kodanikutundest osaleda Kaitseliidu tegevusest. Armee vitlusvime ja kulukus sltuvad suurel mral rahalistest ning inimressursidest, sest seda on vga kulukas lal pidada, eriti vikeriikidel nagu Eesti. Palgaarmeel on teatud mttes parem vljape, sest vljapete peale kulutatakse tohutuid rahasummasid. Vljapetatud reservid on vajalikud, sest konfliktides osalevad kaaderksused vajavad regulaarselt puhkust, vljapet, lisavarustust. Niteks Soome on suutnud moodustada endale 490 000mehelise sjaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit. Teoreetliselt suudaks Eesti endale luua suurearvulise palgaarmee, aga kuna Eesti on vikeriik, siis see ei oleks kasulik, kuna palgaarmeed saavad lubada vaid suurriigid, niteks USA ja hinenud Kuningriik. Mlemal riigil on aktiivarmee, mis phineb palgalisel kaaderkoosseisul. Unustatakse, et mlemal riigil on olulisel kohal ka armee reservkomponent. Niteks seoses Iraagi kampaaniaga
18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1501 Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 80 000mehelise väega. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas VanaLiivimaa riikidesüsteemi
annaabi.ee 
