Avalik arvamus Ühiskondlik arvamus on täiskasvanud isikute suhtumine või hoiak ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, leivitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb ühiskondlik arvamus peamiselt meedia abil. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel viisil: seadusandlusena ja avaliku arvamusena. Avalik arvamus mõjutab seadusandlust ja seaduste puudumine või olemasolu. Seadusandlus on mõjutatud ühiskondlikust arvamusest ning seaduste olemasolu või puudumine mõjutab omakorda ühiskondliku arvamust. Seadusandlus mõjutab üksikisiku võimaliku karistuse abil, ühiskondlik arvamus aga üksikisiku heakskiidu või hukkamõistu abil. Seadusandlus kehtestatakse, ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada. Ühiskondlik arvamus on mõjutav ühikonna poolt aktsepteeritud arvamusliidrite seisukohtade, ühiskonnas levitatav reklaami ja propaganda poolt. Tänapäeval on ühiskondliku arvamuse üheks suure...
Ühiskondlik võim ja kuidas seda omandada Võimu kõige laiem definitsioon on võime midagi muuta. Selles tähenduses on võim inimestele hädavajalik. Inimkonnal on loomuomane vajadus ennast teostada ning eneseteostus saab toimuda just läbi millegi muutmise ehk läbi võimu. Seda võimu kasutatakse, et seada iseendale piire ja et osata ennast maailma paigutada. (Poggi, 2001:3) Võimusuhteid saab vaadelda nii inimese ja looduse kui ka inimeste endi vahel. Võimusuhteid, mis leiavad aset inimeste vahel saab koondada ühise nimetaja alla ühiskondlik võim. Ühiskondlikku võimu tahetakse omandada eelkõige sellepärast, et inimesed mõistavad kui ohtlikud võivad teised inimesed nende jaoks olla. Võimu omandades avaneb aga võimalus teiste tegevusi, vabadusi ja soove piirata ning muuta nad nii üksteisi kui ka võimu omaniku jaoks kahjutuks. (Poggi, 2001:15) Laialdane arvamus on, et ühiskondlik võim avaldub poliitilise võimu läbi. Tegelikult on ühiskondli...
TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD 1.Kuna vanasti oli teadus seotud teadlasega ja selletõttu võib öelda ,et ei olnud objektiivne, sest teadlase väärtushinnangud/maailmavaated ei pruukinud olla neutraalsed vaid mõjutatud mingist elukogemusest või kodust saadud õpetusest. Ma arvan, et see on ainult positiivne, et ei ole teadlase põhine, kuna teadlane on inimene ja kipub vigu tegema. Kui inimesed usuvad teadlast tema hea maine pärast ja ei kontrolli ise fakte, siis võivad tekkida valed arusaamad ja teooriad. 2.Teaduslikke ratsionaalsusnõuetest kattuvad Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega kontrollitavus ja korratavus. 3. Esimeseks teaduse aspektiks on teadusteoreetiline. See tähendab ,et teadus peab suutma end ära tõestada. Selleks on seatud teatud kriteeriumid ,millele teadus peab vastama. Nende kriteeriumite juurde arvatakse kontrollitavus, korratavus, intersubjektiivsust, jn...
Kokkuvõte loetud romaanist Autor ja teos: Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ Ilmumise aeg:1960 Mis liiki romaan, milliseid erinevaid määratlusi teate: psühholoogiline armastusromaan (mõttemaailmas pinge, draama, siseheitlus), filosoofiline, ummikelu romaan Romaani pealkirja seletus: Vanakreeka mütoloogia, Sokrates. Delose saarele saadeti 7 noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi eksistentsiaalseid küsimusi igal elu hetkel, Sokratese meetod on küsitlev dialoog. Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased, tegelane kui tüübi esindaja, episoodiline tegelane): Martin...
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemal...
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus ja korratavus käivad käsi-käes kuna selleks, et kontrollida peab uuesti monad eksperimenti läbi viima ja korratavus vastabki sellele, et seda on võimalik korrata nt järgneva kontrolli jaoks. 3. Esimeseks aspektiks on see, et teadus peab täitma mitmeid nõudeid (teoreetiline tähendus), et üldse võiks end nimetada tõeliseks teadu...
Kas vabadus on illusioon? Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga küsimuse peale, kas sina oled vaba, vastatakse jah. Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevaelu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajateks. Need omakorda jagunevad veel positiivseteks ja negatiivseteks piiranguteks. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus? Igaüks märkab vabaduse puudumist, see tähendab olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas ü...
ABORDIST 1 "Unistan päevast, mil iga vastsündinu on siia maailma teretulnud, mehed ja naised on võrdsed ning seksuaalsus on siiruse, rõõmude ja õrnuse kogum" Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933. Sissejuhatus ...................................................................................................................2 Ajalugu ..........................................................................................................................2 Abort ja eetika ............................................................................................................... 2 "Ma ootan last" ..............................................................................................................2 Otsustamine ...................................................................................................................2 Kokkuvõte ..................................................................................
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipai...
4. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Russell, B. Vabadus ühiskonnas. //rmt. Valik esseid, Tallinn 1994, Lk. 79-92. Abistavad küsimused: 1. Milline on Russelli küsimusasetus ja vabaduse definitsioon? Kas nõustud selle definitsiooniga (seosta loengul õpitud laiema kontekstiga). 2. Kaks võimalust vabaduse saavutamiseks + isiklik hoiak, kumba strateegiat pooldate; keskkonna mõju vabadusele. 3. Russelli vabaduse miinimumi jaoks vajalik nimekiri. Kas nõustud loeteluga? 4. Ühiskonna määratlus, käsitlus ühiskonna kujunemise ajenditest. 5. Kahte sorti takistused vabadusele, püüa mõista eristuse kriteeriumit. 6. Mis juhtuks, kui vähendada vabaduse suurendamiseks olulisel määral ühiskondlikku halduskorra survet? Kas nõustud Russelli visiooniga? 7. Kuidas suhtub Russell absoluutsesse majandusvabadusse (laissez-faire)? Sinu arvamus selles küsimuses? 8. Mil määral lubab Russell sekkuda kogukonnal üksikisiku vabadusse kogukonna huvide...
Reformatsioon ja usupuhastus Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther? 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta....
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keel...
Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskon...
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab...
Sallivus, kui ühiskondlik väärtus. Eestlased on astumas passiivsest sallivusest teadliku sallivuse poole. Tundub, et varasemad arusaamad eestlaste sallivusest on pea peale pööratud. Ksimus mitte-eestlaste kasulikkuse kohta on piisavalt ldine ja ebamrane, vimaldades hulgaliselt erinevaid tlgendusi. Alates sellest, et pooled eestlased peavad muulasi vaenlasteks ja soovivad nende lahkumist, kuni selleni, et muulasi alahinnatakse. Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on reeglina mahukad, et mta ja hinnata asju eri aspektidest. Ma ei tea, kas ühe shokeeriva küsimuse pinnal ligi poolte eestlaste piiratuse näitamine muudab eestlaste suhtumist. Kas see, kui sulle demonstreeritakse su rumalust, muudab sind sallivamaks, aitab kujundada austust ja lugupidamist kellegi vastu? Kaldun arvama, et mitte eriti. Sallivus ei ole asi, mida saab käsukorras l...
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
Kersti Kaljulaid arutleb eesti meeste tänapäevaste eneseteostuse võimaluste üle, võrreldes meie ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute muutumist ärkamisaja, esimese iseseisvusaja ja uue iseseisvusajaga. Esimesel iseseisvusajal teostus ärkamisaja unistus kehtestada ennast rahvana nii ühiskondlikus kui majanduslikus arengus. Eesti mees oli meie pisikeses riigis tunnustatud igas valdkonnas, kõik tööd väärisid tegemist. Tänapäeval on kujunenud välja mentaliteet, kus hulk eesti mehi ühiskonna survel ja heakskiidul on valinud hoopis teised tööalased suunad ning ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult suur hulk eesti mehi ühiskonnas valitseva haridus-, palga- ja väärtushinnangute süsteemi kohaselt otsustab teha mittetootvat tööd. Sellised otsused võivad üksikisiku tasandil põhjustada eesti meeste lühemat eluiga, nad tunneksid tootval tööl tegutsedes tihtipeale end õnnelikumana. Meie riigi ...
Mati Unt Analüüs 1.jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald- 22 august 2005 Tallinn. Oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmitsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Temast kujunes üks oma põlvkonna ja ajastu algupärasemaid ja mõjukamaid kunstiinimesi, kelle elu ja loometöö oli tihedalt seotud. Undi jaoks on reaalsus salapärane, maha surutud, varjatud ja müstilised jõud, mis suunavad inimeste tajuprotsesse ja hoiakuid. Mati Unti huvitas, kuidas inimesed maailma ette kujutavad ja millistel varjatud stereotüüpidel rajaneb inimeste suhe maailmaga. Unt ei olnud poliitiliselt aktiivne, kuid ta jälgis oma aja mõttehoovusi, tajus teravalt kollektiivseid vaimseid krii...
Avalik kõne. Õppejõud Tõnu Lehtsaar Avalikud kõned jagunevad suunitluse järgi: informeerivad kõned suurendavad teadmisi, veenvad kõned muudavad suhtumist ja käitumist, pidulikud kõned rõhutavad sündmuse või isiku tähtsust. Heal kõnel on mõned tarvilikud omadused kuulajatekohasus, situatsioonikohasus, isikupärasus, paindlikkus. Auditooriumi analüüs 1. Kes on mu kuulajad kõige üldisemas mõttes? (vanus, eriala, ühiskondlik staatus 2. Miks on nad mind kuulama tulnud? 3. Mida nad teavad kõnealusest teemast? 4. Kellena näevad nad mind? 5. Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab? 6. Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus? 7. Millised kuulajad omavad mõju teiste üle? 8. Kas käsitletav teema on kuulajatele vajalik ja huvitav? 9. Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak? Heatahtlik, ükskõikne (räägitava vajalikkuse näitamine ning köitev esinemine, vaenulik (ühise platvormi lei...
Sõda kui ühiskonna loomulik seisund varauusajal Sõda loomulik varauusajal, kohatu meie tänapäevaelus. Maailma ajalugu on kõige rohkem mõjutanud sõjad ning just seepärast oleme jõudnud staadiumisse, kus praegu asume. On raske, kui mitte võimatu kujutada 17.-18. sajandit ilma sõdimiseta. Sõjapidamine on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine, on öelnud Martin Luther. Selles tsitaadis peitub iva, mida praegune inimkond loomulikuks ei pea, kuid võimatu on vältida fakti, et elukorraldus varauusaegses ühiskonnas baseerus põhiliselt sõjapidamisele ja korraldusele. Terve ühiskondlik korraldus keerles ümber sõjanduse. Võeti kasutusele tulirelvad, loodi magasinisüsteem ja sõjakoole. Tänu magasinisüsteemi kasutusele muutus sõjavägi minu arvates veidralt mugavaks. See süsteem tõi justkui kaasa süvenenud mõtlemise nagu elu oleks ainult sõda. Enne seda pidid ju sõdurid toitu varastama või ostma, kuid nü...
John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi pi...
Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olu...
KOLLABORATSIOON JA KOLLABORANDID http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsioon...
Barokk ja klassitsism 1. Kirjeldada baroki ja klassitsismi ajastu ühiskondlikku tausta Euroopas. Niinimetatud kuldsele ajastule järgneb mõõn nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka poliitiliselt. Hispaania kaotab oma mõjuvõimu Euroopas. Prantsusmaal algas pärast usuvastuolude vaigistamist ühiskondlik poliitiline tõus. Inglismaal sai 1648. aasta revolutsiooni tagajärjel valitsevaks klassiks kodanlus. Saksamaal lõppes 1684. aastal 30-aastane sõda, mis pidurdas sealset kultuuriarengut. 2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel ...
* Ühiskond inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemi...
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika). Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine....
Lastekaitse seaduse analüüs Eesti lastekaitse seadus on vastu võetud 08.06.1992, aga jõustus alles 01.01.1993. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitsmine Eesti Vabariigis. Eesti lastekaitse seadus koosneb kümnest osast : I osas on üldsätted ( Seaduse ülesanded, lapse vanus, lastekaitse põhimõte, lastekaitse korraldus, riiklik lastekaitse, omavalitsuslik lastekaitse ja ühiskondlik lastekaitse). II osas räägib lapse õigustest ( Õigus elule, ainumääratlustele, saada abi ja hoolt, sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse programmide väljatöötamisest ja viimane räägib lapse sotsiaal...
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. ...
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema ...
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluett...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 10. klass MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 1. SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi. Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks. Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajaloo...
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865 ) Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisel ? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga, kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille a...
20. sajandil tarbimisharjumusi mõjutanud asjad 1. Konveiermeetod tootmises ja autod Elukvaliteedi paranemine Ameerika Ühendriikides peale esimest maailmasõda tõi endaga kaasa suurema tarbimise. USA tõusis maailmamajanduse esiotsa, kuna nii sõjas kui peale seda käitus ta peamiselt varustajana. Raha sissevool tõstis väga kiiresti ameeriklaste elukvaliteeti. Suurt rolli mängis edaspidiselt Henry Fordi Ford Motor Company, mis esimesena maailmas võttis kasutusele konveieri ehk liikuva lindi meetodi. Nii hakati valmistama autot, mis kandis nime Mobile T või ka hellitavalt ,,Tin Lizzie". Enne seda, kui auto laialdaselt ühiskonnas kasutust leidis liikusid inimesed peamiselt jala, trammidega või rongidega. 1924. aastaks tegutses üle Ameerika ligi kümmetuhat Fordi tootmiskompleksi ja 1927. aastaks oli müüdud 15 miljonit masinat. Fordi tootmismeetodiga muutus auto aina igapäevaesemeks ja võib öelda, et ka keskklassi inimese elu keskmeks. A...
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeest...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado SINATAMINE JA TEIETAMINE Referaat Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Ühiskond ja kõnetamine...................................................................................................... 4 2. Erinevad rahvad ja kõnetamine........................................................................................... 5 3. Kõnetusnormidest koolilaste arvamuse põhjal..................................................................... 6 3.1. Kõnetussõna määrajaks ühiskondlik seisund........................
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade elust ja ajastust......................................................................................................................4 Ülevaade loomingust............................................................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.............................................
Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaal...
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Antsla Gümnaasium Referaat NIKOLAI GOGOL ,,REVIDENT" 12.b Juhendaja:Iri Reile Koostas: Mait Saaron Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogol.......................................................................................................................................4 Gogoli looming.....................................................................................................................................6 Teosed...................................................................................................................................................7 ,,Revident"....................................................................................................................................
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Nega...
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimus...
Sõjandus valgustusajastul Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskondlik arvamus ei suhtunud sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik ...
1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisema...
Õiguse tekkimine.- Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Riigi mõiste. Riigi funktsioon.- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. · Õiguses väljendub riigi tahe. · Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Mis on riigiaparaat, selle süsteem. kodanike ühiskonna institutsioon. Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. · Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. · Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. · Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
