(töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab. -aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa. 1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi. Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad. 2) aluseks olevad hulka näitavad nimi- v määrsõnad hulk, rühm, palju - ainsuslik öeldist Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab.
Öeldis Öeldis ehk tegusõna on aluses kõige tähtsam. Öeldis võib koosneda ühest sõnast ( udutab ,- sajab) Võib koosneda mitmest sõnast, mis ei pea kõrvuti olema. Näiteks: · Ma olen sellest mõelnud. · Kirjutasin teksti ümber. Tegusõna- öeldis on lauses tavaliselt teisel kohal: Ema koob sokki! Mis millega käib! · Baseeruma, rajanema millel? Usaldusel · Hooples millega ? iluga · Kohanema millega ? kuumusega · Peegeldama mida? Pilti · Rõhutama mida? Tähtsust · Sarnanema kellega ? isaga · Tuginema millele? Faktidele Alus: Alus väljendab tegijat, olijat, vastast. Küsimusele kes? mis ? Näiteks: Kass limpsis piima A (alus) Ö (öeldis) Müüdi paate Ö alus puudub! Metsas kasvas seeni Ö (öeldis) A( alus)
Lauseliikmed ÖELDIS Kõige tähtsam lauseliige ehk lause tuum on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne. NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal. Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle; · ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi; · väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga; · tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: võid kasutada, ...
Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus
Lause Lause on keeleüksus, mis väljendab mingit terviklikku mõtet, tegevust. Luses peab olema öeldis- tegusõna pöördeline vorm. Öeldis ja teisied selle juurde kuuluvad sõnad peavad lauses olema kindlas vormis. Lause pikkus varieerub. Omavahel seotud laused moodustavad suuliseid ja kirjalikke tekste. Lause ehitatakse tavaliselt üles nii, et selle algusesst paigutatakse tuntud info, lõppu uus teave. Lause moodustajad Lause koosneb erinevatest tähendusosakondadest e. moodustajatest, mis vastavad samale küsimusele. Näide: Suures metsas jalutas eile väike metsavaim. Kus? Mida tegi? Millal? Kes? Tegevus- mida teeb? Osaline- kes? Keda? Kellega? Asjaolu- aeg, koht, viis hulk Täiend Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu? Asub tavaliselt nimisõna ees ning võib koosneda ka mitmest sõnast. Öeldis Tähtsaim lauseliige. Tegusõna pöördeline vorm. Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvo...
Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis hari...
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portug...
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
POSITIVE/NEGATIVE ADDITION *although kuigi, vaatamata sellele et + clause (alus->öeldis) // To add more points/arguments/information to what is already informal known or what has been mentioned before, we can use: * even though + clause (alus->öeldis) // * and - ja informal * also ka, samuti * though kuigi, siiski + clause (alus- * as well ka, lisaks, samuti >öeldis) // informal * as well as ja lisaks ka * in spite of hoolimata, sõltumata + noun OR -ing form * in addition to kõrval, lisaks * despite hoolimata, vaatamata + noun OR -ing form * both ... and mõlemad .. ja ... ...
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik. Määrus adverbiaal lause kõrvalliige, mis näitab tingimussuh...
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
LAUSELIIKMED Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on ...
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoim...
REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv Tense form Active voice Passive voice Present simple Mary teaches me. I am taught by Mary. Present cont. Mary is teaching me. I am bein...
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
1 Mis on lause? Lause on keelelise suhtluse põhiüksus ja ühe mõtte terviklik väljendus. 2 Millised on lause liigid suhtluse järgi Lause liigid suhtluse järgi on väit-, küsi-, käsk-,soov-ja hüüdlause. 3 Millised on lause liigid ehituse järgi? Lause liigid ehituse järgi on liht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause? Lihtlause on lause, milles on üks öeldis 5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutat...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
MASINTÕLGE Masintõlge · Tekstide automaatne tõlkimine · Suudab tõlkida iseseisvalt · Tõlkimisprotsess parem, kiirem, säästlikum · Praegu täielikult automatiseeritud masintõlge puudub Piiratud masintõlge · Toortõlge arusaamine teksti tähendusest · Piiratud sisendi tõlge ette on antud ainevaldkond ja lähteteksti formaat N: TAUM-METEO ingl-prantsuse ilmateated · Eeltoimetatud tõlge lauseid lihtsustatakse N: EL dokumendid Statistiline masintõlge Sõnadele võib mitte leiduda vastet teises keeles Kuidas käsi käib? How is hand walking?(ingl k) Õige variant How are you? Kivi kotti! A rock into the bag. (ingl k) Õige variant Good luck! T* produtseerimine ehk nimetatud parameetrite väärtuste maksimeerimine Masintõlke meetodid · Otsetõlge · Ülekanne · Tõlkimine vahekeele e. interlingva kaudu Otsetõlge · Asendatakse lähtekeele sõnad sihtk...
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
Kirjandite analüüs Sisu on nõrk, kuhjan väiteid, kuid ei tõesta neid, analüüs puudub, milles sissejuhatuses rääkisin. Püstitasin endale hüpoteesid, kuid ei lahendanud neid. Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid, mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta...
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
M E E at es Ü K es e- ti hi ee ti m aj sk m ke aa al on ia el ti ug d ka u 100100100100100 200200200200200 300300300300300 400400400400400 EESTI KEEL 100 Mitu käänet on eesti keeles? Vastus EESTI KEEL 100 Mitu käänet on eesti keeles? 14 käänet EESTI KEEL 200 Mis on öeldis? Vastus EESTI KEEL 200 Mis on öeldis? Tegusõna EESTI KEEL 300 Mis on följeton? Vastus EESTI KEEL 300 Mis on följeton? Kedagi või midagi naeruvääristav kirjanduse lühiv EESTI KEEL 400 Mis on pöördsõna? Vastus EESTI KEEL 400 Mis on pöördsõna? Sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab teg MATEMAATIKA 100 Mis on ruut? Vastus MATEMAATIKA 100 Mis on ruut? Ruut on võrdsete külgede ja nurkadega kujund MATEMAATIKA 200 Leia 34% 345-st. Vastus MATEMA...
Jaapani keel Jaapani keel (jaapani keeles ??? (nihongo [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest ja see kuulub maailma 11 enim kõneldud keele hulka kuigi seda räägitakse ainult ühes väikses saareriigis. 99% jaapani keelt kõnelevatest inimestest elab Jaapanis. Ei ole suudetud tõestada selle sugulust ühegi teise keelega välja arvatud Nansei saartest lõuna pool kõneltavatega. Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat süsteemi hiina kirjal põhinevat kanji't, silpkirju hiraganat ja katakanat ning mõningatel juhtudel ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rmaji. See on jaapani segakiri. Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto). Jaapani keel...
LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit? *Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda. *Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma. Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma. Rahvast oli palju,...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele j...
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Millis...
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
DERIVATION (tuletamine) Verb Noun Adjective Adverb (öeldis) (nimisõna) (omadussõna) (määrsõna) -en -er -en -ly -fy (beauty -or -cal nicely beautify) -ist -able cruelly -ate -ics -less -ize/ ise -ism -al -ion -ed -ation -ent -ing -ant -ness -ful -let -ie -ment -ish -ee (employee) -ive -dom -ous -ence ...
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 1...
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7. Sugulust, ametit, aunime vms näitav sõna on LISAND. Tara tagant piilub August, 8.klassi noorhärra. 8. Lause üldlaiend on otsene pöördumissõna ÜTE. Tule, August, parem meie juu...
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või mis...
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad ...
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska ...
Lauseliige Ülesanne Kuidas ära tunda Kasulik teada OLEMASOLU Liitaeg lauses kus, mis, millal -nud; -tud Öeldis Väljendab Tegevussõnaga ja selle Liitverbid ja Saab ära tunda N: tegevust pöördevormiga ühendverbid siis, kui vastab Sünnipäev N: Sajab. Koidab. mitmesõnalised küsimusele: mis? on ära (on läinud) kus? millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vas...
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusi...
· Kui pealause on minevikus (said; asked) Past Simple(worked), Present perfect(has worked) = Past Perfect(had worked) Present Continius = Past continius (is working = was working) Do, does = did Go, goes = went Shall, will = should, would Am, is, are = was, were Was, were = had been Have, has = had Had = had had Can = could (or had been able to..) May = might Must = had to Mustn't = wasn't/weren't allowed to Went, did or have = HAD + 3. Pv · Kui pealause on olevikus NT: Hilary says, ,, I cant employ you." = Hilary says that she can't employ me. Present simple (works) = Past simple (worked) · Muutused These = those This = that Here = there Soon = later Ago = before Now = then Next year/month/week = the next year/month/week Last year/.../... = the year ../.../.. before This year/.../... = that year/.../... Today = that day, the following day · Küsimustes sõnade järjekord : ALATI ALUS + ÖELDIS ...
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
Eesti keele tutvustus · Eesti keele kujunemine sai alguse 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid (muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg). · Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): 1. Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. 2. Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). 3. Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. 5. Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon kõnemeloodi...
LAUSELÜHEND Verbita lauselühend Tiia, kel oli päevik käes, tuli vastama. (põimlause) Tiia, PÄEVIK KÄES, tuli vastama. Alati NIMETAVAS käändes Nud- ja tud-lauselühend Põimlause Nud- või tud-lauselühendiga lause 1. Kui Tiia tuli vastama, ulatas ta õpetajale Tulnud vastama (millal?), ulatas Tiia õpetajale päeviku. päeviku. 2. Kui õppetükk oli vastatud, läks Tiia kohale. Õppetükk vastatud (millal?), läks Tiia kohale. 3. Tiia, kes tuli vastama, ulatas õpetajale päeviku Vastama tulnud (missugune?) Tiia ulatas õpetajale päeviku. 4. Õppetükk, mida vastati, ei valmistanud Tiiale Vastatud (missugune?) õppetükk ei valmistanud raskusi. ...
Writing a formal letter in English An example of a task: You are trying to find accommodation for yourself in London while studying at a college there. You have the task of writing to Mr Sabir Siddique who has put the following advertisement in the newspaper. Read the advertisement and the notes you have made. Then write your letter to Mr. Siddique. Write a letter of 120 words. Do not write any addrsses. Flat to let Finsbury Park how far from central London? 10 minutes from Manor House tube Self-contained ground floor flat big enough for two? Bedroom, living room, study room Fully furnished what furniture? 90 pounds per week any extras to pay like electricity? Ideal for student 36 Stewart Street does it have a phone? available how soon? London N4 2PP 0181 809 7985 A letter starts with a date, except when it is said that the date is not necessary. Usually on national exam...
EELTÖÖ KORRIGEERIMISE ETAPID 1. öeldis Jooni alla tegusõna vormid, sest nendest lähtuvalt saad korrigeerida kirjavahemätrke ja ka seda, et töö piires oleks tegusõna võimalikult samas vormis (O M) 2. sõnakordused Tähista liiga lähestikused sõnakordused ristiga või märgista mõnel muul moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstru...
1. Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust. Lause on kommunikatsiooni minimaalne üksus, mille abi kas väidetakse või küsitakse midagi, avaldatakse soovi, käsku vms. Lause koosneb sõnadest, mis on omavahel grammatiliselt ja tähenduslikult seotud ning moodustavad sõnaühendeid e. fraase. Kontekstivabad laused on vastuvõetavad ka väljaspool asjaomast konteksti. (Ma õpin keemiat). Kontekstisidusad antud kontekstis täiesti õiged ja arusaadavad. (Keegi on aknalaual- Kes küll ometi.) 2. Lause moodustajad ja süntaktilised üksused: Tüdruk jookseb kiiresti Väike tüdruk jookseb väga kiiresti Ta lippas kodu poole. lauses grammatiliselt samaväärsed moodustajad ( kassid ja koerad) laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos, magusast moosist) laiendi vorm oleneb põhja tähendusest (kirjutas kirja, lauldi l...
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu la...
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
