidi tekkepõhjused
  • A vitamiin
  • B vitamiin
  • B2 vitamiin
  • B12 vitamiin
  • C vitamiin
  • D vitamiin
  • E vitamiin
  • K vitamiin
  • Toituge mitmekülgselt ja tasakaalustatult
  • Õiged kogused
  • Väherasvased toiduained
  • Tervislikud toiduvalmistamise viisid
  • Piira maiustuste ja karastusjookide tarbimist
  • Päevas tuleb süüa mitu korda
  • Normaalseks küllastustunde tekkeks
  • Taimetoitluse puudused
  • Soojusteke
  • Soojuse äraandmine
  • Kaitsereaktsioon mahajahtumise korral
  • Hüpotermia
  • Kaitsereaktsioon ülekuumenemise korral
  • Hüpertermia
  • Iseärasused lastel
  • Neerud on
  • Neerude funktsioonid
  • Esmasuriin – Ultrafiltratsioon
  • Lõplik uriin – tagasiimendumine
  • Suur vere mahu ja vererõhu langus
  • Kuhu toimib
  • Seega
  • Täitumine
  • Tühjenemine
  • Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem
  • Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala
  • Adenohüpofüüs ja selle hormoonid (1. alasüsteem)
  • Neurohüpofüüs ja selle hormoonid (Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi 2.alasüsteem)
  • Funktsioonid
  • Trijoodtüroniin (T
  • Tetrajoodtüroniin (T
  • endise nimega türoksiin)
  • Kaltsitoniin (türeokaltsitoniin)
  • Ületalitlus – hüpertüreoos/türeotoksikoos
  • Graves’i haigus
  • Basedowi tõbi
  • Tunnused
  • Alatalitus – hüpotüreoos
  • Kortisooli
  • Stress
  • Stressi põhjustajad e stressorid
  • Stressi teke
  • Muutused organismis
  • Hüpotalamuse-adenohüpofüüsi-neerupealiste koore aktivatsioon
  • Sümpato-adrenaalsüsteemi aktivatsioon
  • I tüüpi
  • II tüüp
  • Meessugunäärmeteks on
  • Suguelunditeks
  • Naissugunäärmeteks
  • Suguelunditeks on
  • Naissuguhormoonid
  • Meessuguhormoonid
  • A) munasarja tsüklitena
  • B) emaka limaskesta muutuste põhjal
  • Enamasti
  • Tsükli iseloomustus
  • miljoni
  • Gonadotroopsete hormoonide
  • Adiposo-genitaalne sündroom
  • Immuunsus ja selle liigid
  • Omandatud immuunsus
  • Antigeenid ja antikehad
  • Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha
  • Fagotsütoos
  • Allergia
  • Anafülaksia
  • Sensibiliseerimine
  • Desensibiliseerimine
  • Toiduallergia
  • Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted

Teemad

  • Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa
  • Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
  • ARFS. 01.078
  • I. Luud ja lihased
  • Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende
  • võimalikud põhjused
  • luukoest
  • osteoklastide
  • kondrotsüütide
  • hormoonide
  • somatomediinid
  • kretinism
  • suguhormoonid
  • luustuvad
  • akronid
  • kõrvalkilpnäärme hormoonid
  • vitamiin D3 hormoon
  • kanarind
  • tagajärg gigantism
  • Lapse pikkuse ja kaalu hindamine
  • (5cm x
  • vanus aastates)
  • Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Töö ja selle efektiivsus aeroobsetes ja anaeroobsetes
  • tingimustes
  • aeroobselt
  • glükoosi täielikul oksüdatsioonil
  • anaeroobselt
  • Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused
  • absorptiivne periood
  • Postabsorptiivne
  • glükogeenist
  • glükoneogeneesi
  • Puhkus
  • Energiavarude täiendamine söömise kaudu
  • Massaaž
  • Lihase töö
  • Saun
  • lihased
  • on klapid
  • negatiivne rõhk südames ning rindkeres
  • II. Närvisüsteem
  • Närvisüsteemi üldine jaotus
  • vegetatiivne
  • Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid
  • tservikaal
  • torrakaal
  • lumbaal
  • sakraal
  • hallollusest
  • sarvi
  • motoneuronite
  • valgeollusest
  • sammasteks
  • väädid
  • juured
  • Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid
  • Kõige tähtsam piklikaju keskus
  • Sild
  • tagaaju
  • Vaheaju ehitus ja funktsioonid: taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonid
  • taalamus
  • hüpofüüsiga
  • küllastus –ja näljakeskuseks
  • Küllastuskeskus
  • näljakesku
  • signaalid
  • hormonaalselt
  • angiotensiin 2
  • hüpofüüsi varre
  • hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi
  • Peaaju närvid (12 paari) ja nende funktsioonid
  • nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest
  • ripslihast
  • punatuum ja mustaine
  • Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon
  • ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism
  • peaaju koorest
  • rakukehad ja jätked
  • sopilise ehitusega
  • neli sagarat
  • otsmiku e.frontaalsagar
  • kiiru e.parietaalsagar
  • kukla e.oktipitaalsagar
  • oimu e.temporaalsagar
  • ajukaarte
  • Broadmani väljade kaart
  • basaalganglionitest
  • sensoorsed keskused
  • somatosensoorne
  • maitsmiskeskus
  • haistmiskeskus
  • nägemiskeskus
  • kuulmiskeskus
  • teatud heli
  • tugevusega
  • müradele
  • sama poole kõrva
  • üheaegsele mõlemast kõrvast pärit
  • kahjustusel
  • seosed
  • kõnekeskusega
  • b)motoorsed keskused
  • somatomotoorne
  • kogu keha tahtelisi liigutusi
  • projetseerub
  • kõnekeskus
  • motoorne kõnekeskus
  • sensoorne kõnekeskus
  • teisane ehk sekundaarne motoorne ala
  • Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus
  • Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest
  • biovoolud
  • elektroodid
  • indiferentne
  • elektroentsefalograafile
  • elektroentsefalogramm
  • erineva kuju, tugevuse ja sagedusega laineid
  • rütmiks
  • alfa rütm
  • ajukoore puhkeseisundit
  • kinniste silmadega
  • beeta rütm
  • madalama amplituudiga
  • ajukoore aktiivset seisundit
  • alfa rütmi depressiooniks
  • orientatsioonirefleksi
  • teeta rütm
  • sügava
  • delta rütm
  • sügavat ajukoore
  • pidurduse
  • gamma rütm
  • Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid: sümpaatilist ja parasümpaatilist
  • närvisüsteemi aktiveerivad tegurid; sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi poolt
  • vahendatavad toimed elunditele
  • ganglionis
  • efektorini
  • rinna- ja nimme segmentide külgmistes sarvedes
  • ja 3 ganglionis (põimikus)
  • noradrenaliin ja adrenaliin
  • adrenoretseptoriteks
  • närvisüsteemi
  • toimed
  • elunditele
  • emotsionaalse ja füüsilise pinge korral
  • Mõju südamele
  • Veresooned
  • Hingamine
  • Vere hüübimine
  • Silmaava e pupill
  • Karvapüstitaja lihased
  • Seedeelundite talitlus
  • Vere glükoosisaldus
  • Lipolüüs
  • Mehe suguelundid
  • Kusepõis
  • ajutüves
  • piklikusajus, sillas ja keskajus
  • atsetüülkoliin
  • koliinoretseptorid
  • erutumine
  • mõju
  • söömise järgselt
  • Südametegevus
  • Seedeelundite veresooned
  • Hingamine
  • Seedenäärmete talitlus
  • Peenis
  • Silmaava e pupill
  • Kusepõis
  • III. Veri
  • Vere ülesanded. Vere hulk ja koostis. Erinevate vormelementide liikide funktsioonid
  • Vere ülesanded. Erinevate vormelementide liikide funktsioonid
  • Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel
  • ja verelibledest
  • Vereplasma
  • Vereplasma ülesanded
  • Verelibled
  • erütrotsüüdid
  • Ülesanne
  • ülesanne
  • leukotsüüdid
  • Ülesanded
  • trombotsüüdid
  • valge
  • punase trombi ehk lõpliku
  • verehüübe teke
  • Vereplasma osmootne rõhk ja vere pH kui organismi põhilisemad homöostaasi
  • näitajad. Mis võib mõjutada organismis osmootset rõhku ja happe-leelis tasakaalu
  • pH-d) ? pH nihked - alkaloos ja atsidoos
  • Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani
  • osmootseks rõhuks
  • onkootne rõhk
  • Hüpotooniline lahus
  • Hüpertooniline lahus
  • Isotooniline lahus
  • Hemolüüs
  • sureb
  • 365
  • Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide
  • määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus
  • A- ja B-antigeenid
  • anti-A ja anti-B antikehad
  • aglutinatsioon
  • on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga
  • puudub, on veri reesusnegatiivne (rh)
  • Vere ülekanne
  • Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi
  • IV. Süda ja veresooned
  • Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked
  • tiputõuge
  • kesta
  • seega laps ei tohiks väga
  • tugeva vastupidavusalaga tegeleda, kuna süda koormatakse üle)
  • neljast kambrist
  • kojast
  • vatsakesest
  • parema poole
  • vahesein
  • mitraalklapp
  • ovaalakna
  • Botallo juha
  • Tähtis on varane diagnoos, sest operatsiooni teel on võimalik rike
  • kõrvaldada
  • stenoos
  • vereringe puudulikkus
  • Suur ja väike vereringe
  • aorti
  • kapillaarideks
  • hapnikurikas veri
  • veenuliteks
  • alumisse õõnesveeni
  • südame paremasse kotta
  • paremasse vatsakesse
  • kopsuarterisse
  • paremaks ja vasakuks kopsuarteriks
  • kopsualveoolide
  • veenideks
  • vasakusse kotta
  • Südame erutustekke ja -juhte süsteem
  • Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid
  • kahefaasiline
  • kokkutõmmete sagedusest
  • aordis
  • kopsuarteris
  • klappide
  • Start: Kodade süstol
  • diastol
  • Vatsakeste süstol
  • südame 1.toon e süstoolne toon
  • rõhust suurtes veresoontes
  • aorti
  • diastol
  • südame 2. toon e diastoolne toon
  • Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted. Südame rütmi muutused
  • tahhükardia
  • kompensatoorne paus
  • refraktaarsus
  • Vererõhk ja selle mõõtmine
  • südame kui pumba
  • veresoonte seinad
  • veresooni läbides
  • arterites
  • e süstoolne rõhk
  • diastoolne rõhk
  • arterioolides
  • rõhk langeb
  • kapillaarid
  • Veenides
  • imeva pumbana
  • pulsirõhk
  • küünararteril
  • oletatavast
  • Korotkovi toonid
  • maksimaalse süstoolse rõhu suurusele
  • diastoolsele rõhule
  • meetod
  • Pulss ja selle mõõtmine
  • venoosset
  • Pulsi teke
  • palpeerida
  • südame löögisageduse järgi
  • Südame klapirikked
  • südame sisekesta põletik
  • endokardiid
  • südame toonid
  • Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt – nendega seotud patoloogilise protsessi
  • olemus ja peamised tunnused
  • müokardiit
  • hüpertroofia
  • Südame- ja veresoonkonna puudulikkuse üldised tunnused
  • Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused
  • kogu aeg suurema koormusega
  • aju insuldi
  • Hüpertoonia mittemedikamentoolsed võimalused
  • V. Hingamine
  • Hingamiselundkonna struktuur. Sisse- ja väljahingamise mehhanism
  • ninaõõs
  • nina kõrvalkoopad e põskkoopad
  • diafragma
  • õhuhapnik
  • süsinikdioksiid
  • rindkere mahu
  • ülemised hingamisteed
  • alumised hingamisteed
  • intrapulmonaarne rõhk
  • passiivne
  • väljahingamine
  • Gaasivahetus kopsudes ja kudedes. Kuidas toimub gaaside transport veres?
  • lahustunult
  • seotult valkudega
  • vesinikkarbonaadina
  • Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad
  • tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism
  • hingamiskeskus
  • inspiratoorsed neuronid
  • ekspiratoorsed neuronid
  • motoneuronid
  • perifeersetelt retseptoritelt
  • mehhanosensorid
  • kemosensorid
  • termosensorid
  • valusensorid
  • ventilatsioon
  • Südame minutimaht
  • Madalam
  • Mägitõbi
  • Kõrgem
  • kessoontõbi
  • VI. Seedimine
  • Seedeelundkonna struktuur ja funktsioonid
  • see ongi
  • Seedeensüümid
  • Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja
  • omadused
  • väikseid
  • süljenäärmeid
  • Hulk
  • anorgaanilisi aineid
  • orgaanilist
  • a(alfa)-amülaasi
  • lingvaallipaasi
  • mutsiin
  • Sülje funktsioonid
  • Sülje eritumise regulatsioon
  • vasoaktiivne intentinaalne polüpeptiid (VIP)
  • Seedimine maos: maonõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon
  • Ehitus
  • maomahla ensüümide
  • soolhapet
  • pepsiinid
  • lipaasid
  • Maomahla sekretsiooni regulatsioon
  • aju- e kefaalfaas
  • mao- e gastraalfaas
  • gastriini
  • soole- e intestinaalfaas
  • Mehhanosensorite
  • sekretiin
  • Peensooles toimuvate protsesside iseloomustus: toitainete lõplik lõhustamine pankrease nõre
  • sapi ja peensoole ensüümide poolt, imendumine
  • peensoolenäärmete
  • tühi- ja niudesooles
  • disahhariide lõhustavaid ensüüme
  • membraanseedimine
  • Peensoole motoorika
  • Soolehattude liigutused
  • Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused
  • Peristaltilised lained
  • veeslahustuvate
  • lõhustumisproduktide lõppastmena
  • suuõõne limaskest
  • mao limaskest
  • peensoole limaskest
  • enterotsüüdid
  • kõikide toitainete lõhustamiseks
  • proteaasid
  • lipaasid
  • amülaasid
  • inaktiivsel kujul
  • iseseedumise
  • Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon
  • ajufaas
  • b) maofaas
  • c) soolefaas
  • Maksa funktsioonid
  • Maksa funktsioonid
  • lipaasi
  • Glükoneogenees
  • sapipõide
  • Sapi koostis
  • Sapi omadused ja funktsioonid
  • Jämesooles toimuvate protsesside iseloomustus. Defekatsioon, selle tahteline kontroll
  • vee tagasiimendumine
  • diarröa
  • käärimine
  • väljaheide
  • sulgur- e sfinkterlihase
  • päraku
  • VII. Aine- ja energiavahetus
  • Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja hindamine
  • Harris – Benedicti tabelite abil
  • Kitsam mõiste
  • bioloogilise oksüdatsiooni
  • astmeliselt
  • soost, vanusest, kehamassist, pikkusest, sisesekretoorsete näärmete
  • talitlusest
  • Määramine
  • Hindamine
  • Süsivesikute tähtsus organismi talitluses
  • Vere glükoosisisalduse regulatsioon
  • Glükoosiretseptorid
  • insuliin
  • Protsessi
  • glükagoon
  • adrenaliin
  • kasvuhormoon
  • Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused
  • raske füüsiline/vaimne koormus
  • söömata olek/nälgimine
  • insuliini süstimine
  • hüpoglükeemiline kooma
  • tugev väsimus
  • Tugev näljatunne
  • Osadel ka peavalu
  • Kooma puhul
  • suhkrutõbi e diabeet
  • Ravi
  • Valkude tähtsus organismi talitluses
  • Valkude tarve - valgu miinimumi ja optimumi mõiste ja suurus
  • Lipiidide tähtsus organismi talitluses
  • Mineraalainete ja vee tähtsus organismi talitluses. Organismi ööpäevane veebilanss
  • intratsellulaarseks
  • estratsellulaarseks
  • 2-2,8 liitrit vett ööpäevas
  • endogeense veena
  • higiga, väljahingatud õhuga, väljaheidetega
  • Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud
  • tekkepõhjused
  • Defitsiidi tekkepõhjused
  • Toitumuslikud
  • Füsioloogilised
  • Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid
  • Toituge mitmekülgselt ja tasakaalustatult
  • Õiged kogused
  • Väherasvased toiduained
  • Tervislikud toiduvalmistamise viisid
  • Piira maiustuste ja karastusjookide tarbimist
  • Päevas tuleb süüa mitu korda
  • Normaalseks küllastustunde tekkeks
  • Taimetoitluse puudused
  • väikse toiduenergiaga
  • asendamatute aminohapete kättesaamisega
  • valkude kättesaamisega
  • vitamiinide defitsiit
  • raua
  • joodi ja tsingi saamise ning omastamisega
  • ei ole täistaimetoitlus sobilik
  • lastele, rasedatele, rinnaga toitvatele emadele
  • Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Kuidas organism väldib mahajahtumist või
  • ülekuumenemist? Termoregulatsiooni iseärasused lastel
  • homöotermne
  • keemiline termoregulatsioon
  • eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil
  • füüsikaline termoregulatsioon
  • soojusjuhtivuse
  • ja konvektsiooni
  • keha pinnalt vee aurutamisele
  • kuluva soojuse abil
  • Kaitsereaktsioon mahajahtumise korral
  • Kaitsereaktsioon ülekuumenemise korral
  • Iseärasused lastel
  • VIII. Eritumine
  • Neerude funktsioonid
  • Neerude funktsioonid
  • Esmas- ja lõpliku uriini teke
  • Esmasuriin – Ultrafiltratsioon
  • valgud
  • liitrit
  • neerutorukestesse
  • liitrit
  • 1,5
  • liitrit
  • Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis
  • osmootsest rõhust
  • Kuhu toimib
  • neerudes nefroni kogumistorukesed
  • ahenevad arterioolid
  • Kusepõie täitumine ja tühjenemine
  • kusepõide
  • Täitumine
  • plastiline toonus
  • 500ml
  • väline, tahtele
  • alluv vöötlihaseline sulgurlihas
  • Tühjenemine
  • parasümpaatilise närvisüsteemi mõju
  • tahteliselt
  • X. Sisesekretsioon
  • Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin
  • Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed
  • hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon – nende funktsioonid
  • hüpofüüsi
  • liberiine
  • statiive
  • Funktsioonid
  • stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmbeid
  • emakale vahetult pärast loote väljutust
  • Piima väljutust stimuleeriv mõju rinnanäärmes
  • Soodustab ematunde teket
  • Soodustab paarissuhte teket
  • Kilpnääre: hormoonide funktsioonid, kilpnäärme üle- ja alatalitlusega seotud häired
  • thyreoidea
  • kas 2 või 3 sagarat
  • väga hea verevarustusega
  • hormooni
  • ja T
  • toimed
  • põhiainevahtus (PAV)
  • soojusproduktsiooni
  • Stimuleerivad kasvu ja NS arengut (eriti lastel)
  • kretinism (
  • Mõjutavad stimuleerivalt südame talitlust
  • Stimuleerivad lipolüüsi
  • Stimuleerivad KNS erutust-talitlust ja erutuse ülekannet närvilt lihasele
  • Tunnused
  • tahhükardia
  • eksoftalmia
  • hõõtsik
  • müksödeem
  • Ravi
  • Kõrvalkilpnäärmete hormooni (PTH) tähtsus organismi talitluses
  • parathormooni
  • reguleerida kaltsiumi ja fosfori ainevahetust
  • kaltsitoniin
  • langeb
  • Neerupealiste säsi-(adrenaliin) ja koorehormoonide (aldosteroon, kortisool) tähtsus
  • organismi talitluses
  • adrenaliin ja nordadrenaliin
  • neerudes
  • peensoolest
  • ainevahetuslikud
  • glükoneogenees
  • lipolüüsi
  • valkude
  • Anafülaktilise šoki
  • lümfopoeesi
  • Stressi mõiste, põhjused ja muutused organismi talitluses stressi puhul
  • Muutused organismis
  • Hüpotalamuse-adenohüpofüüsi-neerupealiste koore aktivatsioon
  • Sümpato-adrenaalsüsteemi aktivatsioon
  • fight or flight
  • Kõhunäärme hormoonide insuliini ja glükagooni funktsioon organismis. I ja II tüüpi
  • diabeedi olemus ja mõju ainevahetusele
  • tõuseb
  • glükagooni
  • glükoosiks
  • Suguelundite ja sugunäärmete üldiseloomustus
  • seganäärmed
  • spermide
  • meessuguhormoonide
  • testosteroon
  • munaraku
  • naissuguhormoonide
  • östrogeenid
  • gestageenid
  • * Mees- (testosteroon) ja naissuguhormoonide (östrogeenid, progesteroon) toimed organismis
  • Naissuguhormoonid
  • kasvu- ja puberteetieas
  • suguküpsuse perioodil
  • raseduse ajal
  • ekstragenitaalsed toimed (väljaspool suguelundeid)
  • kollaskehas
  • ainult reproduktiivses perioodis
  • Ekstragenitaalsed toimed
  • Meessuguhormoonid
  • *Menstruatsioonitsükli iseloomustus – faasid ja regulatsioon
  • hüpotalamuses
  • hüpofüüsis
  • munasarjas
  • emaka limaskestas
  • suguhormoonide tasemes veres
  • tupe limaskestas
  • kehatemperatuuris
  • follikulaarfaas
  • Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha
  • faas = ovulatsiooni algus)
  • kollakeha faas
  • deskvamatsioon
  • proliferatsioon
  • sekretsioon
  • Tsükli iseloomustus
  • uus munarakk
  • munarakk
  • kollakehaks
  • viiakse sekretsioonifaasi
  • Viljastumist määravad tegurid
  • e fimbriate
  • munajuhasse
  • välise kesta
  • alla
  • miljoni
  • Seega, maksimaalselt on viljastumine võimeline siis, kui spermid on munajuhas 2 öp enne ovulatsiooni
  • ja 1 öp peale ovulatsiooni
  • Sugunäärmete üle- või alatalitlusega seotud häired
  • XI. Immuunsus ja selle liigid
  • Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja
  • haiguslikes protsessides
  • Immuunsus ja selle liigid
  • Loomulik immuunsus
  • Omandatud immuunsus
  • antikehad
  • Fagotsütoos
  • Allergia ja anafülaksia mõiste. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Allergiliste
  • haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Toiduallergia
  • Allergia
  • Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes
  • Anafülaksia
  • Anafülaktiline šokk
  • Sensibiliseerimine
  • Desensibiliseerimine
  • Toiduallergia
  • Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

40
docx
33
docx
98
docx
937
pdf
30
docx
22
docx
22
doc
33
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto