Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" ülivõrre" - 100 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Soome - Ülivõrre ja Keskvõrre

Paksu ­ paksumpi (paks) 1) Paksu ­ paksuin 2. Iso ­ isompi (suur) 2) Iso ­ isoin 3. suuri ­ suurempi (suur) 3) suuri - suurin 4. Pieni ­ pienempi (väike) 4) Pieni ­ pienin 5. Sininen ­ sinisempi (sinine) 5) Sininen ­ sinisin 6. Halpa ­ halvempi (odav) 6) Halpa ­ halvin 7. Vanha ­ vanhempi (vana) 7) Vanha ­ vanhin 8. Pehmeä ­ pehmeämpi (pehme) 8) Pehmeä ­ pehmein 9. Hidas ­ hitaampi (aeglane) 9) Hidas ­ hitain 10. Terve ­terveempi (terve) 10) Terve ­tervein 11. Siisti ­ siistimpi (puhas) 11) Siisti ­ siistein 12. Kaunis ­ kauniimpi (ilus) 12) Kaunis ­ kaunein 13. Uusi ­ uudempi (uus) 13) Uusi ­ uusin 14. Nuori ­ nuorempi (noor) 14) Nuori ­ nuorin 15. Huono ­ h...

Soome keel
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Algvõrre, keskvõrre ja ülivõrre

Uuri tabeli esimesi rigu ja täitke poolik tabel! Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Huvitav huvitavam Kõige huvitavam Kena Kenam Kõige kenam Roosa roosam Kõige roosam Halb halvem Kõige halvem Naljakas Naljakam Kõige naljakam Lahe Lahedam Kõige lahedam Tubli Armsam Kallis Sõbralik Kõige ülbem Korralik Kõige kitsam Nimisõnad märgivad esimeid, olendeid ja nähtusi ning vastavad küsimu...

Eesti keel
159 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kesk- ja ülivõrre

kääne) + m nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - ae ja ue nt. must ­ musta ­ mustem ; hull ­ hullu ­ hullem ; järsk ­ järsu ­ järsem 5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha ­ pahem ; vana ­ vanem ; kõva ­ kõvem ; süva ­ süvem ; lahja ­ lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav ­id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe ­ libedam ­ libedaim ; kohtlane ­ kohtlasem ­ kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas ­ rikkam ­ rikkaim ; kallis ­ kallim ­ kalleim ; arg ­ arem ­ arim ; jäik ­ jäigem ­ jäigim ; tark ­ targem ­ targim ; tumm ­ tummem ­ tummim ; koomiline ­ koomilisem ­ koomilisim ; peen ­ peenem ­ peenim ; juriidiline ­ juriidilisem ­ juriidilisim ; lööv ­ löövam ­...

Eesti keel
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lühike mitmuse osastav

Lühike mitmuse osastav B-tüve lõpp u e i e e i a kass kõrtsis ei käi u eks ämm söö kodus sütt i Keskvõrre A-tüvi + m Kas tuleb kohe m lõppu või a e u e Ülivõrre 1)kõige lisamine (sobivad kõigile) 2)A-tüvi + im (ainult kolmesilbiline või kahesilbilistes III vältelistes) näiteks: kareda, muistse, kõrge Kui on ­i juba lõpus, siis läheb i e-ks. näiteks: kauni, kalli 3)Kui sõnal on olemas lühike mitmuse osastav, siis saab vokaalivahelduse abil muuta keskvõrde tüve ülivõrde tüveks. E I Halvem halvim Suurem suurim U E Imelikum imelikem Ohtlikum ohtlikem Siis ei saa lühikest ülivõrret , kui m.os. lõpus on diftong!! Nt. loll Sammud: 1) Teen mitm osastava (lõpus ­id; -sid; -vokaal a,e,i) 2) Kui on ainult ­sid variant, siis ei saa teha 3) Kui on ­id variant, siis lisan m lõppu 4) Vokaali puhul panen keskvõrdesse ...

Eesti keel
114 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskvõrde ja ülivõrde tööleht koos reeglitega

Read the rules Comparative(keskvõrre) We add ­err to one-syllable adjectives We change ­y to i and add ­er in two-syllable or longer adjectives We put more or less in front of two-syllable on longer adjectives For adjectives that end in one vowel + one consonant, we double final consonant and add ­er Superlative(ülivõrre) We add ­est to one-syllable adjectives We add ­est to two-syllable adjectives that end in ­y (-y changes to ­iest) We put most or least in front on two-syllable or longer adjectives We always put the in front on the superlative 1. Complete the table BASE FORM COPRATIVE SUPERLATIVE POPULAR MORE POPULAR THE MOST POPULAR worse better thin big...

Inglise keel
70 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Omadussõnad

The boy is pretty. Omadussõnal ei ole inglise keeles mitmust. smart girls pretty boys Omadussõnal on kolm võrdlusastet: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre The positive degree The comparative degree The superlative degree small smaller the smallest funny funnier the funniest beautiful more beautiful the most beautiful reasonable more reasonable the most reasonable 1. Võrdlemine ­er ja ­est abil · Ühesilbilised omadussõnad small - smaller ­ the smallest short ­ shorter ­ the shortest Pane tähele! L...

Inglise keel
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Adjektiivide kompareerimine

Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. ­ d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis ­im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid ­ roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. ­i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a ­i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube Kõike seda võtavad kokku M.Lubi koostatud laused: · Tuleb tige peni ja uriseb · Kass kõrtsis ei käi (-...

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Adjectives

algvõrre ­ positive 2. keskvõrre ­ comparative 3. ülivõrre ­ superlative ------------------------------------------------------------------------- 1. Ühesilbilised omadussõnad: long ­ longer ­ longest 2. Kahesilbilised omadussõnad: a) sõna lõpus -er; -ow; -y clever ­ cleverer ­ the cleverest narrow ­ narrower ­ the narrowest easy ­ easier ­ the easiest b) kahesilbilised omadussõnad: ei ole lõppe helpful ­ more helpful ­ the most helpful 3. Kolme ja enam silbilised omadussõnad: beautiful ­ more beautiful ­ the most beautiful 4. ERANDID good ­ better ­ the best bad ­ worse ­ the worst much ­ more ­ the most many ­ more ­ the most 5. Kui lauses on as.......as ­ algvõrre...

Inglise keel
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keel omadussõnade võrdlemine

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust...

suuline ja kirjalik...
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saksa keel- Steigerung

Positiv Komparativ Superlativ alt älter am ältesten breit breiter am breitesten- lai billig billiger am billigsten dunkel dunkler am dunkelsten- tume früh früher am frühsten- varajane gross grösser am grössten- suur gern lieber am liebsten gut besser am besten heiss heisser am heissesten- kuum hübsch hübscher am hübschsten- kena hoch höher am höchsten- kõrge jung jünger am jüngsten klein kleiner am kleinsten kurz kürzer am kürzesten- lühike lang länger am längsten- pikk leicht leichter am leichtsten- kerge laut lauter am lautesten- vali langsam langsamer am langsamsten- aeglane leicht leichter am leichtesten- kerge neu neuer am neusten nah näher am nächsten- lähedane schön schöner am schönsten stark stärker am stärksten- tugev schmal schmaler am schmelsten- kitsas schnell schneller am schnellsten-...

Saksa keel
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

hernhuutlus ­ protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu ­ Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. ­ 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa r...

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Artiklid

A · Kui on ainsus · Kui asjast räägitakse esimene kord · Kui räägime, et üks paljudest (one of many) · Ametid · Rahvused, usundid · Muusikalised instrumendid · Peale what ja such (what a pretty girl) · Millelegi viidates, näidet tuues (the mouse had a tiny nose) · A hundred, a thousand, a million · A journey, a trip · Kui kellelgi on midagi .. (a long nose, a strong heart, a nice face) · Nähtavate (füüsilistese) asjade kohta (This is a chair) · Mõõtes midagi (once a week, £12 a kilo) · Kui kasutame pärisnime endale mitte teadaoleva isiku kohta · Üldistuste puhul · Kellegi tehtud kunstiteos (I'd like to have a Monet.) · Komplimente tehes (It was a nice day) · Midagi seletades (A apple is frukt what grows on trees.) · Kui räägime konkreetsest asjast; kui kuulaja/lugeja ei tea, kellest jutt; kui ei loe, kellest täpselt räägitakse · Kui räägitak...

Inglise keel
143 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms;...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
518 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajad, reeglid

Kasutus: Ago, yesterday, last. ?/- Did Tegevus: 1. Toimus minevikus ja on lõppenud. ,,I met him yesterday" 2. Used To, mineviku harjumused. ,,I used to play tennis." Past Continius (kestev minevik) was/were + ing Kasutus: When, while, as Tegevus: 1. ajutised sündmused. 2. 2 või enam tegevust ,,While i was reading, he was garding." 3. minevikus katkestatud tegevus ,,I was having a shower, when the phone rang." 4. konktreetne kellaaeg minevikus ,, I was watching TV yesterday at 5!" Present Perfect (täisminevik,olevikuaeg) have/has + III pv. Kasutus: Never, ever, already, yet, before, since, for. Tegevus: 1. tegevused alg. Minevik -> now ,,I have been a teacher for 5 years." 2. mineviku situatsiooni resultaat olevikus ,,I...

Inglise keel
263 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Grammar Revision (8klass) I

TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) ­ OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am ­ mina olen I was ­ mina olin You are ­ sina oled You were ­ sina olid He is ­ tema (m.) on ainsus He/ She/ It was ­ tema/ see oli She is ­ tema (n.) on It is ­ see on We are ­ meie oleme mitmus We were ­ me olime You are ­ teie olete You were ­ te olite They are ­ nemad on They were ­ nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is =...

Inglise keel
78 allalaadimist
thumbnail
8
doc

11 klassi tasemetöö

Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand ­ erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...

Eesti keel
165 allalaadimist
thumbnail
12
doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde ­ lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde ­ pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde ­ kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes)....

Akadeemilise kirjutamise...
433 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun