Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
Tallinna Ülikool Katariina Kolledž Anna Bogdanova, Tatjana Bobir, Marina Simanova BALTI FILM AND MEDIA SCHOOL Turundusplaan Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................ 0 1TURUNDUSPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................2 SITUATSIOONIANALÜÜS....................................................................4 TURUNDUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD..........................................5 TURUNDUSMEETMESTIK....................................................................6 1 1 Turundusplaani kokkuvõte Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on Tallinna Ülikoo...
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
Joshep II Magnus Kruusing 8D Elukäik Elas 17411790 Oli esimene Rooma Keiser ja Austria Hertsog Vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia Abielu kohta Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Isabellaga Parmast suri 1763 aastal Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt ,kes suri 1767. aastal Rohkem ta ei abiellunud kunagi Valitsemine Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Haridus Joseph II pööras...
Haridus Eestis 1920-1930 Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi...
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), ma...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutami...
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (k...
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1...
Kooli mitu nägu Koolis käimine on asi, mille peavad kõik varem või hiljem läbi elama. Mõnele see meeldib, kuid mõnele mitte nii väga. Mis on koolis nii hullu, et paljud vihkavad seda? Koolis käimine ja seal õppimine on vajalik, et saada elus edukaks. Kui koolist poppi panna ja eirata oma kohustusi, on võimatu saada head töökohta, ja sa võid jääda kodutuks, sattuda narkootikumide küüsi jne. Paljud noored ei mõtle sellele ja tahavad saada koolist läbi lihtsalt. Kooli minnes kohtud paljude inimestega ja leida palju uusi sõpru, mis on eriti tähtis algklassides. Koolis on mitu põhjust miks on see kohati raske. Üks oleks stress, mida tekitavad õpetajad, su vanemad ja teised õpilased. Koolitööd on vahel ülekoormavad ja need võivad viia magamatuseni. Koolikiusamine on samuti suur probleem, mida esineb kõige enam põhikoolis. Koolide suur miinus on ka see, et õppekavad ei liigu ajaga...
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Turundus TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FILMI - JA MEEDIAKOOLI TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI ANALÜÜS Referaat Koostanud: Maris Orumaa Madis Mõtus Jarmo Liivak Anastassija Ignatjeva Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2012 Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs SISUKORD Tall...
Türi Kolledzi keskkonna-aruanne 2011 1. Keskkonnapoliitika Õppe- ning teadustöö kõrge taseme saavutamiseks keskkonnateaduste erialal, soovib TÜ Türi Kolledz oma hoonete ning maavaldustel järgida ja edendada keskkonnasäästlikke põhimõtteid ning tehnoloogiaid, säilitada ning hoida loodusressursse ja vältida keskkonnareostust. TÜ Türi Kolledz järgib täielikult keskkonnaalaste õigusaktide ja ametlikult heakskiidetud tegevusjuhendite tava, ning teeb jätkuvalt jõupingutusi: Usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtete ja tavade edendamiseks; Suurendada personali, üliõpilaste ja kaaskodanike keskkonnaalaste kohustuste tundmist ja teadlikkust; Teha koostööd teiste asutustega, et edendada asjakohast keskkonnapoliitikat; Rakendada tehnoloogiat ja tegevust, mis vähendab Kolledzi ökoloogilist jalajälge; Minimeerida ladestamisele minevate jäätmete hulka ning propageerida taaskasutamist ning komposteerimist; Ka...
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
Kultuurielu 1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajast...
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viie...
Raamatu "Õppekavad ja lasteaed" põhjal kirjutatud põhimõtete (mida pead arvestama, kui planeerid lasteaias õppetegevust) hulgast vali 10 Sinu jaoks olulisimat põhimõtet ning põhjenda kirjalikult nende põhimõtete järgimise olulisust. Põhjendusi kirjutades lähtu küsimustest: Miks pead antud põhimõtet õppetegevust planeerides oluliseks järgida? Kuidas aitab antud põhimõte kaasa Sinu õppetegevuse õnnestumisele? 1. PÕHIMÕTE: Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Põhjendus: See aitab plaanida tegevusi ja hinnata lapse arengut. Aitab mul orienteeruda ja teemas püsida. 2. PÕHIMÕTE: Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Põhjendus: See aitab tagada seda, et tegevus oleks lapse jaoks huvitav ja ka hariv. Teeb läbiviimise kergemaks. 3. PÕHIMÕTE: Füüsilise keskkonna vastavus. Põhjendus: See määrab, kuidas tegevus õnnestub...
Haapsalu Gümnaasium Haridus Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klas...
Keskharidus. Keskkooli ülesanne- emakeelne haridus. Puudusid eestikeelsed raamatud, õppekavad ja programmid ning vähe oli eesti keelt oskavaid õpetajaid. 1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos...
Minu võimalused demokraatlikus Eestis Demokraatlikust ühiskonnast ei saa rääkida mõistmata,mis on meie teised väljavaated.Neid pole kuigi palju ja nad on kõik suuremal või väiksemal määral autoritaarsed.Kui demokraatliku ühiskonna märksõnaks on vabadus ,siis autoritaarse ühiskonna märkssõnaks on võim.Autoritaarses ühiskonnas mängivad kandvat rolli valitseva grupeeringu huvid , demokraatia aga tugineb võrdsusele,see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees .Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus E...
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
Kultuurielu Eesti Vabariigis (õpik lk. 58-69) 1. Selgitage, kuidas aitas Eesti riik kaasa professionaalse kultuuriarengule? Eesti kultuuri arengule hakkas riik rohkem tähelepanu pöörama, et too säiluks. Alguses toetati kultuuri arengut riigieelarvest, mis ei suutnud aga rahulolu tagada. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laial...
Algharidus iseseisvas Eestis. 9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid...
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
PROGRAMM KINNITATUD 28.06.2011 nr 6.1-14/86 AINEPROGRAMM AINE KOOD YAKC5005 AINE NIMETUS (eesti k.) Sissejuhatus riiki ja avalikku haldusesse AINE NIMETUS (inglise k.) Introduction to State and Public Administration AINE MAHT (EAP) 3,0 EAP s.h. kontakttunnid päevaõppes 36 kaugõppes 24 iseseisva töö tunnid 42 54 ÕPPEKAVA Sisekaitseakadeemia korrektsiooni, maksunduse ja tolli, päästeteenistuse ning politseiteenistuse eriala ...
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus: Valitsus kiitis heaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Vabariigi valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, milles on kehtivast seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile. "Koolisüsteemi ja õppesisu ajakohastamine on praegu võtmeküsimus Eesti edu saame hoida ainult julgeid, aga samas kaalutletud samme astudes," ütles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Koolikohustuse paremaks täitmiseks paneb valitsuses heaks kiidetud eelnõu koolile kohustuse võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või ...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eest...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman KAALB-2 1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs Kolmes erinevas õppekavades on erinevad eesmärgid, mis vastavad laste vanusele ja on suunatud laste arengule. Esimene õppekava (1987.a ) hõlmab kõik vanused eraldi ja punktid, millele lapsed erinevas vanuses peavad vastama. Õppekavas (1999) on iga vanuse kohta püstitatud eesmärgid, mis on konkreetsemad, kui esimeses õppekavas (1987) ning on olemas erinevate valdkondade (muusika, matemaatika jne.) tegevuskordi nädalas i...
Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. ...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
Raamatu "Lapsest lähtuv kasvatus" (J. Kinos ja M. Pukk) ülevaade. Piret Kala KÜSIMUSED: 1. seleta oma sõnadega mida tähendab lapsest lähtuv kasvatus 2. kirjuta põhimõtted millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 3. arutle kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 4. põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 5. loetelge tegevused mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust VASTUSED: 1. Lapsest lähtuv (edaspidi LL ) kasvatus on selline kasvatus, kus ollakse orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele. Sellises kasvatuses põimuvad kaks maailma –lapse ja täiskasvanu oma. Last kaasatakse palju igapäeva tegevustesse, ollakse arvestav lapse individuaalsusega ning teda suunatakse tegema valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtl...
Tallinna Teeninduskool Anna Popova HT13-KE Kodutöö Küsimustele vastused Õppeaine: Hotelli Majanduse Alused Õpetaja: Kris Leinatamm Tallinn 2013 Ülesanne 2.10 EHRL stipendiumile võivad kandideerida hotelli- või toitlustuseriala õpetavate EHRL-i kaasliikmete kutseõppeasutuste õpilased, mille õppekavad ja õppebaas on läbi vaadatud EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjoni või Kutsekomisjoni poolt. EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjon valib välja iga aasta kutseõppeasutused, mille õpilased võivad EHRL stipendiumile kandideerida. 2013.a. kutseõppeasutused on: 1. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE 2. Haapsalu Kutsehariduskeskus 3. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 4. Kuressaare Ametikool 5. Narva Kutseõppekeskus 6. Pär...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus........................................
Missioonid ja väärtused Võtsin kahe kooli Kuressaare Ametikooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse missioonid ja väärtused. Kuressaare Ametikooli missiooniks on ette valmistada tööturul konkurentsivõimelisi ja elus toimetulevaid inimesi. Samas Pärnumaa Kutsehariduskeskuse missiooniks on koostöös tööandjatega kaasaegsete kutseoskustega parimate töötajate koolitamine ja aktiivne osalemine regionaalses arendustegevuses. Nende kahe kooli missioonid on väga sarnased, mõlemad tahavad koolitada inimesi, kes on parimad omal alal. Erinevuseks on see, et Kuressaare Ametikoolil ei ole seda, et nende koolil on ka kaasaegsed kutseoskused. Mina arvan, et koolil siiski on, õpetatakse ju kõike seda, mis on sellel erialal tähtis. Eks iga ametikool tahab, et nende õpilased oleksid head töötajad tulevikus. Selleks ongi koolil parimad töötajad ja parimad õppekavad. Kuressaare Ametikooli üheks väärtuseks on seame endale eesm...
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes ka raadio, mille kaudu hakkasid riigijuhid inimesi mõjutama...
Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939 ning lõppes 2.septembril 1945. Sõda oli küll Venemaa ja Saksamaa vaheline, kuid Molotov-Ribbentropi pakti lisaprotokollis olid mõjusfäärid juba jaotanud ning mõlemad pooled soovisid saada enda osa. Sellesse oli segatud ka Eesti, kes kuulus Venemaa sfääri ning pidi sellest tulenevalt tegema valikuid, mis mõjutasid eestlaste edasist elu. 24.septembril esitas V.Molotov Eestile nõude, et sõlmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjalaevastiku baasid. Eesti küll ei tahtnud sellega leppida, kuid Venemaa lubas kasutusele võtta karmimad meetmed, samuti oli Eesti sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ning teadis, et üksinda ta seda sõda üle ei ela, seega tuli Venemaa nõudmised vastu võtta. Baasid loodi Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse ning lubati kahe aasta jooksul kasutada ka Tallinna sadamat. Kuna eestlased nägid, et Venemaa ei pea oma reeglitest kin...
Kordamine Vabadussõda: Algas 28. nov 1918 Põhjused: - Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi oma endises piirides - Nõukogude Venemaa tahtis korraldada kommunistliku maailma revolutsiooni Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 191...
1. Millal iseseisvus Eesti 24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhk...
Edasiõppimisel lähtun enda soovidest Gümnaasiumi lõpetajaid ootab ees valik, kas minna edasi kõrg- või kutsekooli. Enamasti oodatakse neilt kõrgkooli minekut. On ka arusaam, et kõrgema haridustasemega inimesed teenivad rohkem. Kas see on alati õige valik, minna kõrgkooli, et täita vanemate ootuseid? Ei saa ju noor inimene teha valikut vanemate pärast, kes ootavad temalt kindlasti ülikooli minekut ja populaarse ameti õppimist. Ja alati ei olegi keskkooli lõpetanu endalegi veel teadvustanud, mida ta õppida soovib, mis on see eriala, millel töötades on ta ka rahul oma valikuga. Kas ikka on nii, et kui ülikool läbi ja diplom taskus, siis leian kohe meeldiva töö ja hakkan saama suurt palka? Et kõrghariduse omandanud noor oleks tööturul edukas, tuleb tal eelnevalt kindlasti tutvuda erialadega, mis on nõutud ja millel on väljavaade ka tööd saada. Kindlast on oluline eriala valikul ka töötasu, mis selles sektoris makstakse. Oktoobris, 2013 aval...
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjand...
Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused. 1.Haridus on inimarengu tähtsaim osa Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust. Igaühele peab olema kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja toimetulekut ki...
Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) kasutdes erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kirjutasin liitotsingusse ,,õliõpilastööde vormistamise juhend" . Uuendatud peab olema ,,viimase aasta jooksul". Failivorming .pdf. Kokin, E., Resev, J. (2009) Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Eesti. Maaülikool. [2010, veebruar 22] http://tehnika.eau.ee/Pages/oppeteated/Juhend%202009.pdf 2. Leidke Tallinna Tehnikaülikooli saidilt...
Kriitiline vaade Eesti kõrgharidusele Aune Valk, Einike Pilli Vaadeldav uuring viidi läbi ajavahemikul 2005.a sügis kuni 2007. a talv. Uurimuse eesmärgiks oli saada selgem pilt Eesti kõrghariduse võimalikest valupunktidest ning kas ja mis moodi annaks ka olemasolevas süsteemis probleeme lahendada ning kuidas seda praeguse rahastamise juures paremini teha. Uuritavate hulgas olid üliõpilased, kõrghariduse katkestajad, lõpetajad, tööandjad, õppejõud ja ülikooli tugipersonal. Uuringutes olid esindatud kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, lisaks ka eraülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, seega on tegemist laialdase ja üle-eestilise projektiga. Artiklis on välja toodud nelja valdkonna üliõpilased, õppejõud, õppekavad ja tugiteenused kriitilisemad aspektid, mis kas uuringutes korduvalt ilmnesid või mille lahendamine oleks võtmetähtsusega kogu kõrgharidusele. Et uurimus ja selle kajastamine antud artiklis on aktuaalne, pole kahtlustki. Uuringu l...
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funkts...
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise k...
Kunstiajalugu kt 3 materjal 1914 Tekkis Tallinna kunsttööstus kool (alkeemilise õpetusega kool) ja ta sai ellu kutsutud Eesti kunstiseltsi poolt. Akadeemiline laad on ette nähtud kõik õppekavad. Mõned aastad pärast tekkis 1919 Pallas. Tartu oli vabadeeljede kool. Ta polnud nii akadeemiline. Pärast muutus Pallas kõrgkooliks. Estonia on 100 a vana. Estonia selts vanemuineselts . Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit). Tööde dramaatika . Portreed Eesti ha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
