RISKIANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA KOOLILE Jrk Ohutegur Tervisekahju Kes on Risk Meetmed Kes teeb? Aeg nr. ohus? ohu (vastutab) vähenda- miseks 1. Elektrilöök Ohtlik(surm) Õpetajad, 6 Remontida Elektrik Kohe (katkestus) õpilased, pistikupesa koolitöötajad d 2. Tuleoht Ohtlik(surmav, Õpilased, 6 Suitsuandur Tööohutus- Kohe põletushaavad õpetajad, id ja spetsialist koolitöötajad tulekustutit e ...
Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi. Seal ei ole riiklikud süsteemi aga enamus ühendriikides on kohustuslik haridus alates viiest kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Se...
Õppeaine: Loodusõpetus Tunni teema: Maamudel. Klass: 4.klass Aeg: 9:00-9:45 Õppevahendid: Õpik, töövihik, tahvel, smart tahvel, gloobus. Tunni eesmärgid: Selgitada õpilastele miks on maa kera kujuline? Mis on eha ja koit? Kui kaugel me näeme? Muistendid maailma tekkimisest. Aineõpetuslikud (akadeemilised T,O,V) pädevused: Õpilane tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu. Õpilane nimetab Päikesesüsteemi planeedid. Õpilane kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust. Arendavad (võimed): Õpilane teab, mida tähendab, et Maa on kerakujuline. Kasvatuslikud: Õpilane kuulab kaaslast. Tunnikäik: Tunni osad, struktuuri Tegevuste Õpetaja poolt kavandatud ja Hindamine Põhjendused, mida mingi elemendid kestvus organiseeritud õppetegevuste kirjeldus tegevusega saavutada (minutites) (meetodid,juhendid, küsimused, ...
Autor: Juhendaja: Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade õige toitumise tervislikkusest, vajalikkusest ja selle tähtsuse väljakujundamisest juba lapseeas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, millised on toitumisharjumused (kool) õpilaste seas. (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilased toituvad enamvähem tervislikult 1.3. klasside õpilased toituvad tervislikumalt kui 7.9. klasside õpilased Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb teoreetilist poolt, mis on koostatud erinevate interneti allikate ja brosüüride ning raamatutest saadud teadmiste põhjal. Teine osa koosneb küsitlusest, mis sai läbi viidud (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilaste seas. Peatükis "Tervislik toitumine" saadi teada: Toitumise mõjust lapse arengule ja tulevasele tervisele. Tervisliku toiduval...
Millega tegelevad 8. klassi õpilased arvutis olles Uurimus 1 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................3 Sisu......................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada e...
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Eesti keel Klass: III Aeg: 10.05.2012. kolmas tund Õpilasete iseloomustus: Klassis on 7 õpilast. Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Emadepäeva minikontsert. Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed. Tunniks vajalikud materjalid, näitvahendid, tarkvara ja veebiaadressid: ,,Avita ,,õpik ,, Eesti keele õpik III kl. " ; arvutid, Smart tahvel. Tunni käik: Tegevuste kestus Tunni osad, str...
Laeva Põhikooli III kooliastme õpilaste teadlikkus looduslikest juuksehooldusvahenditest Gerda Raudsepp 8.Klass Juhendaja:Katre Sisask Laeva 2017 Ettekande kava Uurimustöö eesmärgid Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimustöö praktiline osa Hüpoteesi kinnitus Uurimustöö eesmärgid UURIDA: · kui palju teavad õpilased looduslikest vahenditest; · milliseid sampoone ja palsameid kasutavad kaasõpilased; · kas õpilased teavad, milliseid kemikaale sampoonid sisaldavad; · kui teadlikult õpilased ostavad sampooni ja palsamit. Hüpotees:Laeva Põhikooli III kooliastme õpilased ei ole eriti teadlikud looduslikest vahenditest ja nad ei ole huvitatud nende kasutamisest. Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemu...
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades eriv...
Tartu Kommertsgümnaasium UURIMUSTÖÖ Õpilane ja kohustuslik kirjandus Koostajad: Mariliis Õun Kristina Marfeldt Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus .................................................................. lk 4 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? .......................................................... lk 4 1.2. Miks õpilased raamatuid ei loe? ......................................................... lk 5 2. Raamatute sobivus. ........................................................................................................... lk 6 2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast. .... lk 6 2.2. Kaheksanda klassi õpilastele vähim meeldinud raam...
HUVIALADE MÕJU ÕPPEEDUKUSELE Vinni-Pajusti Gümnaasium 11. klass Karina Trofimov Katre Mäekivi Uurimustöö eesmärgid ● Millega tegelevad küsitletud õpilased vabal ajal? ● Kas nende huvialad takistavad või soodustavad õppetööd? ● Kui takistavad/soodustavad, siis miks? ● Kas õpilased on oma õppeedukusega rahul? Sissejuhatus ● Küsitlesime 12. klassi ja 7. klassi õpilasi. ● 12. klassist saime arvestatavaid ankeete 8 (õpilased vanuses 18-19). ● 7. klassist saime arvestatavaid ankeete 13 (õpilased vanuses 13-14). ● Vastasid nii poisid kui tüdrukud. 1.Küsitlevate sugu 7 6 5 4 3 2 1 0 poisid 7. klass tüdrukud 7. klass poisid 12. klass tüdrukud 12. klass 2.Millega te vabal ajal tegelete ? 12. klassi vabaaja tegevusalad ...
SPIKKER, KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS Kas spikker on hädavajalik väljapääs. Alati oleks ju võimalik kõik ära õppida. Inimesed on erinevad ja spikerdamise põhjused erinevad. Kas need põhjused vabandavad spikerdamise? Spikker on keelatud abivahend, mida kasutatakse koolis kontrolltöödel ja eksamitel. Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostami...
Tuhandetel põhikooliõpilastel tuleb sooritada Euroopa keeletest Sellel ning järgmisel õppeaastal tuleb kokku 5500 põhikooli lõpetajal sooritada rahvusvaheline võõrkeele test, millega Euroopa Komisjon soovib tuvastada noorte keeleoskuse taseme. Euroopa keeleoskusuuringu Eesti koordinaatori sõnul tulenes Eesti otsus testist osa võtta asjaolust, et õpilaste tegeliku keeleoskuse näitaja seni puudus. "2007. aastal algatatud uuring on esimene selline keeleoskuse uuring Euroopa Liidu liikmesmaades. See on osa Euroopa Komisjoni eesmärgist luua keeleoskuse näitaja ja indikaator," selgitas Mere testi eesmärki Eesti Päevalehele, vahendab BNS. Testi sihtgrupp on kohustusliku haridustaseme lõpetajad ehk 9. klassi õpilased, kes osalevad esmalt sügisel sõeluuringus. Vastata tuleb 20 lühikesele küsimusele ja tulemustest sõltub omako...
Koolides võiks olla väga palju asju on, mis muudaksid kooli huvitavamaks ja kaasaegsemaks. Igal koolil võiks olla: suur kaasaegne spordisaal, spordiväljak, jõusaal, bassein, saun, keemia ja füüsika laborid ning ka üks kaasaegne konverentsiruum. Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte...........
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata. Jutustavas tunnis kõik jutu...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE....
Anu Olvik, Marcus Jürison Teema: Majandusringlus Laiem eesmärk: Õpilased viivad ise ühe idee algusest lõpuni läbi, õppides nii tundma ühe protsessi erinevaid etappe. Samuti aitab ülesanne luua koolis sõbralikumat õhkkonda erinevate kooliastmete ja/või juhtkonna vahel. Klass: Ülesanne on sobilik kõikidele gümnaasiumi klassidele. Õpetaja eesmärk: Õpetada õpilastele majandusringlust, selle olemust, funktsioone ja osasid. Viia läbi majandusringluse lauamängu tegemine ja tehtud tööde seast parimate valimine ning abistada algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. Õpilaste eesmärk: Õppida tundma majandusringlust, õppida lauamängu koostamise abil iseseisvalt majandust ning läbi õpetamise omandada esinemiseks vajalikke oskusi. Etapid: Esimene tund: Majandusringluse teooria. Lisatund majandusringluse teooria paremaks mõistmiseks Teine tund: Majandusringluse lauamängu mängimine oma klassis Kolmas tund: Parimate majandusringluse...
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju ...
Virtual Labs: Electricity Virtual Labs: Electricity õpetab lastele elektrit ja kuidas erinevad elektriseadmed töötavad. Programm alustab lihtsamatest skeemidest ja muutub ajapikku aina keerulisemaks ja põhjalikumaks. Lõpuks õpetab programm õpilasel koostama skeeme mida leidub näiteks uksekellades, autodes ja muudes elektroonika seadmetes. Virtual Labs: Electricity kasutab erinevaid võtteid laste õpetamiseks. Kui õpilased on iseseisvad ja tunnevad elektriõpetust, võivad nad ise erinevad skeeme kokku panna, selleks saavad nad kasutada ikoone mis sõmboliseerivad erinevaid tarvikuid nagu näiteks juhtmed, mõõteriistad, takistid, akud ja palju muid. Vähem kogenenud õpilased saavad lahendada ülesandeid mis on tootja kooli versioonile sellest programmist kaasa pannud.. Nende hulgas on nii küsimusi kui ka pikemat lahendust nõudvad ülesanded. Programmiga on kaasas ,,Sci-Clopedia" mis õpetab õpilastele elektrifüüsikat ja sisaldab palju artikleid...
I OSA 1. Institutsiooni lühitutvustus Lühiajalugu. Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli ajalooga. Käesolevaga peaks andma edasi põgusalt kooli raamatukogu arenguloo. Näiteks: millal tehti kooli raamatukogu invetariraamatusse esimene sissekanne, mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused (oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud. Tegevusvaldkonnad loetletuna: · raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus; · raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus; ...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mäng...
Klassijuhataja tund. Tunni teema: Mis on tõeline sõprus? Vanuseaste: 5. klass Vahendid: teip ja käärid igasse gruppi, 40 paberist tehtud ühe suurusega inimest, värvilised pliiatsid või markerid, A4-format. paberid, 6 paberist tehtud päikest, 6 pilvekest, 6 lille, 6 südant ja 1 äike. I. Tunni eesmärk: · Õpilane teab mis on ,,sõprus" · Õpilane oskab teha koostööd teistega · Õpilane saavutab uusi oskuseid läbi meeskonnatööd · Õpilane saab aru,et probleemi lahendusel tuleb pöörduda teiste poole ja usaldama teisi · Õpilane oskab kriitiliselt mõelda ja analüüsida II. Tunni sissejuhatus: Tund algab õpetaja tervitusega, millele järgneb teema sissejuhatus. Teema sissejuhatuses tutvustab õpetaja tunni tegevusi (ajurünnak, mäng, harjutus). III. Teema käsitlemine: ·...
MUSTVEE GÜMNAASIUM Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolakto...
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded.........................................................................................
Lõdvestuspausid 1. "Tantsi end vabaks" Õpilased tõusevad pingist püsti ja lõdvestavad end nt kirjutamisest käsi raputades. Õpetaja näitab teatud liigutused ette ja õpilased teevad järgi, nt sirutavad end hästi pikaks, hüppavad harki-kokku, teevad kaelaringe, hingavad sügavalt sisse-välja jne. 2. "Massaazihetk" Õpilased tõusevad pingist püsti ja seisavad kolonni üksteise taha. Ülesanne on teha eesolevale inimesele massaazi. Seejärel pööratakse ringi ja korratakse protsessi enda taga seisnud inimesele. Massaazi puhul võiks alustada nt õlgadest, seejärel õpetaja käsu peale nt selg ja puusad. Õpilased kuuletuvad, sest tehes naabrile head massaazi, saad vastutasuks ka ise. Hea vaheldus pingis istumisele! 3. "Õnnehetk" - Õpilased tõusevad püsti ja hakkavad üksteisele nt mingit väikest palli, mängulooma vms edasi viskama. Ülesanne on palli/mänguloo...
ÕPILASE VABA AEG LAUKA PÕHIKOOLIS Anne-Mai Valk 8.klass Lauka Põhikool Töö eesmärgid Teada saada millega Lauka Põhikooli õpilased tegelevad peale kooli? Mis on nende jaoks vaba aeg? Millal ja kui kaua nad õpivad? Töö meetodid Defineerida mõiste vaba aeg Läbi viia ankeetküsitlus õpilaste seas Küsitleda aktiivsemaid ringides osalejaid Järeldused õpilaste vaba aja kasutuse kohta Lauka Põhikool Asutati 1900.a Asutaja Evald Ungern – Sternberg Koolimajaks oli praegune käsitöömaja Uus maja valmis 1939.a Juurdeehitus 1971.a Fotod:erakogu Mis on vaba aeg Lauka Põhikooli õpilaste jaoks? Huviringides käimine Sõpradega suhtlemine Kui ei pea täitma kellegi käske Tegelemine asjadega, mis huvi pakuvad Huviringid kus õpilased osalevad? Võrkpall Tervisemajas Juhendaja Anneli Maue...
