Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/kl...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool ANIJA VALLA TOETUSED Iseseseisevtöö Juhendaja Diana Tandru, MA Mõdriku 2019 Toetuse lühitutvustus Sissetulekust mittesõltuvad toetused Sünnitoetus Toetuse suurus on 320 eurot Sünnitoetus määratakse lapse sünni puhul lapse vanemale tingimusel, et lapse vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanik(ud) enne lapse sünni registreerimist ning vähemalt üks lapse vanematest või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel elanud Anija vallas hiljemalt jooksva aasta 01. jaanuarist ning lapse elukohana on registreeritud Anija vald. Sünnitoetust määratakse ka juhul, et vanemad või üksikvanem on Anija valla elanik(ud) ...
Vanem ühe lapsega Gerli Künnapuu Liisi Küünarpuu Perekonnavorm · Mittetäielik perekond, sest peres puudub üks lapsevanematest Majanduslikult positiivsed jooned · Üksikvanem saab toetust, kui lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või lapsevanem on tagaotsitav · Juhul, kui lapsevanem ei maksa lapsele elatist on võimalus saada elatisabi riigilt Negatiivsed jooned · Vanemal ei ole aega lapsele, sest ta peab töötama, seetõttu võib tunda laps end üksildasena · Laps võib igatseda/tahta isa või ema · Last võidakse kiusata, sest tal puudub üks vanematest · Perekond peab hakkama saama ühe palgaga Hinnang õnnelikkusele · 10, see et üks vanematest puudub ei tähenda, et perekond ei ole täiuslik Reklaamlause · Üks on ikka parem kui mitte midagi!
Mittetäielik perekond ehk üksikvanemaga pere. Seesuguses perekonnas on vaid üks vanem: kas siis isa või ema ning tema järeltulija/järeltulijad. Üksikvanem võib olla nii lahutatud, lesk kui ka vallaline või vaba-abielu lõpetanud. See perekond on minu arvates nõrgem ja mõjutatavam kui kahe vanemaga pere, kuna kõik kohustused on nüüd vaid ühe vanema kanda ja moraalset tuge pole kelleltki otsida. Taolisi perekonna tüüpe on tänapäeval suhteliselt palju, kuid siiski ei kasva enamik lapsi mitte terve oma lapsepõlve üksikvanema käeall. Enamus mittetäielikke perekondi on tekkinud just järeltulija arenemisperioodil (lahutus, vaba-abielu purunemine vms.). Vähem on vallas sünde ja ühe vanema surma, kuid tuleb ka seda situatsiooni ette. Üksikperekondades on ka mõnikord nii, et üks perekonna lastest võab osa vanema kohustusi enda kanda,kui vanem üksi ei suuda toime tulla (nt. vanem õde või -vend, kes hoolitseb nooremate pereliikme...
Perekonnatüübid Kätlin Laast Al14a Perekonnatüübid ● Tuumperekond (tuumikpere, nukleaarpere, põhiperekond) ● Mittetäielik tuumperekond ● Laiendatud perekond ● Mittetäielik perekond ehk üksikvanemapere ● Uuspere ● Lasteta abielupaar Tuumperekond On perekond, mille moodustavad kas abikaasad või abikaasad ja nende üks või mitu alaealist last. Mittetäielik tuumperekond Koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse või alaealiste lastega. Laiendatud perekond Kuulub lisaks tuum perekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus-, partnerlus- või hõimlussuhteis. Mittetäielik perekond See on ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud. See peretüüp on kõige tundlikum sise- ja välismõjude suhtes, sest kahe lapse vanema kohustused on jäänud ühe ...
Perekonna funktsioonid Tuumperekond-kooselu põhineb abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ja võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel. Nt. Kui keegi on raskelt haige või õnnetuste puhul. Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abielupaari elukoht ei olene sugulussuhetest. Perekonnaliikmeil võib olla vastavalt taustale erinev käsitus suguvõsa traditsioonidest. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest. Suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Mittetäielik perekond ehk üksikvanemapere-ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Tundlik sise-ja välismõjude suhtes ku...
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Va...
Saksam aa maksusüste emMary 29.11.20 Rannaste 13 · Keskvalitsus (Bund) · Liidumaad · Linnavalitsused Maksutulu on jaotatud järgnevalt: o Keskvalitsus: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) o Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks o Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele: 19% Käibemaks 7% Tulumaks 0% - > 8,004 EUR 14% - 8,005- 52,881 EUR 42% - 52,882-250,730 EUR 45% - 250,731 EUR ja rohkem (aastas) Maksustamise klassid: · I = üksik inimene · II = üksikvanem · III = abielus, ab...
Inimene vajab ühiskonda täisväärtuslikuks eluks. Ühiskonna põhiolemus ürgkari asendus kogukondliku korraldusega, kujunes riik.(muidu ühesugune) Majanduse suhete alused kauplemine + tootmine = majandus. Erasektor eraomanduses olevad ettevõtted. Majanduse eesmärk tulu saamine. Poliitika tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega. Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonna, riigi kastutuses olev raha ja vara. Kultuur Inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. 4 massimeediumit ajalehed, ajakirjad, raadio ja TV. 3 neti eelist kiire, odav ja ülemaailmne. Massikommunikatsioon mittedemokraatlikus ja demokraatlikus ühiskonnas demokr ajakirjandus vaba, infoallikaid palju, teabe eest vastutab väljaandja, võimu ja ametnike tegevus avalik, kasut tohib teiste riikide massiteabekanaleid, valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud. Mittedem s...
ARUTLUS ,,Perekond" Minu vanavanemate arust on perekond see, kui inimesed on abielus ning kasvatatakse ühiselt üles lapsi ja mõistetakse teineteist. Minu vanemate ja minu arvates on perekond inimeste kogu, kus on teineteise hoolimine, armastamine, usaldamine, austamine, ühine majapidamine jms, selleks ei pea ilmtingimata vanemaid olema, perekonna saab moodustada ka üksikvanem ja tema laps või lapsed. Ka perekonnalugusid on erinevaid, sest on olemas pärisperekond ja ka kasvuperekond. Siiski paljud lood saavad alguse tutvumisest ja tunnetest, mis aja jooksul suurenevad ja suurenevad, kuni otsustatakse kokku kolida ja hakata peret looma ning perekonnalugu lõpeb siis kui perekond puruneb või kui perekonnast inimesed surevad . Minu perekonna lugu sai alguse põhimõtteliselt minu sünnist, 1994. aastal. Perekonnas on tähtsad asjad siiski läbi aegade samasugused, peetakse oluliseks laste kasvatamist ja nende ...
E- riigi võimalused ja ohud Marite Pilv E- riik ehk elektrooniline riik kuid tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides kasutatakse terminit e- valitsus, sageli ka riiki kui sellise tähenduses. E-riik toimib Eestis edukalt ja targalt talitades on see maailmas meie sõrmejälg ning edukuse allikas. Kui palju on meil e- võimalusi? E- valimistel oleme saanud osaleda juba 2005. aasta sügisest valides kohaliku omavalitsuse volikogu. Iga järgneva aastaga läks võimalus interneti teel valimistel osaleda populaarsemaks . Erinevad uuringud näitavad, et e-valimised on ennast kümne aastaga Eestis tõestanud. Lihtne on küll sedamoodi hääletada oma lemmik kandidaadi poolt, kuid e-valimised ei ole läbipaistvad ning seetõttu ei saa seda 100% usaldada. Igal aastal on ka neid, kes väidavad, et valimistulemusi on võltsitud, olgu see siis e-valimistel või paberkandjal. Selle...
Tänavaküsitlus: Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse Mari Mets, 30.aprill 2017 Ilusal kevadpäeval käis Poska Sõnumite toimetus Tartu kesklinnas ning küsitles juhuslikke möödaminejaid teemal ,,Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse?". Aasta ema on tiitel, mida annab alates 1998. aastast iga aasta üle Eesti Naisliit. Kas Teie arvates on see normaalne, et üksikemad ei saa kandideerida aasta emaks ning mida arvate sellest, et soovitakse korraldada alternatiivne aasta ema konkurss, kus saaks iga ema osaleda just sellest rääkisid meile küsitletavad. Raul, Tartu Kaubamaja külastaja Ida-Virumaalt, soovis jääda teema koha pealt neutraalseks. Alternatiivse ema konkursi korraldamise kohta vastas noor isa, et temal ei oleks selle vastu midagi ning ka üksikemad, kes on võibolla isegi kehvemas seisus, võrreldes teiste emadega, kellel on normaalsed mehed ja korralik perekond, vajaksid tunnustamist....
Suguvõsa ja perekond Suguvõsa on vere-, abielu- või lapsendamissuguluses olevate inimeste rühm. Suguvõsal on kultuuri järjepidevuse seisukohalt oluline roll. Perekonna liigid: 1. suurpere koos elab rohkem kui kaks sugupõlve. Suurperede hiilgeaeg oli agraarühiskonnas e. talupojakultuuris. Kaasaegses lääne ühiskonnas on selline pere pigem erandiks. 2. tuumpere tänapäeval levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: lasteta abielupaar, lastega abielupaar, lastega üksikvanem Ülesanne 1 Kas sugulastevaheline läbikäimine tänapäeval on harvem või tihedam kui vanasti? Miks? Mis tähtsus on sugulastel sinu jaoks? Tänapäeval on sugulastevaheline läbikäimine jäänud tunduvalt harvemaks. Enamikel peredest on täiskohaga töökoht, käiakse koolis või lasteaias ning vanematel ei ole kas aega või jõudu käia enam õhtupoolikutel nii tihedalt külas kui varasematel aegadel. Ülesanne 2 Nimeta tänapäevas...
Saksamaa maksusüsteem Saksamaa kui föderaalse vabariigi makse koguvad keskvalitsus (Bund), liidumaad ja linnavalitsused. Palju on otseseid ja kaudseid makse, millest olulisimad ning suurimat tulu toovad on käibemaks ja tulumaks. Kuigi Saksamaa on föderaalne liidumaa, on 95% makse kehtestatud keskvalitsuse tasandil. Enamike maksude üle otsustavad keskvalitsus ja liidumaad ühiselt. Erandiks on toll, mille üle otsustab keskvalitsus üksi; liidumaad otsustavad iseseisvalt kohaliku aktsiisi üle ning linnavalitsused võivad otsustada väiksemate maksude nagu näiteks koertemaks üle. Maksu tulu on jaotatud järgnevalt: Föderatsioon: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) Liidumaad: · pärandimaks, kinni...
Eleriin Adason 11b Kuulsus ja tuntus kink või koorem? On inimesi, kes näevad kuulsaks saamiseks suurt vaeva. Ja neid, kes saavad kuulsaks vastu oma tahtmist. Nagu ütles Sammalhabe raamatus Naksitrallid: ``Kuulsus on nagu vari, mis sind igal pool jälitab! Kord juba välja teenitud kuulsuse eest põgeneda pole sugugi kerge.`` Kuulsaks olemisel on minu arvates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Tuntusega kaasneb meedia tähelepanu, tekivad eelised teatud valdkondades. Tihti kaasneb ka sellega iidoli või eeskuju staatus. Kuulsusega kaasnevad uued tutvused, kuid alati ei pruugi olla need tutvused siirad. On kuulsusi, kes saavad kuulsaks pärast suure vaeva nägemist. Näiteks Birgit Õigemeel, kes läbi Superstaari konkursi, et Eestis läbi lüüa. Veel võib sell...
Perekonnaõigus 14.02.2013 Kontrolltööde hinnetest kujuneb eksamihinne. 2 kontrolltööd. 27 märts esimene kontrolltöö. 2 kontrolltöö 6 mai. Eraldi registreerida!!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades. Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavane...
1. PEATÜKK MIS ON PEREKOND? Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu. Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve. TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: Lasteta abielupaar Lastega abielupaar Lastega üksikvanem 2. PEATÜKK KOOS...
Vaimne ja füüsiline tervis · Psühhosomaatilised haigused · 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210 · Stress o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahti...
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid ...
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Ig...
Tornimäe Põhikool Vanusega seotud õigused ja kohustused Referaat Autor:Sven Aruvee Klass: IX klass Juhendaja:Maire Käärid Tornimäe 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Töötamine.........................................................................................................................................4-5 Abiellumine..........................................................................................................................................6 Hasartmängud.......................................................................................................................................7 Isikut tõendavad dokumendid.............
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes..................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa HAAB11 Haldusreformi võimalikud mõjud kodanike elukeskkonnale Poliitikaanalüüs Õppeaine: Teaduspõhine analüüs Õppejõud: Veiko Lember, Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Haldusreformi taust.................................................................................................................4 1.1 Haldusreformi eesmärgid......................................................................................................5 1.2 Haldusreformi plaani olemus..............
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................... 3 1. Miinimumpalk maailmas........................................................................... 3 2. Miinimumpalk ja vaesus............................................................................. 5 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel....................................................................... 6 4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7 5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8 6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.....................
Lahutus. Lõpp või algus? Iga päevaga Sinust eemale rebenedes mu juuksed muutuvad üha raskemaks, need suruvad mu maadligi kuni taipan need lõpuks lõigata. Ma ei lase neil halliks minna, ma ei katku neid peast, ma lähen juuksuri juurde, et uut elu alustada. Tänan Sind selle koosveedetud aja eest, selle eest, et andsid võimaluse mul ennast paremini tundma õppida, et õppisin tundma endas seda haavatavat last, kes nüüd solvunult nutab, kuna tema tahtmised ei täitunud. Armastussuhte lõppedes koged mitmesuguseid rasked tundeid: solvumist, pettumust, kurbust, viha. Lahutute aitamisele pühendunud ameerika psühholoogi Bruce Fisheri järgi läbitakse armastussuhte lõppemisel teatud etapid, kindlad psühholoogilised seisundid. Tema lahutusseminarides käsitletakse hoiakud ja tundeid, mida lahku minnes kogetakse. Meetodit väljendab 19 kivist koosnev püramiidi, mille otsa ronimine tähendab lahutusprotsessi järgset "uuesti ülesehitust" ja eneseleid...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitleme filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. Andri Kaare...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vaja...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Liivika Laisaar AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..............................................................................................
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervise...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm...........................................................................................................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu...............................................................................................................
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu...
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustu...
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat...
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 ...
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsunduslepi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
