Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" ökosüsteemis" - 442 õppematerjali

thumbnail
30
ppt

Toitumissuhted ökosüsteemis

biootiline osa ­ eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: ­ Konsumendid e. tarbijad; ­ redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: ­ Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid ­ organismid, kes toituvad ainult taimedest ­ Teisesed konsumendid e lihasööjad ­ kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid:...

Keskkonnakaitse ja säästev...
113 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Energiavoog ökosüsteemis

• Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ökoloogia

Ökoloogia tegurid on keskkonna tegurid, mis jagunevad abioodilised ja biootilised tegurid: Abiootilised tegurid on tegurid elutaloodusest, mis jagunevad omakorda a) kliima tegurid b) olelustegurid ( õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid on teised elusorganismid. Organiside vahelisi suhteid on erineva tasemega. Need on kas neutraalsed, kasulikud, kahjulikud, konkureerivad jne. Keskkonna tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Nad mõjutavad organismide arengut, pärilikkust ja üldse tunnuste välja kujunemist ja evolutisooni. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele Päikeselt saabub maale valguskiirgus, mida inimene näeb lainepikkusega 380-760Nm. See on nähtav valgus. Sellest lühilainel on UV kiirgus 380-10. Igal valgus alal on oma ülesanne. Infrapuna valgus on soojus allikaks. Eriti oluline kõigu soojastele...

Bioloogia
219 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hunt

3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis...

Loodusõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ökoloogia

Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus organismidevahelistest suhetest ja organismide suhetest keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Ökoloogilised tegurid on tegurid, mis mõjutavad organismide elutegevust, need jaotuvad: biootilised ( elus; nt inimene, karu, lehetäi jne) ja abiootilised (eluta; nt tuul, vihm, mulla koostis). Antropogeenne tegur on inimtegur. 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, kuna põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplit...

Bioloogia
94 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ökoloogia KT nr. 4

4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2...

Bioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide kooseksisteerimine

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb...

Bioloogia
142 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põder ja arusisalik - võrdlustabel

1 Võrdlustabel................................................................................................................................2 5 põhilist erinevust: ..................................................................................................................4 Ristsõna.......................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 1 ...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ookeani elustik

Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb oo...

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taimed ehk päristuumsed organismid

Taimed Taksonoomia Eukarüoodid Eukaryota Taimed Plantae Taimed Allikas: Vikipeedia Taimedeks nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis (erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest) elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka e...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Harilik nurmenukk

reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ­ ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hell...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ehitusmükoloogia

ÜLENURME GÜMNAASIUM LEANA STEPANOVA XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts...

Bioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Pärnu jõgi - esitlus

ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht - jõevähk · Haug - Viidikas · Kisklus ­ Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism ­ Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on oja-haneputked, harilik kuuskhein, jõgitakjad, puna- ja pruunvetikad, jõeplankton, räniplankton · Teisesed tarbijad · Esmased tarbijad ehk ehk karnivoorid on herbivoorid on viidikas, rullikulised, kakandilised, latikas, meri- ja hiromiidid, vesitigu jõeforell, vimb, turb, teib, linask,...

Bioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Miks on vaja kaitsta loodust

Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei...

Bioloogia
290 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kask

klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Eri liiki kaskede põhierinevused..........................................................................................3 Kaskede kasutamisvõimalusi............................................................................................... 4 Kask metsakoosluses ja ökosüsteemis ................................................................................. 4 Kask rahva seas...

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Geneetiliselt muundatud organismid

SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna p...

Bioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ­ ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor ­ mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ­ ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rebane

klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise se...

Loodusõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Pedosfäär

Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele · mineraalide muutumise · muld talitleb tulemusena tekivad muld ja ökosüsteemis filtrina: setted ning muutub puhastab vett ja ka õhku pinnamood · muld moodustab osa bioloogilisest aineringest ning on elukohaks paljudele organismidele · mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele Mullatekketegurid · Lähtekivim ­ mineraalne · Kliimast sõltub alus, määrab mehhaani- murenemise kiirus, kas...

Geograafia
109 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Hüljeste elupaigad...............................................................................................................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus...

Bioloogia
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun