3. kasutatud tunnid Mean 1.7986755319 Standard Error 0.1089018002 Median 1 Mode 1 Standard Deviation 1.4931862555 Sample Variance 2.2296051936 Kurtosis 4.3121875448 Skewness 1.8892115412 Range 8 Minimum 0 Maximum 8 Sum 338.151 Count 188 Bin Frequency Cumulative % 0 2 1.06% 0.00782 1 1.60% 0.01564 1 2.13% Histogram 0.02346 ...
Mikk Saarela Liigutusvilumuste ülekandumise erinevad vormid Liigutusvilumuste ülekandumine on liigutustegevuse õppimise käigus mingi teise liigutuse suhtes positiivsete või negatiivsete suhete teket. Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende kahe ala biomehhaanilised struktuurid on väga...
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Eesti keel on eestlaste emakeel ja see on oluline keel meie jaoks. Eesti keel tuleb kasuks neile, kes elavad Eestis, kuna muudes kohtades seda ei kasutata. See keel pole kõige olulisem maailmas, kuna pole kahtlustki, et tänapäeval ei saa inglise keelest enam üle ega ümber. Eesti keelt on oluline õppida selleks, et see ei kaoks. Eesti keele tundmine on vajalik, sest seda kasutatakse kõikjal Eestis. Eesti keel on Eesti riigikeel ja üks Euroopa Liidu keeltest. See keel on eelkõige kasulik enda jaoks. Keelel on mitmeid omaette olulisi väärtusi ja tähendusi, aga keele teadmises on kõige olulisem osa suhtlemisel. Keel on huvitav ja äratab teistes inimestes huvi. Paljud inimesed arvavad, et see keel on ilus, huvitav ja samas ka raske. Eesti keelt on vaja enda teadmiste arendamiseks. See on hea, kui tead mõnda sellist keelt, mida välismaal ei räägita. Kuna inglise keel on muutun...
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
Kuidas mina õpin? Õppimisel on aistingutest mulle kõige tähtsam nägemine. Millegi meeldejätmiseks pean ma seda enda silmaga nägema ja veel parem kui saab kombata. Õppimisel peab olema vaikus, et ma saaksin täielikult süveneda. Mulle meeldib õppida meelsamini siis, kui mul on mugav. Kõige mugavam on istuda diivanil või voodi peal. Kindlasti pean ma olema õppima asumisel heas meeleolus ja hea tervise juures. Puhanuna tulevad paremad mõtted ja saab keskenduda rohkem. Vahepeal olen ma koolitöösse nii süvenenud, et ei kuule isegi ümbritsevaid hääli, näiteks arvuti müra. Mitu tundi järjest mulle õppida ei meeldi. Liiga pikalt õppimine väsitab ära. Väsimuse vastu aitab minu puhul kõige paremini värske õhk. Peale väljaskäiku saab uuesti õppimisele tagasi lülituda. Meelde jätmiseks kirjutan ma kõige olulisema läbi, või loen mitu korda üle. Kõige tõhusam on, kui kirjutada läbi. Ma...
Tallinna Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Kaarel Küla 11. klass Tallinn 2008 Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS......................................................................................................3 3. ÕPPIMINE................................................................................................................4 1. Õppimise mõiste...................................................................................................... 4 4. MÄLU OSA ÕPPIMISEL..........................................................................................4 2. Info salvestamine mälus.......................................................................................... 5 3. Salvestamine kui aktiivne protsess...............
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut. Mõiste düsleksia tuleneb vanakreeka keelest - eesliide DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet. ...
Referaat selili krool Tallinn 2008 Kui räägime ujumisharrastusest, siis alustuseks võib märkida kahte raudset tõsiasja. Esiteks sellega saab tegeleda 365 päeva aastas. Sest kui varem hakati kuuldavalt rääkima ujumisharrastusest välisvete soojenemisel, siis hoogne ujulate ehitamise buum annab meile võimaluse alustada kasvõi homme, siis, kui lähim ujula uksed avab. Ja teiseks ujumisharrastus ei sõltu vanusest ettenägelikumad alustavad ujumist koos emaga juba enne sündi ning tegelevad sellega elutee lõpuni. Ujulate puudus polnud ja pole ka praegu ainuke põhjus, miks ujumisharrastus pole nii levinud kui ta oma tervislikkuse poolest võiks olla. Siin on takistuseks olnud, kas liigne tormamine ujumiskunsti ja ujumistehnika õppimisel või siis tihti ka võimete ülehindamine. Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harra...
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parem...
Täiskasvanud õppija õpioskused G.Kukk M.Knowles määratles kuus täiskasvanute õppimise printsiipi: Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ...
Kuidas mina õpin ? Minul on õppimisel tähtsaim aisting nägemine. Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht aina, iga lõhnake köögist suunab mõtted toidu peale. Erinevalt aistingutest pegeldab taju ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvat...
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada....
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi...
1. Mida tähendab hulga samaväärsuse säilitamine? Näide. 2. Nimeta mõõtmistegevuse kujunemise (kujundamise) etapid. 3. Millised on suuruste võrdlemise etapid? 4. Kuidas tutvustaksid lapsele uut arvu? Miks just nii? 5.Kirjelda hulkade, loendamise ja arvutamise omavahelisi seoseid. Miks on arvutama õppimisel eelpoolnimetatud tegevused olulised? Millises järjekorras peaks laps need omandama? 1. Hulga samaväärsuse säilitamine on tegevus, mis kindlustab hulga püsimise ka siis, kui tema seesmine struktuur on eelnevalt mingil põhjusel rikutud. On seotud hulga võimsuse püsimisega olukordades, kus hulka kuuluvaid esemeid saab üksteise suhtes ümber paigutada või kus müni ese tuleb teisega asendada. NÄIDE: Õpetaja asetab laste ette ühte ritta nt. viis ruutu. Lapsed ise asetavad ruutude alla sama palju ringe ning kinnitavad seda lausega "Ringe on sama palju kui ruute." Seejuures õpetaja jälgib, et kummagi hulga esemete arvu ei tehtaks kindlaks loe...
Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin- aitab head meeleolu hoida, lisab energiat, eukalüpt- alandab pingeid ning aitab meelt hillitseda, humal- kosutab närve ja tagab hea une, kaneel- annab meeldiva tundesisundi, kummel- annab meeldiva tundeseisundi, kummel- aitab süveneda meditatiivsesse tundeseisundisse, kardemon- tasakaalustab tundeid, jasmiin- ergutab kirgi ja vabastab naise tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahusta...
Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks ar...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt...
Õpiteooriate võrdlev ülevaade Õpiteooriate Eksistentsiaaln Narratiivne Transformatiivn Enesejuhitud võrdluse e õpiteooria õpiteooria e õpiteooria õpiteooria alus inimkäsitus Iseendaks Oluline on Identiteedi Pidev ehk millisele kujunemise inimese inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma nar...
Pärnu Koidula Gümnaasium POOL AASTAT SÜLEARVUTIGA Uurimustöö Praktiline töö Merilin Merirand 10c klass Juhendaja: Marge Kanniste Pärnu 2011 Pool aastat sülearvutiga Sissejuhatus Pool aastat sülearvutiga oli uurimisprojekt, mille käigus prooviti selgeks teha, kas sülearvutiga töötamine parandab hindeid või mitte. Selleks, et seda välja selgitada arvuti vajalikkust või mitte vajalikkust, küsitleti õpilasi ning õpetajaid. Vastas 100 õpilast ning igale õpilasele vastab temale määratud järjekorranumber. Anonüümsuse säilitamiseks on igal õpilasel oma kindel järjekorranumber ning iga vastaja pannakse kirja järgmiselt: V 1; V2; V3; ...V100. Toon antud töös välja mõ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on ...
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad ...
SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast. Elukestva õppe all mõistetakse õppimist sünnist surmani ja see hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga, vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad pe...
Kõne Tere kallis kuulajaskond! Oleme täna kogunenud siia, et tähistada 9. Klassi lõpetamist. See aasta on olnud küll kindlasti kõige raskeim ja samas kõige tähtsaim. Õppimist ja pingutamist oli palju, kuid see tasus ennast ära. On ees veel eksamid mis tuleb läbida ja soovime neile jõudu ja jaksu edaspidisel õppimisel. Kuigi kõigil meil on hea meel, et lõpuks on põhikool kohe kohe läbi saamas. Aga tegelikult on ikkagi kurb ka natukene kuna kõik 9 aastat koos veedetud aeg on lõppemas, kõik ühised mälestused, koosviibimised jne. Kõik on omavahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Teid kõiki ootab ees uus kool, uued sõbrad ja klassikaaslased. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame kõik hüvasti jätma ja valima edasise tee. Lõpetuseks tänan kõiki õpetajaid, lõpetajaid ja kuulajaid tähelepanu eest.
KUJUNDAV HINDAMINE Tallinn 2015 SISUKORD KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE...................................3 Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas.............................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................5 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020...........................................................................5 KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine tähendab nii õpilase kui ka õpetaja jaoks mitte ainult numbrilist tagasisidet oma tehtud töö kohta, vaid oluline samm sealt edasi on lapse puhul, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, millised eesmärgid said saavutatud, mis tuli hästi välja, mida annab järgmine kord natukene ümber kohandada. Küsimusi te...
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemus...
KEELEMÄNGUD LASTEAIALE Õpetajate valmistatud materjalid Tallinn 2009 2 SISUKORD: § Arvu- ja numbrilaud § Jutupilt “Kevad” § Luuletuste kotike § Lastega valmistatud ühislugemise raamatud § “Olen hea jutustaja!” § Õpime aastaaegasid § Piltidega illustreeritud luuletused: arusaamist toetav visuaalne materjal luuletuste õppimisel ja teisi selle materjali kasutamise võimalusi § Toidupüramiid § Riimilift § Seeriapildid § Mõistatuspildid § Seinad kui keeletugi − seinamaterjalid § Sünnipäevarong § Koos lastega valmistatud materjal 3 § Teemaraamatud § Kostüümid, peakatted, maskid § Häälikuloto § Kassi ja hiire loto − mäng tegusõnade õppimiseks/kinnistamiseks § Mäng “Kes selles majas elab?” § Mäng ”Naljakas lause” § Mäng “Nipitiri” § “Õige või vale?” §...
Haritud inimene saab elus hakkama. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9 klassi ehk siis põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, see kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või üleüldse valid kutsekooli on sinu enda valik. Kuid kui jääd ainult põhikooli haridusega on sul elus väga raske hakkama saada, kuna tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on pandud haridusele. On kurb tõdeda et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Ehk see tähendab siis mõistet tööhõive. Koolis käies saavad inimesed omale väga palju sõpru ja lähisuhteid. Kuid jah, haridus mängib tänapäeval meie elus suurt rolli. Kohe kindlasti on kerge vahet teha ülikooli haridusega inimesel ja põhikooliharidusega inimesel, kuna kõrg...
PSÜHHOLOOGIA TEOREETILISED SUUNAD SUUNA NIMETUS ESINDAJA(D) KIRJELDUS 1 Psühhoanalüüs Sigmund Freud - Käitumine on mõjutatud alateadvusest. - Oluliseks alateadvuse uurimis võimaluseks unenäod. - Esimeste elusaastatel on tähtsus isiksuse kujunemisel. - Tänapäeval kasutatakse käitumis häirete ravimisel. 2 Biheivorims John Watson - Käitumine on vastus stiimulile. - Selle loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. - Katsetati loomadega. ( Nt tuvid, koerad, rotid jne ) ...
Mis tähtsus on minu jaoks keemia õppimisel? Keemia on äärmiselt huvitav ning laialdane ala, mille õppimine tuleb igati kasuks. Ta on ääretult lai teema ning mängib suurt rolli meie igapäevaelus, peale kõige puudutab ta peaaegu iga aspekti meie olemasolus. Läbi keemia olen ma hakanud lõpuks mõistma, mida tähendavad mingid tähistused ning ,,happed-alused" toodete koostise hulgas, seeläbi olen targem ja oskan juba hoolikamalt valida ostetavat toodet. Vanasti uurisin alati seda infot vanemate käest, kuid nüüd saan juba ise hakkama. Enam ei osta ma näiteks Coca-Colat nii tihti kui vanasti, sest olen saanud aru selle tegelikust kahjulikkusest. Keemia on osaliselt ka toidu tegemise südameks. Olen täheldanud, et minu söögitegemisel on loogiline mõtlemine paranenud. Näiteks oskan umbkaudu ette kujutada, kui palju peaks lisama midagi, et saada teatud lahust. Keemia aitab mul teha teadlikke otsuseid. Kas toode toimib nii,...
Haritud inimene saab elus hakkama Arvamuslugu Helina Saar Mis siin salata tänapäeva elus mängib väga suurt rolli haridus ja selle olemasolu. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9. klassini, põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, sa kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või valid kutsekooli. Valikud on meie endi teha. Kuid kui jääda ainult põhikooli haridusega on sul elus natuke raske hakkama saada, kuna paraku tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on ka haridusel. On kurb tõdeda, et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Kui aga inimesel ei ole üldse haridust ehk ainult algooli haridus, siis paraku ei ole elul talle midag...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM 7. B klass Raamatu analüüs Raamat RIKAS ISA JA VAENE ISA Georg Sander Kontus Pärnu 2010 Lugesin raamatut "Rikas isa ja vaene isa" paar kuud tagasi. Mulle meeldis raamatus see, kuidas rikas isa oma poega ja tema sõpra õpetas. Ta ei andnud neile raha ja ei öelnud, et ostke, mida tahate. Selle asemel pani ta nad tööle ja esmalt peaaegu ilma rahata, väga väikese raha eest 10 senti tunnis. Kogu ettevõtmise eesmärk oli see, et nad kogemuse saaksid. Rikka isa õpetuses oli tähtis koht õppimisel ja kogemustel. Eriti meeldisid mulle järgmised tarkuseterad - peamine põhjus, miks inimesed rabelevad rahalistes raskustes, on see, et nad on küll aastaid koolis käinud, ent pole midagi õppinud raha kohta. Selle tulemusena hakkavad inimesed töötama raha eest, kuid ei õpi kunagi raha enda eest tööle panema. Raamat aitab aru saada sellest, mis raha on ja kuidas see funktsioneerib. L...
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
Nägemus minu õpingutest ja elust Kui oled käinud 9 aastat ühe ja samas koolis , siis uude kooli minek on üsna raske. Peale põhikooli tuleb teha otsus, kas jätkad oma teed gümnaasiumis või leiad endale sobiva eriala kutsekoolis. Mina valisin kutsekooli - laohoidja eriala. See otsus ei tulnud kergelt, kuna oli ka teisi erialasi, mida võiks õppida. Siiani olen laohoidja erialaga rahul, kuna õigepea on ka lõppemas esimene periood, mille lõpus on oodata häid hindeid, mille üle võib ainult rõõmustada ja uhke olla. Õppimise kohta on erinevaid definitsioone. Ei ole olemas üht ja parimat meetodit õppimiseks, mis on seotud teadmiste, võimete või oskustega. Õppimist võiks kirjeldada kui kellegi potentsionaali teadlikuks saamist, mis avaldub uutes teadmistes, uutes võimetes, uutes suhtumistes, uutes oskustes ja eriti kõigi nende kombineerimises millekski, mida võiks nimetada professionaalsuseks. Õppimine ei ole ain...
Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele? Mis on haridustee? Noored alustavad oma haridusteed esimeses klassis. Iga individuaali jaoks on kool erineva raskusastmega, kuid ilma hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Koolis hakkavad noored õppima erinevaid reaal- ja humanitaaraineid. Need ained aga toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Alustatakse esimest klassist, mis on kõige kergem ja lõpetatakse 9-s, mis on kõige raskem. Edasine haridustee on iga ühel võimalik ise valida: gümnaasium või kutsehariduskeskused jne. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained, kus toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes ainetes on faktid ja valemid juba kirja pandud ajaloos tuntud tarkade isikute poolt, mida kasutatakse tänapäevalgi. Kuulsamad on Pythagorase ja Eukleidese teoreemid. Keemias on tuntud Mendelejevi tabel. Geograafias ja ajaloos toetutakse samuti empiirilistele arg...
ÕPPIMINE 1. Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui arvutite puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, sh isegi ühe teadusharu piires. 2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Õppimise tõhusust suurendab efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades ka õppijat. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamin...
Geograafia-Atmosfääri KT 1. Osoonikiht-mis soodustavad selle teket ja mis on tagajärjed. 2. Kasvuhoonefekt- mis ee on ja mis seda soodustavad ning mis on tagajärjed. 3. Joonis mussoontuulte kohta ja millal on suvised ning talvised mussoonid ja mida endas üks või teine kujutab. 4. Maakera joonis, kus on kujutatud tuuled, madal-ja kõrgrõhualad ning tõusvad ja laskuvad õhuvoolud (umbes selline joonis nagu õp. lk 89). 5. Selline joonis nagu tv lk 44 ül 3, pead määrama kas antitsüklon või tsüklon. 6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõ...
Kõige tähtsam noore inimese edasises eluetapis on tema tuleviku kujundamine..Kui küsida praegustelt põhikooliõpilastelt, mida nad tulevikus tegema hakkavad, ei oska enamus vastata. Kindlasti vastaksid palju, et läheks sellisesse kohta tööle, kus peab tööd tegema vähe aga palka saaks palju. Järjest rohkem on noori, kes pole harjunud füüsiliselt tööd tegema. Nad on harjunud, et nende eest tehakse kõik ära. Kes ei jõuagi otsusele, millist ametit õppida, see läheb peale põhikooli edasi keskkooli. Küll hiljem jõuab ka ametit õppida. Kellel aga kindel soov ja teadmine, mida ta elus tegema tahab hakata, valib kutsekooli, kust saab koos keskharidusega ka eriala. Kui lõpetatakse nii keskkool kui ka kutsekool edukalt, on võimalus jätkata ka ülikoolis.Siis on töökohavalikud veel paremad. Aga valikud on eriti rasked, sest tänapäeval on niipalju erinevaid erialasid mida õppida. Mõnda eriala on eriti raske õppida, sest õppimisel on palju erinevaid ta...
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8...
Tartu Raatuse Gümnaasium Mälu ja õppimine Referaat Koostaja: Merilyn Martis Klass: 11.b Juhendaja: Tartu 2009 Kasutatud kirjandus: · http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine · http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36731/ opi_yld.pdf · ,,Psühholoogia alused" Juhan Sõerd · ,,Psühholoogia Gümnaasiumile" Tartu Ülikooli kirjastus,2002 · http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.htm · www.dooker.eu/public/Biopsyhholoogia/15.%206ppimine%20ja%20m2lu.ppt Õppimise olemusest Õppimise definitsioone on palju ja erinevaid ,olenevalt teoreetilisest käsitlusest. Õppimise definitsiooni võiks sõnastada nii: suunatud tegevus ,mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset püsivad muutused. Õppimine aga psühholoogilises ...
Tähelepanu! Mart Ukas 10.A Tähelepanu · Tähelepanu on see, mis nii öelda filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. · Näiteks midagi kuulates või mingit teksti lugedes kuuleme ja tajume erinevaid asju, kuid tõenäoliselt pöörame kuulamisele või lugemisele rohkem tähelepanu ehk keskendume sellele. Neid tajume selgelt. · Vähe tähelepanu pöörame teistele ärritajatele ehk ignoreerime neid. Teisi tegureid tajume ähmaselt. · Kui me ei suudaks tarbetut infot kõrvale jätta, ei suudaks me edukalt tegutseda. Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: · Tähelepanu figuuriks- · Tähelepanu fooniks- see, mida tajutakse see mida tajutakse väga täpselt. üsna ähmaselt. · Tähelepanu võib käsitleda protsessina ja seisundina. · Protsessiga on tegemist taju valiku ehk info valikulise teadvustamise puhul. · Seisund iseloomustab närvisüst...
Minu kool Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Peagi lõpetan ma üheksanda klassi. Olen üheksa aastat käinud koolis ja omandanud uusi teadmisi. Ajapikku on muutunud ka väärtushinnangud. Koolis käimisega on ajataju muutunud. Kui kunagi lasteaias möödus päev väga aeglaselt, siis kooli kõrvalt jääb aega isegi väheks. Väga tihti jäävad osad asjad tegemata, sest lihtsalt ei leia piisavalt aega. Tänu sellele olen ma hakanud hindama aega, millel kunagi ei olnud minu jaoks mingit väärtust. Koolis mõistsin ka seda, milleks peab seal käima. Oli mingi periood kus ei näinud õppimisel mingit mõtet, kuid nüüd ma tean, et see on eluks vajalik. Kool on koht, kus ma saan sotsiaalse suhtlemise õpetuse, mis on elus väga vajalik oskus. Olen kokku puutunud väga erinevate inimestega. Läbi selle olen õppinud suhtlema igasugu...
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud, aga kas ka õige järelduseni jõudnud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Kohustus on, aga sinupoolne vastutus nii riigi kui ka enese ees. Riigi kohustuseks jääb sind õpetada ja sulle õige õpikeskkond rajada, sinule võimalikult lähedale. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Ning sellist võimalust tasuks ära kasutada. Tekib aga küsimus: kas kasutatakse? Kooliteed alustades ei oska sa veel arvatagi, mis see kool täpselt on, mida seal teha tuleb ning milleks koolis üldse käia tuleb? Esimesed kolm- neli aastat võib lihtne olla ja isegi lõbus. Aga aastatega läheb aina keerulisemaks ning osad õpilased hoopis tüdinevad sellest, mõeldes mis mõtet sel õppimisel ikka on. Sellised õpilased hakkavad tunde segama, ei tööta en...
Enesetutvustus Tere, ma olen... Valisin humanitaar suuna, sest mulle meeldivad sealsed ained rohkem. Eriti tunnen, et mul on keelte peale vaistu. Oskan kolme võõrkeelt : vene-, inglise- ja saksa keelt. Omast vabast tahtest olen õppinud ka veidi hispaania keelt. Kõige paremini neist muidugi inglise keelt, mida valdan üsna vabalt. Osata mitut võõrkeelt on väga tähtis, sest keeled annavad võimaluse suhelda teiste inimestega kogu maailmas. Koolis läheb mul igati hästi, õpin alati positiivsetele hinnetele. Olen osalenud eesti keele olümpiaadidel ja kirjandi võistlustel. Reaalained pole mul just eriti tugevad, kuid saan hakkama. Kui tekib mõni takistus õppimisel või kodustel töödel, küsin abi vanema venna käest. Mul on peres 2 vanemat venda ning ema ja isa. Me saame omavahel hästi läbi, kuna oleme kõik avatud inimesed. Üldiselt saangi inimestega hästi läbi, sest ma olen rõõmsameelne ja suhtlemishimuline. Tänu sellele on mul ka sõprusringk...
Python Madis Kõivupuu AAp-11 Sisukord Mis on Python Ajalugu Tehniline info Võrdlus teiste keeltega Turtle meetotid Turtle moodul Kasutus alad Pilt Kokkuvõte Mis on Python Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks Ajalugu Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule. Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik, kuigi mitte kõik, väljalasked ühi...
… ja tema õppimine või mitteõppimine Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna. Õppimisel toetab mind vajadus saada uusi teadmiseid antud valdkonnas. Lisaks arendab ja rikastab õppimine õppija isikut. Pinnapealne õppimine on kasulik koolis, kus tuleb omandada liialt teadmisi erinevates valdkondades. Pealegi kui on kiire ja siiski on vaja po...
Bürootehnika alane esitlus sülearvutid Sülearvuti, kõnekeeles ka läpakas on mobiilne arvuti, mis töötab Mis on erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et...
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka ...
1. Millistes tegevustes äppe kasut 2. Kui kasutad äppe meelelahutuseks 3. Keskmiselt mitu tundi päevas e Meelelahutuses ja huvitegevuses, popcorn time 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube Meelelahutuses ja huvitegevuses, spotify Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Facebook 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses,minuTV ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
