EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..............................................................................4 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu.....................................................5 2.Ala kohakirjeldus.....................................................................................................................7 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs..............
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool VAATLUSPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Mõdriku 2012 Sisukord I osa Sissejuhatus MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskus AS Aarike Hooldekeskus II osa AS Hoolekandeteenused Tartu Kaunase Kodu Analüüs I osa Minu eesmärgiks oli lähemalt tutvuda MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuse ja AS Aarike Hooldekeskuse tööga. Nende asutuste eesmärkidega ja nende poolt pakutavate teenustega. Olin eelnevalt teadlik nende asutuse olemasolust, kuid mul puudus ülevaade 2 nende asutuste struktuuris ja eesmärkidest. Millega täpsemalt tegelevad MTÜ Õnnemaa ja SA Aarike Hooldekeskus. Kes on nende asutuste kliendid? Kas Ülenurme vald ja MTÜ Õnnemaa teevad ka koostööd? Millin...
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sun...
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus...........................................................................................................
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud........................................................
Ülesanne 1 1. Leida RANNU valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui palju (ha) on näivleetunud muldi (LP) ja kui suur on nende osatähtsus (%) kogu valla/maa b. Kui palju (ha) on savi lõimisega muldi (tähistus s) ja kui suur on nende osatähtsus (%) kogu v 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivm vald BONITEETmulla liik lõimis pind, ha Haaslava vald 47 LP sl 210,1287 Rõngu vald 50 M3 t3 145,1387 Haaslava vald 44 LP sl 112,6342 Tartu vald 53 KIg ls1 99,76011 Mäksa vald 35 LPg- sl 94,98377 Vara vald 38 LPg- sl 91,04242 Haaslava vald 47 LP sl 82,97034 Luunja vald 38 LPg- s...
Ülesanne 1 1. Leida Võnnu valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui suur on liivmuldade (lõimise tähistus "l" ja "pl" kokku) osakaal (%) alla 35 (kaasa arvatu b. Leida pindalaga kaalutud keskmine boniteet (kõik mullad, kõik boniteedid). 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivmu vald BONITEEmulla liilõimispind, haPseduoboniteet Haaslava vald 47 LP sl 210.1287 48 Rõngu vald 50 M3 t3 145.1387 51 Haaslava vald 44 LP sl 112.6342 45 Tartu vald 53 KIg ls1 99.76011 54 Mäksa vald 35 LPg- sl 94.98377 36 Vara vald ...
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3. Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti sõlmimiseni, millega kohustuti üksteist aitama juhul, kui neid ründab mõni suurriik. 4. Slovakkia – liitus kolmikpakti...
Ülenurme Gümnaasium Pille-RiinKurrikoff ALEKSANDER LÄTE Referaat Ülenurme 2016 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teema valik tuli väga kiiresti. Teema valimisel panin rõhku just sellele, et ma valiksin midagi uut ja huvitavat. Kindlasti pidi see helilooja olema sees ka 7. klassi Muusikaloo õpikus “Lühiülevaade muusikaloost”. Nii oli mul parem saada huvitavat ja põhjalikku infot helilooja elust. Ma ei tahtnud valida kedagi, keda ma tavaliselt valiksin, vaid selle isiksuse, kes tundub mulle sümpaatne ja huvitav. Aleksander Läte elas aastatel 1860-1948. Tema elus kõige huvitavam periood oligi tema elu I periood ja õpinguaastad. 1 I Eluperiood Aleksander Läte sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Pikasilla külas, Aakre vallas kõrtsmiku peres. Kõrtsis pidevalt viibides kuulis ta...
ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA 6.A Ülenurme Gümnaasjum Asukoht Jääb Võrtsjärvest kirdesse Tartu, Jõgevaa ja Vilj andi maakonnass Pindala on 260 km². Eesmärgid Ökosüsteemide mitmekesisuse kaitsemine 2 ja 3 kategooria kaitsealuste liikide kaitse Liikide elupaikade kaitsmine Loomad Soti mägiveised Põdrad Koprad Karud Kaitsealused taimed Balti sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp Harilik ungrokold Lodukannike Kollane kivirik Roomav öövilge Linnud Vöötsaba-vigle Väikekoskel Hallõgija Veekogud Võrtsjärv Fakte Kaitsealal on igas arenguetapis soid Matkarada koos kiiditega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http:// www.naturephoto-cz.com/euroopa-kobras-p...
Rahvaloendus 2011 Tulemused 1 294 455 elanikku Suurenenud keskmine eluiga 40,8 aastat Meestel 37,7 aastat, naistel 43,4 aastat Elanikkonna kahanemine 75 597 inimese võrra Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku Püsivalt elab Eestis192 rahvuse esindajad, neist suuremad rahvusegrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
Kreeka Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10b Üldine KaguEuroopas Joonia mere ja Egeuse mere ääres Balkani poolsaare lõunaosas Pealinn Ateena Rahvaarv 11,2 miljonit Rahaühik Euro Ametlik riigikeel kreeka Üldpindala 131 957 km2 Majandus Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb SuurAteena piirkonnas Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid Hea teada! Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi Kre...
ROOTSI ROOTSI KUNINGRIIK Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10B Üldiselt Rootsi Kuningriik Skandinaavia poolsaare idaosas. Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 9 347 900 Rahaühik rootsi kroon Rootsi kuningas Carl XVI Gustav(15.09.1973) Loodusvarad Tähtsamad loodusvarad: tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Mandriline kliima. Mägedes lähisarktiline kliima. Pikk ja soe sügis. Keskkond P inna s t ja jä rve s id o h us ta va d h a p p e vih m a d ning P õ h ja m e re ja Lä ä ne m e re re o s tus . 2 8 ra h vus p a rki Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/webhp?hl=et http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.htm http://www.visitsweden.com/sweden/ http://www.slideshare.net/MeeliSonn/rootsi http://www.google....
SOS-pillid Ülenurme Gümnaasium Hanna-Liisa Sarv Janeli Rosenthal 10a Kes tohivad SOS-pille kasutada? · Neid võivad kasutada pea kõik naised. · Tuleks kasutada üksnes erijuhtumil, nagu näiteks kaitsmata vahekord ja kondoomi äratulek või purunemine. · Imetamise ajal võib SOS-pille kasutada. Kuidas toimib? · Võib takistada munaraku viljastumist ja liikumist munajuhadesse. · Võib pidurdada munaraku väljumist munasarjadest. · Võib põhjustada viljastunud munaraku emakaseinale kinnitumist takistavaid muutusi emakas. Kuidas kasutada? · Esimese tableti peab võtma vähemalt 72 tundi peale vahekorda. · Korraga võetakse sisse 1,5 mg levonorgestreeli nimelist kollaskehahormooni. SOS-pillide plussid · Sobivad kasutamiseks harva suguelu korral. · SOS-pillid tagavad rasestumisvastase kaitse 98% juhtudest. · Vähe vastunäidustusi ja kõrvaltoimeid. SOS-pil...
Küsimustik rahvustoidu eelistuste kohta põhikooliõpilasele. Lugupeetud Ülenurme Gümnaasiumi õpilane! Sinu poole pöördub gümnasist Sten Erik Klaos, kes kirjutab uurimustööd tööd teemal ’’Rahvustoit kui pärimuskultuuriosa’’. Sinu vastused on tähtsad ja aitavad kaasa hea töö valmimisele. Vasta julgelt nii, nagu teie kodus kombeks on. Sinu vastused on anonüümsed ja neid kasutatakse ainult selle töö raames. Sten Erik KlaosE-mail: [email protected] 1. Üldinfo Vanus: _15___ Klass:__9__ Sugu:__m___ Perekonnaliikmete arv: __5__ Kas elad vanavanematega koos?:__Ei__ 2. Järjesta rahvustoidud pingeritta selles järjekorras, kui tihti neid teie kodus valmistatakse. ( kõige sagedamini tehtav toit pane esimeseks) 1. Pannkoogid 2. Verivorst ja sealiha 3. Sült 4. Kamatoidud 5. Mulgikapsas 6. Midagi veel (kirjuta reale) ______________________________________________________________ 3. Milliseid pannkooke te...
Lennundus Eestis 1905. aastal toimub esimene mootorlend inimkonna ajaloos. Eestlastes tekib tõsine huvi lennunduse vastu. 1910. aastal saavad Tartu üliõpilased loa korraldada õhusõidukursusi. 1912. aastal sooritab S. Utoskin Tartus Eesti esimese demonstratsioonlennu. 1918. aastal asutatakse Eesti õhujõud. 1921. aastal asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut. Samal aastal alustati regulaarlendudega liinil Tallinn-Stockholm. 1923. aastal alustas Aeronaut 9. veebruaril talviseid postilende Soome. Kaks päeva hiljem, 11. veebruaril, alustas lennufirma Soome Aero OY lennuliiklust Tallina ja Helsingi vahel. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil. 1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10.juulil avati Sakalamaa esimestel lennupäevadel Viljandi lennuväli. 1932. aastal avati ka u...
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6 3.2 Jalgpalli harrastamine.........................
Aiaplaan Juuli Maalin Perekond Sportlastest noorpere äärelinnas Isa, ema ja poeg 5. aastane. Perele meeldib vabalajal tegeleda spordiga Pere jaoks on väga tähtis füüsiline vorm ja terve keha. Selleks ka on aeda kujundatud tervisele kasulikud taimed. Asukoht Krunt asub Ülenurmes, uuselamu piirkonnas. Krundi suurus on 1908 m² Pinnas Muld on seal kahkjalt leetunud või gleistunud kahkjad leetmullad Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom ...
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? Maksupoliitika kaudu mõjutatakse majandusedu üpriski tugevasti, alustades riigieelarvest ja lõpetades erinevate maksudega. Ühiskonna majandamisel peaks riik suutma rahuldada oma rahva vajadused. Majandusedu ja indiviidide toimetulekut reguleerivad nii rahapoliitika kui ka fiskaalpoliitika. Rahapoliitika reguleerib nii raha hulka kui ka väärtust ehk hinda ühiskonnas. Raha hulka saab reguleerida nii, kui riik määrab palju raha on ringluses (ehk saab vajadusel käibelt ära võtta või juurde trükkida). Rahapoliitikaga tegeleb eesti riigis peamiselt Eesti Keskpank. Keskpank piirab peamiselt inflatsiooni säilitades seeläbi raha väärtust, kui ka majanduskasv. Raha väärtust ehk hinda saab reguleerida määrates minimaalsed ja maksimaalsed intressid laenude andmiseks. Fiskaalpoliitikaga on asi veidike keerulisem. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähend...
Komaga eraldatakse samalaadilised täiendid. See oli suur, viiekorruseline hoone. Professor lehitses eesti-, saksa- ja ingliskeelseid raamatuid. Komaga eraldatakse samalaadilisi omadussõnalisi järeltäiendeid. Uksel seisis koer, suur, sassiskarvaline, lontiskõrvaline. Komaga ei eraldata erilaadilisi täiendeid Suured valged lumehelbed langesid külmunud konarlikule maapinnale. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad olla oma ulatuselt kas samamahulised või üksteist hõlmavad. Komaga eraldatakse samamahulised määrused. Koosolek toimub reedel, 27. novembril. Sel suvel käisin Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Komaga ei eraldata hõlmavaid määrusi. Tädi Reet sündis 27. juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järell...
Ülenurme Gümnaasium LYSSAVIIRUS Referaat Koostaja: Tanel Altement Klass: 11.b Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on marutaud...................................................................................................................... 4 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid.....................................................................4 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?............................................ 4 2.Kui...
Ülenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendiva...
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? Demokraatia on valitsemisvorm, kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui ka poliitikute ja valitsuse kohta, aga kui võtta nt Iraan, kus on ehtne diktatuur, siis seal võid ainuüksi halbade sõnade eest ennast varsti kuskilt kongist leida. Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemi...
Kaisa Leppik 11.c Ülenurme Gümnaasium 2011. aastal asutatud saatesari. Eesmärgiks on üles leida Eesti tulevased teadlased. Peaauhinnaks on 10 000 suurune stipendium. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond TeaMe, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi ...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Andrus Kivirähk Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Elulugu sündis 17. augustil 1970. aastal õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud aastast 1996 on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Iva...
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Juhan Viiding Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Eluloost · Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. · Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. · Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari · · Õepoeg Jaagup Kreem · Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. · Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. · Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. · Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Loomingust · Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. · Oma esimesed luuletused a...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL LOODUSMAJANDUS AIAPLAAN Seletuskiri Juhendaja: Liivi Martjak Koostaja: Viktoria Ivanova Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm ...
Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elam...
ÜLENURME GÜMNAASIUM LEANA STEPANOVA XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.............................................................
ÜLENURME GÜMNAASIUM 10B klass Olümpiamängud Referaat Juhendaja: Omar Saksing Koostaja: Kätlin Lumi Ülenurme 2011 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU.........................
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952..............................................
Ülenurme Gümnaasium Eliisabet Serg Liisa Ivanov 10. klass Kunstlik viljastamine Uurimustöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest, seega on Eestis viljatuid paare kuni 20 000. Lastetus võib olla nii primaarne (varasemaid rasedusi pole) kui ka sekundaarne (lastetus on tekkinud pärast varasema...
Huvitav Eesti ettevõte A.Le Coq AS Referaat Üldinfo A. Le Coq on Eesti vanim ja suurim joogitootja, kelle tootevalikust leiab 11 erinevat tootegruppi. Neist suurim on õllede tooteportfell, järgnevad mahl, vesi ja karastusjook ning ülejäänud tootegrupid – siidrid, lahjad alkohoolsed joogid, Active mahlajoogid, spordi- ja energiajoogid, siirupid ning kali. Ettevõte seisab hea Eesti joogikultuuri säilimise ja arendamise eest, hoides au sees nii vanu joogitootmise traditsioone kui ka uuendades pidevalt oma tooteportfelli pakkumaks tarbijatele üha uusi ja tervislikke maitsekombinatsioone. A. Le Coq on Eesti joogiturul juhtival positsioonil õlle, mahla ja long drink’ide kategoorias ning tugeval teisel positsioonil vee, karastusjookide ja siidri tootmises. Juba kümnendat aastat järjest on ettevõte valitud Eesti toiduainetööstuste seas kõige konkurentsivõimelisemaks, mille on taganud järjepidev panustamine toodete kvaliteeti ja...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Sinu Nimi Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks k...
Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................. 2 Üldiseloomustus......................................................................................................... 2 Asukoht...................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond..............................
Rakvere Ametikool Marek Runga K12 Iseseisev töö Juhendaja: Eha Raal Rakvere 2010 Esimene osa Kuiv ainete ladu: Külmkapp: Sügav külmkapp: 1)Kapp (piimatooted) Pasta tooted Piim Külmutatud hakkliha Toiduõli Kodujuust Külmutatud marjad Karastusjoogid Hapukoor Kompottid 2. Kapp (liha ja lihatooted): Maasika moos Jahutatud liha Marineeritud kurk Kanafile 3.Kapp (värske kala) Värske kala 4.Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal......................................................................... 4 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat............................................................................ 4 1.2. Võrdlus piirkonniti..........................................................
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus.....................................................................
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................3 1.KES ON LAURA PÕLDVERE? ............................................................................4 2. SAAVUTUSED .....................................................................................................5 3. HUVITAVAD FAKTID LAURAST ....................................................................6 KOKKUVÕTE ..........................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................8 LISA1 Lisa1 Laulusõnad .......................................................................................................9 Lisa1 Laulusõnad ................................................................................
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vab...
Ülenurme Gümnaasium Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama, et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu. Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebis...
Ülenurme Gümnaasium Jaapani budism Referaat Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD..................................................................
Ülenurme Gümnaasium Rastafari Referaat subkultuuridest Koostas: Krister Tapper Juhendas: õp. Pille Kuusik Tartu 2009 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Liikumise tekkimine......................................................................................... 4 Tavad ja kombed............................................................................................... 5 Kokkuvõtteks..................................................
Ülenurme Gümnaasium EMAKAKAELAVÄHK Referaat Sisukord Sissejuhatus Viimasel ajal on väga aktuaalseks kujunenud emakakaelavähi tasuta uuringud.Võimalusi sellest osa saama reklaamitakse igal pool. Eestis ja ka mujal maailmas kutsutakse naisi emakakaelavähki varakult ennetama,avastama ning avastamise tulemusena ka ravima. Tänu meditsiini kiirele arengule on paljudes piirkondades suremus emakakaelavähki märgatavalt vähenenud, kuid on ka kohti, kus selle ohtlikusele ei pöörata suurt tähelepanu. Koostajana valisin just selle teema, kuna mind on hakanud huvitama selle ohtlikus ning see võib ohustada ka mind. Käesolevas referaadis on autori peamiseks eesmärgiks kirjeldada emakakaelavähi ohtlikust ning selle ravi tähtsust. Referaadi koostamisel on kasutatud peamiselt interneti allikaid, kuid ka mõnda teaduslikku raamatut. Referaadis on kaheksa peatükki, mis omakorda on veel jagatud alapeatükkideks....
Eesti Lennuakadeemia Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala Marie Turmann ERINEVATE SEIRETEHNOLOOGIATE VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Nele Andresen Ülenurme 2015 SISUKORD KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED...............................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 1 RADARITE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED...........................................................................................5 2 TEISTE SEIRESÜSTEEMIDE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED..........................................................9 3 SEIRETEHNOLOOGIATE VÕRDLEMINE................................................................................
SISUKORD sisukord.................................................................................................................................................. 1 1.Kus saab õppida lenduriks?................................................................................................................. 2 Kui sa tahad minna õhusõiduki juhtimise või lennuliiklusteeninduse erialadele, pead sa läbima tervisekontrolli. Enamiku uuringuid viib läbi perearst, vaid mõnedele terviseuuringutele suunab edasi erialaarstile. Terviseuuringute tulemusi läheb vaja nendel kandidaatidel, kes psühholoogiliselt sobivad piloodiks/lennujuhiks ja mahuvad psühholoogiliste katsete + riigieksamite + indivi-duaalse vestluse tulemuste põhjal esimese 20-30 hulka.................................................................................................... 3 2. Eritingimused....................................................................................
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
