10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eliys
Õppematerjali autor
Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS
........................................................................... 16 3.1.2 Anamneesi kogumine...............................................................................................17 3.2 Vastsündinu profülaktiline läbivaatus ............................................................................17 3.3 Imiku (1-kuune kuni 1-aastane laps) profülaktiline läbivaatus.......................................18 3.4 Väikelapse arengu kontrollimine N.Bayley testi järgi.................................................... 20 3.5 Suhtumine lapse edasijõudmisse.....................................................................................25 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................27 Vastsündinul on arenenud: aistingud, haistmis-, maitsmis ja kompimismeel, värviline nägemine ning kuulmine on tundlik eelkõige inimhääle eri varjundite osas.........
7 küsimused 3-5 uurivadki, kuidas õpilased ajakirjandusväljaandeid loevad. Seejuures ei tahetud õpilastelt lihtsalt teada, kui paljud neist ajalehti-ajakirju loevad, vaid ka lugemise kestust, et analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles küsimuses mõeldakse paberkandjal ajalehtede lugemist. Ajakirjade lugemist uurivas tabelis (küsimus 5) oli vastajatele ruumi jäetud ainult kolme ajakirja jaoks, kuigi ridu oleks võinud teha rohkemgi. Põhjus seisnes oletuses, et neid õpilasi, kes loevad rohkem kui kolme ajakirja, on kindlasti väga vähe. Samas ei tohtinud ruumi jätta ka liiga
Tabelite korrastamine Tabel 4. Internetikasutuse osakaal 2008. a erinevates riikides 617aastaste seas. NB! Juhul kui tabelis toodud kategooriad ei ole sisuliselt tähenduslikus järjekorras, siis tuleks tabeli read sageduste/osakaalude järgi ümber järjestada (parempoolne tabel). Jätan meelde! Sagedustabel loendab tunnuse väärtuste esinemissagedused. Tunnuse väärtuste jaotumisest ülevaatlikuma pildi saamiseks lisatakse tabelisse ka protsendid. Kui tunnuse väärtustel on sisuline järjestus, siis tabeli ridu sageduste järgi ei järjestata. Tulemuste esitlemine Statistilisi andmeid ja statistilise andmeanalüüsi arvulisi tulemusi saab esitada:
Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei ole laste ja noorte loodud, sest üldjuhul ei saa nemad seda kuigi palju mõjutada. Täiskasvanute ülesanne on vähendada võimalikke terviseriske kõikides valdkondades ja paikades, kus lapsed elavad, õpivad või vaba aega veedavad. Selleks et lapsed ja noored võtaksid omaks tervislikud eluviisid, peavad täiskasvanud neid toetama ja looma võimalused parimate valikute tegemiseks. Tervise edendamisel ja probleemide ennetamisel tuleb lähtuda laiemast kontekstist, uurida
Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni keskkonna ja teiste inimestega: Õppimine Areng – pidev muutumine või astmed? Arengu staadiumid (Flavell, 1993): • Eristavad
absoluutselt täpne ja me teeme oma tulemustes ümardusi. Seega võib tema pikkus olla kuskil 161,75 cm ja 162,25 cm vahel, kuid mitte täpselt 162 cm. Kui me kasutame olemasolevaid vaatlusandmeid järelduste tegemiseks teiste (mitte mõõdetud) objektide kohta, näiteks juhul, kui me 7 tahame ennustada ühes klassis käivate laste mõõtmisel saadud keskmise pikkuse põhjal teises klassis käivate laste keskmist pikkust, siis on meil võimalus eksida veel palju suurem. Seetõttu ei saa me oma järeldustes olla alati täiesti täpsed, kuid statistika võimaldab meil määrata võimalike vigade ulatuse ning seda oma järeldustes arvesse võtta. Nii saame vea arvutamiseks õigeid meetodeid kasutades teatud (piisavalt suure) tõenäosusega väita, et lapse pikkus on näiteks
absoluutselt täpne ja me teeme oma tulemustes ümardusi. Seega võib tema pikkus olla kuskil 161,75 cm ja 162,25 cm vahel, kuid mitte täpselt 162 cm. Kui me kasutame olemasolevaid vaatlusandmeid järelduste tegemiseks teiste (mitte mõõdetud) objektide kohta, näiteks juhul, kui me 7 tahame ennustada ühes klassis käivate laste mõõtmisel saadud keskmise pikkuse põhjal teises klassis käivate laste keskmist pikkust, siis on meil võimalus eksida veel palju suurem. Seetõttu ei saa me oma järeldustes olla alati täiesti täpsed, kuid statistika võimaldab meil määrata võimalike vigade ulatuse ning seda oma järeldustes arvesse võtta. Nii saame vea arvutamiseks õigeid meetodeid kasutades teatud (piisavalt suure) tõenäosusega väita, et lapse pikkus on näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid