Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit.com/users/leppl/canvases/Mis%20on%20%C3%B5ppimine %20%28definitsioon%29 milleks linoit õppekeskkonda kasutada saaks? Ajurünnak Varem tajutuga mottes opereeimine võib viia õppimiseni Õppimine on protsess, kus praktilise ...
Essee kirjutamine kordamiseks Seni õpitu kokkuvõtteks kirjuta essee ühel valitud Essee kirjutamine kordamiseks teemal: Seni õpitu kokkuvõtteks kirjuta essee ühel valitud teemal: 1. Õiguse roll ühiskonnas 2. Õiguse roll minu elus 1. Õiguse roll ühiskonnas 3. Mina juristina (siin on vajalikud juriidiliste 2. Õiguse roll minu elus elukutsete kodutööst saadud teadmised) 3. Mina juristina (siin on vajalikud juriidiliste elukutsete kodutööst saadud teadmised) · Enne kirjutamisega alustamist loe läbi hindamisjuhend, et mõista, mida Sinult eelkõige · Enne kirjutamisega alustamist loe läbi oodatakse. hindamisjuhend, et mõista, mida Sinult eelkõige · Püüa essees kaja...
1+1 Ei Võrdu 2'ga Vaid 3'ga, Sest 1 Naine Ja 1 Mees Teevad Lapse Ja Ongi Juba 3 . Et teadmisi seedia, tuleb neid isuga neelata! Study as if you were going to live forever; live as if you were going to die tomorrow. Elu on hea õpetaja kahjuks ta tapab kõik oma õpilased. When I was ten, I thought my parents knew everything. When I became twenty, I was convinced they knew nothing. Then, at thirty, I realized I was right when I was ten. Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et sed...
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erizanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja er...
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Eesti keel Klass: III Aeg: 10.05.2012. kolmas tund Õpilasete iseloomustus: Klassis on 7 õpilast. Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Emadepäeva minikontsert. Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed. Tunniks vajalikud materjalid, näitvahendid, tarkvara ja veebiaadressid: ,,Avita ,,õpik ,, Eesti keele õpik III kl. " ; arvutid, Smart tahvel. Tunni käik: Tegevuste kestus Tunni osad, str...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
Hariduse ja teaduse kohta mõtteteri, vanasõnu 1. Haridus suurendab inimese sünnipärast väärtust. ( Horatius ) 2. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. (Napoleon) 3. Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6. Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõ...
„Inimese elu on lõpetamata jääv kool” (G.Keller) Enamik inimesi on arvamusel, et inimese elu on lõpetamata jääv kool. Maailmas ei ole olemas ühtegi inimest, kellel ei oleks arenguruumi. Tihtipeale on suure silmaringiga inimesed arvamusel, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem hakkad sa mõistma kui palju sul on veel õppida. Seetõttu arvataksegi, et elu on kui kool, mida ei saa lõpetada. Siiski mis on need peamised põhjused, miks arvatakse nii ning miks on vajalik pidevalt end harida? Väitest „Inimese elu on kui lõpetamata kool” saab välja lugeda, et inimene õpib kogu elu. Õppimine on, aga tegevus, mis kestab kogu elu ning ei piirdu ainult kooliga. Inimese õppimine läbi terve elu on vajalik seetõttu, et maailm, milles me elame on muutuv. Tänapäeva ühiskond on väga kiiresti arenev, kuid nii pole see alati olnud. Võrdluseks võib tuua siia näiteks selle, et kui keskajal käisid oma koolitee ära ning said oma teadmised omandat...
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
LISA. MOTIVATSIOONIKIRJA VORM ____________________________ _________________ (nimi) (kuupäev) Motivatsioonikiri (pikkus 2000-2200 tähemärki) I. Tartu Ülikooli õigusteaduskonda õppima asumise põhjused II. Senised kokkupuuted õigusvaldkonnaga III. Õpitu rakendamise tulevikuväljavaated ____________________________ (allkiri)
1) Armastusel on meelevald inimest muuta, mitte armastatut, vaid armastajat ennast. 2) Südamlikkus on võrratu teene osutamine kõige väiksema kuluga. 3) Ausust on võimatu kitsendada perioodiliseks vooruseks. 4) Ma ei tunne kedagi, kes eitaks jumalat, kuid tuleks toime ebajumalata. 5) Mida saab öelda, saab öelda lühidalt. 6) Muutumine, millega sa täna algust ei tee, ei alga kunagi. 7) Me ei õpi, kuni elame, vaid elame, kuni õpime. 8) Rahas endas pole midagi halba; aga juhtub, et tal on halvad liitlased. 9) Tõde väänavad need, kellele see talutav pole. 10) Kaugele ei jõua teistest üle käies, vaid teisi edasi viies. 11) Mitte alati ei nõua aeg meilt aru, igavik aga kindlasti. 12) Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja. 13) Maailmas on ainult kaks kohta, kus aeg omab suuremat kaalu kui tööneed on kool ja vangla. 14) Armastust, vikerkaart ja aega osta ei saa. 15) Haridus on see, mis jääb alles, kui kõi...
Hea õpetaja Kõigil inimestel on midagi ühist. Peale inimestele loomupäraste omaduste ja väljanägemise, on kindel, et me kõik oleme ebatäiuslikud, luust ja lihast inimesed. Siiski on iga elusolend omamoodi ja erineva isiksusega. Kui aus olla ,siis ma ei oska tuua välja konkreetseid omadusi, mis teevad ühest inimesest igava inimese ja teisest jällegi huvitava. Ehkki kindel on see, et inimesega, kes ilmselgelt on minust elukogenum ja kellel on rohkelt teadmisi, ei hakkaks mul igav. Selliselt inimeselt on midagi õppida, ning seda enam, et sündides oleme kõik saanud kaasa loomupärase soovi teadmisi omandada. Kui vaadata iseenda, õpilase rollis oleva noormehe vaatevinklist, siis , mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja? Hea õpetaja on kindlasti rahumeelne. See omadus on õpetajate seas hinnatud. Seda just seetõttu, et aina rohkem on peredes vabakasvatust, ning teismeliste ja lastega toimetulekuks on ...
ÕPISTRATEEGIAD ÕPISTRATEEGIA MÕISTE Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks; eriti oma õppimise juhtimiseks aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad suudavad ise oma õppimist kontrollida ja hinnata. (T. Marandi, 2005) Iga õppija kuulub vastavalt oma kalduvustele teatud õpitüüpi ja võib arendada oma õpitehnikaid ja -strateegiaid, milleg...
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
Kuidas Paremini Õppida? Sa oled poole oma elust koolis käinud ja kindlasti küllaltki palju oma aega õppimisele pühendanud. Sinu klassikaaslaste hulgas on erinevaid õppijaid. Oled kindlasti märganud, et on neid, kes õpivad hästi ja ei kuluta selleks palju aega, on ka neid, kes õpivad palju, kuid hinded ei ole väga head. Kas sa oled mõelnud, milline õppija oled sina? Kas sinu õppimisviis on piisavalt tõhus? Võib-olla oleksid sinu tulemused koolis paremad, kui sa teadlikult järgiksid järgnevaid nõuandeid. Võib-olla leiad enda jaoks siit mõne huvitava mõtte. Kui jõuad koolist koju, siis võta aega puhkamiseks. Peale pikka koolipäeva on hea teha midagi õppimisele vahelduseks. Igati sobilikud on sportimine, jalutamine, einestamine, kodused toimetused, huvialad jne. Mõtle välja, mis on sinu jaoks hea vaheldus õppetööle. Koosta endale kindel õppimise päevakava. Päevakava aitab sul koduülesandeid paremini planeer...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD ? Essee Juhendaja Tartu 2012 ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD ? Iga üks ei pruugi esmaabi andmisega hakkama saada. Kuna kõikil pole teadmisi esmaabist või on kungine õpitu ununenud või ei ole kokku puutunud reaalsete juhtumitega. Teoreetiliselt võib esmaabi andmine tunduda lihtne, kuid sa pead seda tegelikult tegema ei pruugi sellega hakkama saada, kuna võid satuda paanikasse. Esmalt tuleks rahuneda ja mõelda kaine mõistusega kas ma oskana kannatunut aidata, vale esmaabi korral võin kannatunule tekidada rohkem kahju kui kasu. Kui sa ise ei saa esmaabi andmisega hakkama, siis oleks targem helistada hädaabi numbril 112 ja jälgida hädaabi juhiseid ning kõne mitte katestada abi saabumiseni. Liinil olles tuleb järgida sealt antud juhiseid ning tegutseda va...
Kas kohustuslik kirjandus on vajalik? Kindlasti on enamus õpilasi kahelnud kohustusliku kirjanduse mõttekuses. Sunniviisiline raamatute lugemine pole võibolla tõesti kõige parem viis noored lugema panna, kuid siiski on õpetajad kindlad, et seda on vaja. Lühikese mõttetöö järel jõudsin minagi otsusele, et kohustuslik kirjandus on vajalik. Raamatutest omandatu jääb meelde palju lihtsamalt, kui kooliõpikutest õpitu. Õpilased ise tihtipeale ei märka seda, kuid raamatutest loetud faktid seonduvad mingi kindla olukorraga ja seetõttu on neist kergem aru saada ning need meelde jätta. Lugemine aitab parandada õigekirja. Kuna raamatute õigekiri on üsna korraliku kontrolli läbinud, siis leidub seal kirjavigu harva, seega võib julgelt kasutada raamatutekstide kirjapilti. Lisaks eelnevale on lugemine kasulik viis aja veetmiseks. Tihtipeale on aga noortel kujunenud eelarvamus, et lugemine on igav ning eelistatakse arvutimängude mängim...
Mäluprotsessid Soovitusi ja nippe edukamaks õppimiseks SEOSTAMINE · Koosta lihtne, lühike ja loogiline konspekt ja seosta info tuntuga. · Loo mõtteline, mõtestatud süsteem ja kindlasti mõtesta arusaamatused lahti. · Loo vihjete süsteem (nt: tekita küsimusi sõna või teksti kohta) MOTIVASIOON SOBIV AEG ÕPPIMISEKS · Motiveeri end ja leia selles · Hakka tööks õppima vähemalt 3 midagi mis teeb õpitava sulle päeva enne, võimalusel meelepäraseks või huvitavaks, soovitatavalt 4-5 päeva enne. isegi kui on väga raske ja · Omanda infot ja tuleta seda ebameeldiv. meelde sarnastes tingimustes, · Sa pead oma tööd armastama, nagu seda on vastamise...
Mainori Kõrgkool Ärijuhtimise instituut ÕPPIV ORGANISATSIOON Referaat aines Juhtimise alused Koostaja: Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Toomas Saal 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................4 Pideva muutuva tegevuskeskkonnaga kohanemise vajadus esitab juhtidele väljakutse otsida ja rakendada uusi juhtimismeetodeid, et liikuda õppiva ja areneva organisatsiooni poole. Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja ...
Koolituskava. TÖÖSTRESS - MIS, KUIDAS, MIDA...? Koolituse maht: 8 tundi (1 ak. tund 45 min.) Sihtgrupp: Keskastmejuhid äriettevõtetes Eesmärk: Teemad mida kaheksa tunni jooksul puudutame on väljakutseks, et saaks töötada mõnuga ja elada rahuldustpakkuvat elu. Koolitus ühendab endas tööstressi ja eneseabistamise teemasid. Kaardistatakse võimalused töötamiseks ülepingeta, antakse baasteadmised ja oskused efektiivseks toimetulekuks. Teemad: Üleväsimuse tunnused Töötamine ja erinevad meeleseisundid. Kaos ja kontroll. Põhivajaduste rahuldamine Erinevad rollid ja inimsuhted. Ennetus ja toimetulek. Koolituse läbinu teab: kuidas lahendada juhtumianalüüsi, tunneb üleväsimuse tunnuseid ja oskab sellega toime tulla ning oskab toime tulla kaose ja kontrolliga. Kasutatavad meetodid: loeng, arutelu, erinevad harjutused (individuaalne, paaris ja r...
Renessanss Koosta ise viis küsimust, mis võtaksid kokku renessansiajastu muusika olulisemad aspektid: 1) Mida tähendab renessanss ja kus see alguse sai? 2) Kes olid tuntumad suurkujud sellel ajastul? (2) 3) Mis sündis 14. sajandil ja millega seda võrreldi? 4) Mis pille kasutati? 5) Mis arenes välja seoses usupuhastusega 16. sjandil? Milline on sinu arvates renessansiajastu muusika ja mille poolest see erineb keskaja muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Keskajal kasutati ainult löökpille ja häälitsusi. Renessansiajastul aga tekksid kaunid meloodiad mõndade silpidega. Leia õpitu (ka teistes õppeainetes) põhjal tõestusi viitele, et vastavalt humanismi põhiideele hakati renessansiajastul väärtushinnangute andmisel lähtuma inimesest. Iseloomulik humanistlik maailmavaade - väärtustati inimest, tema erilisust, isikuvabadust. Inimest kujutati realistlikult, väärtustati maiseid rõõme. Õp...
Õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Mälu on kolmeastmeline 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! o Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talleta...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2014. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2013. aastal oli Eufoorias palju poliitilisi l...
Miks on õppimine tähtis Lugupeetud Õpetaja ja head klassikaaslased. Mina räägin täna teile sellest, miks on vajalik koolis käia. Õppimine on elualuseks. Minu arvates on õppimine teadmiste omandamine iseenda jaoks. Iga päev, iga minut, iga sekund õpid sa midagi juurde ja kõik vaid enda jaoks, mitte keegi ei saa õppida sinu eest. Õppimine on vajalik. Õpi ja ära lase õpitul ununeda. Inimene õpib kogu elu ütlevad targad. Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõi...
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Th...
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
MÕISTEKAART e. "ämblik", tähenduskaart, mõisteskeem, ideedeskeem- on verbaalse teksti visuaalse esitamise viis. Mõistekaart annab infot õppija mõtlemisest, selle abil on võimalik hinnata asjast arusaamist. Mõtlemise põhiühikuks on mõiste. Mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõistmine on seoste loomine erinevate mõistete vahel. Õppimine on produktiivne siis, kui õppimise käigus selginevad mõistetevahelised seosed. Mõistekaart sobib nii eelteadmiste aktualiseerimiseks, õpetuseks, õpitu kontrollimiseks kui ka koduseks harjutamiseks. Mõistekaardi koostamine: 1. tekstist (probleemist) tuuakse välja kõige olulisem mõiste (mõisted, lause, küsimus); 2. leitud mõiste kirjutatakse lehe keskele; 3. leitakse teisi olulisi mõisteid, mida võib grupeerida, alustatakse tähtsamast ja liigutakse üksikmõistete suunas; 4. omavahel seotud mõisted ühend...
Maidla Kool Ärkamisaeg õpimapp Koostaja: Helen Kont Juhendaja: Kätlin Sass Maidla 2013 Kokkuvõtte ehk eneseanalüüs Seda õpimappi tehes ma kindlasti õppisin tegema õpimappi üldse, kuidas seda vormistada, mida selleks tegema peab. Varem ma pole sellise asjaga üldse kokku puutunud ja see oli minu jaoks esmane kogemus. Algul arvasin, et tuleb palju raskem informatsiooni hankimine, isikute kokkuvõtted, erinevad loovtööd, konspektid jne. Kuid nüüd, kui kõik on valmis ei olnudki nii raske. Lihtsalt õpimapi koostamine vajab aega ja asjale keskendumist. Kõige rohkem jäin rahule just teemaga. Mulle meelis uurida Eestile väga suure tähendusega kuulsustest. Meeldis võib-olla sellepärast, et see on meile-eestlastele-väga oluline teada, mis toimus meie ajaloos just kultuuri valdkonnas. Kui ajaloos õpitu on siiamaani üldine, siis väga huvitav oli võtta seda valdkonda põhjalikumalt. Ma arvan, e...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2001. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2000 aastal oli Eufoorias palju poliitilisi lahkhelisid ja riigis ei suudetud aasta jooksul moodustada vali...
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3...............................
Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on k...
Mälutreening Referaat Tallinn 2004 Carlos Castaneda ütleb oma raamatus " Don Juani õpetused" järgmist:" Kui inimene hakkab õppima, siis ei ole ta kunagi selgusel oma eesmärkidest. Tema eesmärk on puudulik, tema kavatsus on ähmane. Ta loodab tasusid, mis kunagi ei materialiseeru, sest ta ei tea midagi õppimise raskustest. Ta hakkab õppima aeglaselt, tükk-tükilt, siis suuremate kamakatena - ja tema mõtted on varsti vastuolus, sest see, mida ta õpib, ei ole kunagi see, mida ta endale ette maalis või kujutas ja nii hakkab ta kartma. Õppimine ei ole kunagi see, mida keegi loodab. Iga õppimise aste on uus ülesanne ja hirm, mida inimene kogeb, hakkab kasvama halastamatult, järeleandmatult. Tema eesmärk muutub lahinguväljaks" (http://home.delfi.ee/~uhhuu/Castaneda_1.html 03.02.2005). Ilusasti öeldud. Ja kindlasti peitub selles suur tõetera. Kuid vaatame hetkeks, mida siis õppimine tähendab ja kuidas õppida. Olen ise kaitseväelane ja tö...
INDIA ELEVANT India elevant on 5-10 m pikk. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ja lühemad kihvad, samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare ja loomulikult on India elevandil väiksem mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kilogrammi. Nagu ikka elevantidel on ka India elevantide lont mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. India elevant Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks...
ENESEANALÜÜS KURSUSES ,,KÄITUMINE ja ETIKETT" Õppeaine ,,käitumine ja etikett" käigus õpitust tooksin esile enda jaoks tähtsaima omandatud teadmisena selle, et hakkasin paremini mõistma etiketi olemust seda, et käitumisnormid ning etikett on erinevad ja muutuvad, arenedes, taandarenedes, tehes inimeste elu lihtsamaks kui ka raskemaks. Ilmselgelt omandasin õppe käigus ka konkreetseid teadmisi erinevatel etiketi ja käitumisega seotud teemadel. Antud aine läbimisel läks halvasti ning tekitab mulle enim negatiivsid emotsioone see, et ma ei osalenud nii paljudes loengutes, kui oleksin tahtnud. Olgu siin põhjuseks see, et ma ei suutnud kohustuslike aineid vabaainetega sobima panna või haigus, on mul sellest siiski kahju. Hästi läks uskumatult palju alates sellest, et olen tänulik selle üle, millisest meeleolust, klassis valitsevast energiast sain osa, lõpetades praktiliste või vähem praktiliste kuid sama...
Õppemeetod Õppekäik Õppekäik on meetod, mis võimaldab tunnis õpitut seostada igapäevaeluga. Õppekäik on kokkupuutumine igapäevaeluga, mille käigus tuleb täita õpiülesanne. Õpetaja tunniaeg on piiratud ning sellest sõltuvalt ei pea tegema õppekäiku üldsegi mitte koolist kaugele. Aga kui on planeeritud õppekäik kaugemale, siis peab teadma ka seda, et õppekäigule minek ja sealt tulek kuulub samuti õpetamise aja sisse. Tänu Internetile on võimalik viia läbi ka virtuaalset õppekäiku või ekskursiooni. Saab kasutada näiteks erinevate asutuste näiteks muuseumide, looduskaitsealade, erinevate ettevõtete kodulehti, kus on pildid ning muu info uuritava kohta. (Võib leida ka virtuaalseid õppetuure). Õppekäik võib olla kahte tüüpi: teemat ettevalmistav või teemat kokkuvõttev. Teemat ettevamistav Teemat ettevalmistava õppekäigu eesmärgiks on materjali kogumine, nähtustega tu...
Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL KOKA ERIALA JUHEND Juhendaja: Tallinn 2013 SISUKORD KOKALE VAJALIKUD AMETIOSKUSED....................................................................4 ISIKUOMADUSED...........................................................................................................5 VAIMSED OMADUSED..................................................................................................5 FÜÜSILISED OMADUSED............................................................................................. 5 KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID..........................................................................................6 MINU ARVATES VAJALIKUD KUTSEOSKUSED..........................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................7 ...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas Helin Sinisalu AÜ III kursus Valga 2012 Naisvõimlemise arendamine ja juurutamine massidesse on olnud üks Eesti ajaloo tähtsamaid küsimusi spordiajaloo vaatenurgast. Naisvõimlemise areng esimeses Eesti Vabariigis vaatamata raskustele ja pedagoogide puudumisele on olnud imekspandav, seejärel nõukogude võimu all olles naisvõimlemise jätkuv areng niiöelda ,,varjus". Pärast antiikkultuuri hävimist jäi hoolitsus tütarlaste ja naiste kehalise arengu eest kauaks unustusse. Alles XIX sajandil, seoses vajadusega naisi üha enam rakendada ühiskondlikus tootmises, kerkis uuesti päevakorda nende kehaline areng. Eesti ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on ...
Tallinna Ulikool Digiteaduste Instituut STORYTELLING ehk lugude jutustamine Kursusetöö Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1 STORYTELLING...............................................................4 1.1Millal lugusid jutustada?.....................................................5 1.2Millele pöörata tähelepanu?................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................8 2 SISSEJUHATUS Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges, & Santoro). Käesolevas referaadis tutvun storytellingu ehk eestipäraselt lugude jutustamisega...
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.....................................................
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu. Suurema osa oma elust veedame kooli...
Refleksiooni tagasisidemaatriks (koostatud õppejõududega) Tagasiside kokkuvõtvale refleksioonile: Karin Lausmaa Tagasiside andja: Tiina Liiv Kriteerium 1 puudub/ on 2 mõningal 3 olulised Selgitus: pigem vähesel määral olemas elemendid määral olemas olemas Refleksiooni fookus ja selle Karin oli väga hästi oma refleksioonis välja toonud fookuse tähenduslikkus (fookus on mida ta jälgis ja mille rakendamist ka ise harrastas. Jah , määratletud ja põhjendatud; välja on toodud, mille poolest see tähenduslik/ 3 sõnaliselt ei olnud ta välja toonud konkreetse lausena, mis oluline on; esitatud...
Ma hakkasin kirjutama seda tööd ja avastasin, et viimasel ajal ei ole mul vaja olnud õppida selgeks midagi sellist, mida ma ei vaja. Kuigi vahel tundub teisiti eelarvamused ainest! 1. Võte! Mulle sobib selliste ainete puhul süvalähenemine, püüan aru saada seoseid eelnevate ainetega ja mõista, mis on oluliseim mida juurde õppida. Minu eas toimub kindlasti juba teadmiste kristaliseerumine ja nii on mul võimalik luua seoseid juba elu jooksul kogetud, kuuldud ja omandatud teadmistega. Süvalähenemise puhul lülitan end kohe loengu alguses ainult loengu lainele. Selleks üritan istuda võimalikult esimestesse ridadesse ja ei ava arvutit. Nii ei teki ahvatlust loengus millegi muuga tegeleda ja tähelepanu on ainult õppejõul ja ainel! Ma olen üldiselt tajutüübi järgi auditiivne õppija. Mulle meeldib kuulata loenguid ja reeglina ma ei konspekteeri. Mõned faktid panen kirja kas siis selleks, et pärast samat teemat uu...
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine. Meeldetuletamine e reprodutseeriminetähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Känkimine on subjektiivse korrastamise v...
Karin Kaugeranna LÕ-12 Haridus ja haritus Essee Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium. Viimase puhul on meil olemas omad visioonid, püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame iseseisvalt otsustada, arutada ja omandatut efektiivselt ära kasutada, siis näitab see, kui kõrge on meie haritus. Tõsiasi on see, et need kaks käivad käsikäes, sest selleks, et teemade puhul kaasa mõelda, peame me olema selle koha pealt ka informeeritud ehk haritud. Õpilastel, kes lähevad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
