Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suur...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud. Poliitikast rääkides tänases Eestis, võib veeta mitmeid pikki kuid. Meie peamiseks märksõnaks on saanud võitlus, kuid tegelikult peaks see minu arvates olema koostöö. Iga kuu jõuab uudistesse teema, kuidas üks erakond püüab teise erakonna ministrit umbusaldada. See umbusaldamine on ...
Tänapäeva noori võib nimetada "kadunud põlvkonda" kuuluvateks, kuna sarnaselt sõjaaja generatsiooniga on nende tulevikuvaated enesehävitusliku elustiili tõttu üsna kesised. Me võime mõelda, et noored on ise süüdi oskamatuses leida töökoht või lõpetada kool heade tulemustega. Kuid kas see on tõesti ainult nende süü? Siin võib mängus olla midagi enamat. Paljuski võivad noorukeid mõjutada nende tutvusringkond, meelemürgid ning meedia. Tänapäeva noored tahavad liiga ruttu ,,suureks" saada, mistõttu jääb ka nende lapsepõlv liiga lühikeseks. Samuti ei soodusta lapsepõlve pikendamist ka praegune ühiskonnamudel. Noorukid eelistavad koolis hariduse omandamisele sisutuid meelelahutusi ning pidutsemist, mille tõttu võivad saamata jääda ka vajalikud elutarkused. ,,Kadunud põlvkonnal" jääb puudu enesekindlusest ning liiga palju loodetakse teistele.
Renessanss vs 21. sajand Renessanssi ajal tehti palju maade avastusi, teaduses tehti uusi avastusi ja leiutati ka trükikunst. Trükikunsti leiutas J.Guttenberg. O.Petrucci leiutas sel ajal ka nooditrüki. Nendega seoses muutus Euroopa poliitiline pilt. Samuti sündis uus kultuuri- ja ühiskonnamudel. Alles renessanssi ajal hakati seostama teost ja autorit. Varem oli kõik nagu jumala loodud ehk siis ananüümne ja püha oli ainult teos, nüüd see muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele....
Kordamine kontrolltööks. Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. USAs majanduslik kiire areng, tundus, nagu poleks Ameerika jaoks ükski ettevõtmine võimatu. Siis otsustatigi kehtestada ,,kuiv seadus" inimesed aga alkoholist ei loobunud, selle valmistamise võtsid enda peale maffiad. Riiki juhtisid 20- ndatel vabariiklased, kes piirasid riigi osalemist majanduselus ja rõhutasid vaba ettevõtluse tähtsust. Itaalias majandus- ja sotsiaalkriis, palju töötuid (ka sõjast tagasi pöördunud noored mehed). Kommunistid kasutasid rahulolematust ära ja korraldasid streike ja väljaastumisi, neile astusid vastu fasistid, kes ka hiljem võimule tulid. 2. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused (maailmamajanduse kohanematus: 1. Maailmasõjast oli jäänud lahendamata hulgaliselt probleeme; kaupade ületootmine: toodeti ...
Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile. Liivi(maa) ordu Katoliku r...
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider.1957 kuulutati välja Eisenhoweri doktriin, mille järgi ameeriklastel tuli aidata...
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED I Meditsiini, melioratsiooni ja geenitehnoloogia olemus. Olemuslikult on meditsiin, melioratsioon, aga ka geenitehnoloogia kui loodust parendavad (muutvad) vahendid ühiskonna arengus väga tähtsad. Meditsiini keskmes on inimese tervisliku, sh ka loodusliku tervisliku seisundi parandamine. Meditsiin ei loo uut elu, vaid ainult tingimusi uue elu tekkeks või selle kestmiseks. Arstiabi eesmärk on ennetada ja ravida ka geenide põhjustatud pärilikke haigusi, aga samuti parandada geenide äpardumisi - vigu. Teiselt poolt sekkub meditsiin ka siis, kui inimene on üle elanud avarii või õnnetuse (murdnud luu, saanud kuulihaava, söönud sisse midagi mürgist või eluohtlikku jne). Kui poleks meditsiini, oleks meie keskmine eluiga tunduvalt lühem ja meid oleks tõenäoliselt ka tunduvalt vähem. Melioratsiooni eesmärk on põhimõtteliselt samasugune. Melioratsiooni abinõudega püütakse parandada neid looduslikke ...
Tsivilisatsiooni tekkimine Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja koriluse asemel viljelusmajandus,kuna küttimise ja korilusega toidab ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega,tegelevad kirja- ja käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota rohkem toitu kui nad ise vajasid. Tsivilisatsiooni tekkimise kohta on ka mitmeid teooriaid 1.Elanikkond allus vabatahtlikult ülemkihile kes tegeles al...
Hitler ja Mussolini 22.11.15 Germaani päritoluga hõimud olid need, kes panid aluse Põhja-Ameerika praegusele tsivilisatsioonile. Just tänu nn. aaria rassile, eelkõige saksa päritoluga ümberasujatele on tekkinud seal selline riik nagu me praegu seda tunneme ja kõik mineviku suured kultuurid on välja surnud algse aaria rassi veresegamise tõttu. Väidetakse isegi, et jaapani kultuur ja kogu areng võlgneb tänu ammusele aaria kultuuri mõjule. Edasi süüdistatakse juute kõigis võimalikes hädades, mis maailma on tabanud - juutidel polevat kunagi olnud mingit oma kultuuri - nad olevat kogu oma vaimse taseme saavutanud ümbritseva maailma arvel. jne...Seetõttu leidis ka Hitler, et valitseva kasina majanduse hetkeseis on juutide kasuahnuse tulemus, kus rahvas oli näljas, tööpuudus oli tohutu, mille muutmiseks oli vaja puh...
Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud. Võimalikult vähe riiki...
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Praeguses modernses infoajastu pitserit kandvas maailmas toimuvad muutused teabe kättesaadavuse ja mobiilsuse tõttu kiirema tempoga kui ealeski varem. Enam ei pea murrangulist sündmust ootama aastakümneid või -sadu. Nihe, mis maailmapilti oluliselt kõigutab, võib tekkida päevade, tundide või minutitegagi. Teooria järgi peaks kõik muutuma aina paremaks, elu lihtsustuma. Eeldatavasti leiab aset mingisugune areng, aga ei teata, millises suunas see toimub. Tekib küsimus, kuhu maailm edasi läheb, missuguseks elu lähitulevikus kujuneb. Üks võimalus on see, et progress jätkub ning võimatumadki unistused saavad tänu moodsale tehnoloogiale ja teadusele teoks. Ühtlasi ei tasuks välistada juhust, et kõik läheb hoopis teisiti, kui siiani prognoositud on. Viimastel kümnenditel on hoogustunud ulmefilmide tootmine, mille kaudu nende loojad peegeldavad oma ideid tulevikumaailma kohta. Kuigi iga fi...
Artikli analüüs Lugesin 12. märtsil Müürilehes ilmunud artiklit “Kuidas luua lähedust toetavat avalikku sfääri?“, mille autoriks on Eret Talviste. Artikkel toob välja ühe suurima, kuid vähe kõlapinda saanud, probleemi tänapäeva modernses ühiskonnas – üksinduse. Inglismaal elavast 53 miljonist inimesest tunneb uuringute järgi ennast üksikuna 9 miljonit ning 200 000 vanurit kogevad tihti kuid, mil ei suhtle mitte ühegi sõbra, tuttava ega pereliikmega. Seetõttu võib sageli pühade ajal näha haiglates täiesti terveid inimesi, kes tulevad sinna vaid üksindust leevendama. Samuti on perearstid avalikustanud, et päevas vähemalt viie külastaja vastuvõtu eesmärk on olnud kellegagi suhtlemine. Autor toob välja, kuidas juba eelmisel sajandil liikus kirjanduse ja kunsti siht inimest ümbritsevate inimeste ja keskkonna, aga ka iseendast võõrandumise kujutamisele, kuid alles nüüd on saabunud hetk, kui selle tu...
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ...
Kuressaare Ametikool Arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Kendi Paet TAH-10 Vanglateenistus Referaat Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sissejuhatus Eesti vanglates on ligikaudu 3500 kinnipeetavat see on suhteliselt palju rohkem kui mujal Euroopa Liidus, kaugelt enam ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest. Üks põhjus, miks see arv on liiga visalt vähenenud, on okupatsiooniaja pärand: aastakümneid piirdus vanglate kui poolsõjaväelise suletud süsteemi mõte vangide kinni hoidmisega. Seevastu tänapäevase vanglatöö eesmärk on muuta neid, kellest võivad saada seaduskuulekad kodanikud, ja pidada turvaliselt kinni neid, keda pole võimalik muuta. Esmajoones on selleks vaja oma tööd väärtustavaid haritud ja võimekaid töötajaid. Lähiaastail ongi tähelepanu keskmes arenemisvõimaluste kujundamine töötajatele ja selliste inimeste värbamine...
Maailm 20. sajandil Perioodi üldiseloomustus 1. 20. Sajandi alguses elas maailmas 1,6 miljardit inimest. 2. Enamik inimestest on elanud 20 sajandil. 3. Viimased 100 aastat on maailm rohkem muutunud, kui kõik eelmised sajandid kokku. Nt: Leiutati sisepõlemismootor, elektrimootor, tuumaenergia avastamine ja rakendamine, inimese jõudmine kosmosesse jpm. 4. 20. Sajand oli olnud kohutavate katastroofide sajand. Nt: I maailmasõja lõpust kasvas välja II maailmasõda. Lepingud, mis suruti peale sõjakaotanud riikidele olid ebaõiglased. 5. Kokku varisesid suured impeeriumid, monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik). Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel 1. Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine. Tööstuse kiire areng ja sellega kaasnev linnastumine(Inglismaal elas 1911 linnades 80% rahvastikust.) Kui 19 sajandi alguses oli Euroopas 23 suuremat linna, ...
Ajaloo olümpaaadi konspekt. Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125. · Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis...
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid ...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .... Kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Essee Juhendaja:... Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda täpsem ülevaade autori Francis Fukuyama artiklis Ajaloo Lõpp. Soovides leida eelkõige vastuseid küsimusele, kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Kuna F. Fukuyama artiklit mõistetakse tihti erinevalt, siis sellest tulenevalt on ka vajadus suuremale taiplikkusele ja sisukamale analüüsile, et vastata täpsemalt eeltoodud küsimusele. Seega kästitlen täpsemalt teemat, mis võib praegust liberalismi ohustada ning soovin anda laiemat ülevaadet Fukuyama liberalismi käsitluse valu kohtadele. Soovides eelnevat analüüsi siduda uue võimaliku ideoloogiaga, mis liberalismi säärasel kujul võ...
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, ase...
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra üh...
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM FASISM Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1 Sõna päritolu...................................................................................4 Fasism kui reziim ja diktatuur........................................................4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek............................
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla ...
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla ...
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6 3.2 Jalgpalli harrastamine.........................
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