Learning Foreign Language through an Interactive Multimedia Program: An Experimental Study on the Effects of the Relevance Component of the ARCS Model M. - M. CHANG ja J. D. LEHMAN Chang M.-M., Lehman, J. D. (2002). Learning Foreign Language through an Interactive Multimedia Program: An Experimental Study on the Effects of the Relevance Component of the ARCS Model. CALICO Journal. 20 (1), 81 – 89. Töös uuriti sisemise motivatsiooni (SM) ja eluliselt näitlikustatud tehnoloogiliste õppematerjalide (CBIM) kasutamise mõju inglise keelt võõrkeelena õppivate (EFL) õpilaste tulemustele. Uuringus osalesid Taiwani ülikooli õpilased vanuses 19 – 22 eluaastat, kes kõik olid inglise keelt varasemalt õppinud vähemalt 6 aastat. Õpilaste eriala ülikoolis ei olnud oluline. Lõplikes analüüsides kasutati 313 õpilase tulemusi. Uuringus püstitati 4 hüpotees: Kas õpilased, ke...
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Õppe kavandamine Aeg: Õppijate iseloomustus: Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Kognitiivsed õppimiskäsitlused Tunni eesmärgid: Mõisted: Õppijate eelteadmised ja oskused: Eelnevalt vajalikud tegevused õppejõule: Eelnevalt vajalikud tegevused õppijale: Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Tunni osad, struktuuri Tegevuste kestus Õpetaja poolt Õppijate tegevus Põhjendused, mida mingi elemendid (minutites) kavandatud ja tegevusega saavutada organiseeritud (sellel tulba mõte on tahetakse. õppetegevuste kirjeldus panna kavandades ...
Meie- lumehelbekesed Tänapäeva ühiskond on muutunud väga õrnaks ja tundlikuks võrreldes eelmise sajandi ühiskonnaga, sest raamatutes,filmides ja üle üldse igalpool räägitakse rohkem tunnetest ja vaimutervisest. Inimesed püüavad parandada igati elukvaliteeti, näiteks psühholoogid koostöös haridusministeeriumiga arendavad välja kuidas teha nii, et õpilastel oleks parem koolis olla ja et nende vaimne tervis oleks korras, pannes õpetajad raamidesse aina uuemate ja rangemate reeglitega. Lapsed on meil ju väga tundlikud ja õrnad, seetõttu tuleb neid nunnutada nii palju kui võimalik, et nad muutuksid nö lumehelbekesteks. Esmaspäevaks ei tohi ju kontrolltöid panna, sest õpilased ei jõua nädalavahetusel puhata ega ka reedeks ei tohi kontrolltöid jätta, sest nädala lõpus on õpilased väsinud, õpetaja ei tohi õpilast noomida, sest see võib õpilast solvata või viia depressiooni, kuid õpilased võivad õpetajat solvata s...
Sissejuhatus. Mina valisin teema raha ,sest hetkel on majanduslangus ja paljudel inimestel on raske . Minu küsitlusest võtsid osa 30 inimest,kes olid 12a. 19a. õpilased.Kõige rohkem võtsid osa 14 a. õpilased ja neid oli 9.Ma küsitlesin Rapla Ühisgümnaasiumi kooli ja Rapla Vesiroosigümnaasiumi kooli õpilasi . Iga õpilase käest küsisin ma 5 erinemat küsimust ,millele tuli ausalt vastata.Ma panin kokku 12-13a. õpilased ,14-15a-õpilase,16-17a.õpilased ja 18-19a.õpilased ning võrdlen neid .Ja lõpus teen ka kõik vanused kokku . Küsitluse analüüs Esimesena 12-13a.õpilased,neid oli kokku 9. 12a. õpilasi oli 4 ja 13a.õpilasi oli 5. 1.Kui tihti sa vanematelt raha 45%-Iga kahe päva tagant küsid? 33%-Iga päev 22%-Kord nädalas 2.Mille peale sa tavaliselt raha 45%-Riiete peale kulutad? 45%-Magusa peale ...
Mis on PISA? PISA - Programme for International Student Assessment Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm Kes osalevad? 15 aastased õpilased OECD liikmes- ja partnerriikidest Osalevad riigid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mida uuritakse? PISA uuring keskendub õpilaste põhioskustele lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas Mõõdetakse teadmisi ja oskusi, mis on olulised täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus Hinnata püütaks just seda, kuidas õpilased suudavad õpitut üldistada ja uutes olukordades rakendada PISA Siiamaani on jõutud läbi viia 3 uuringut, aastatel 2000, 2003 ja 2006 Kui esimeses ...
Kooli vägivald Minujaoks tähendab koolivägivald nii paljutki. Kooli vägivalda mitmesugust on füüsilist kui ka suulist vägivalda. Suulise vägivalla all pean silmas näiteks seda kui osad õpilased mõnitavad teist õpilast. Tihtipeale on suuline vägivald poole hullem kui füüsiline sest sõnad teevad ikka päris palju haiget. Eriti hull on siis kui mõnda õpilast klassis pidevalt noritakse ja teised kõik naeravad selleüle see on nagu väga lame. Teised õpilased võiksid sellest mitte välja teha ja ma usun, et asi muutuks. Tihtipeale need õpilased keda mõnitatakse ja noritakse hakkavad selle pärast koolist puuduma et nad ei taha et neid järjekortselt sõimatakse ja mõnitatakse. Üks hull asi on ka see kui õpilased hakkavad teist õpilast vältima. See on ikka väga halb tunne kui näiteks minuga või ükskõik kellega ühelhetkel keegi ei räägi minust kõnnitakse mõõda nagu tühjast kohast. Sellle peale mina võta...
Keskharidus. Keskkooli ülesanne- emakeelne haridus. Puudusid eestikeelsed raamatud, õppekavad ja programmid ning vähe oli eesti keelt oskavaid õpetajaid. 1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos...
Kallid esimese klassi õpilased! Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased, õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud. ...
Edgar Rahhimov G3B Kas on vaja gümnaasiumi lõpueksameid? Enne eksameid paljud õpilased on närvilised, kaotavad söögiisu, põevad unetust ja ärevust. Seepärast on kiireloomuline küsimus: "Kas on gümnaasiumi lõpueksameid vajalikud?" ja miks peavad kõik õpilased eksamid võtma teatavates eluetappides? Esiteks, eksamid on selleks, et näidata ja mõistma, mida õpilased tegelikult teavad. See aitab õpetajal kehtestada eri vanuses ja eri võimetega lastele standardeid. Teiseks, kui eksameid pole üldse, siis lastel pole soov õppida ja ka poleks midagi püüdlema. Eksamid on õppeprotsessi kiirendaja. Kolmandaks, eksamid panevad vastutuse õpetajatele nende töö eest. Seega eksamid on mõeldud mitte ainult vilistlastele, vaid ka nende õpetajatele. Küsimust, kas on v...
Rakvere Kolledz Kadri Saar 14. mai 2012 AKTIIVÕPE JA AKTIIVÕPPE MEETODID Aktiivõpe (active learning) õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus - Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö - Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded - Enda ja teiste töö hindamine. Õpetaja peaks edastama valmis materjali (teadmisi) vähem, et õpilased mõtleks enam, s...
Aeg ja inimene Jaan Krossi romaanis ,,Wikmani poisid'' Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. 1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal otsustas ETV teha tuntud romaani järgi ka teleseriaali. Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole tegelikult absoluutselt muutunud. Endiselt teevad õpilased koerustükke, uurivad elu ja otsivad seik...
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud........................................................
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka- sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk...
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisv...
Kui ma oleksin õpetaja Kui ma oleksin õpetaja, siis ma tahaksin olla Bioloogi või Keemia õpetaja. Mõlemad ained on huvitavad ja neid oleks tore õpetada. Ma arvan et õpetamine on lõbus, sest kui sulle meeldib seda teha siis see on lõbus. Õpetajana ma peaksin klassi ees rääkima arusaadaval, siis saavad kõik õpilased minust aru ja neil oleks kodus lihtsam õppida. Kodus ma laseksin teha huvitavaid katseid. Tunnis teeksin ma õpilastega palju tööd, et kodus ei jääks palju õppida. Ma teeksin tunnid huvitavamaks, tehes palju erinevaid katseid ja tooksin näiteid elust enesest. Kui võimalik siis ma käiksin vahest looduses õppimas. Ma ei tahaks et tunnis oleks hiirvaikus, õpilased tohiksid rääkida ja minuga koos arutada. Ma ei lubaks tunnis süüa ja mulle ei meeldiks kui minu tundi hilinetakse. Kui jäätakse kodutööd tegemata siis ma paneksin märkuse. Ma ei hakkaks karjuma õpilaste peale, nendega tuleks ilusti rääk...
Minimeediamonitooring Postimees 2008 Keila koolide muutmine erakooliks hirmutab õpetajaid 27.03.2008 00:01 Väljaande omauudis Keila linn otsustas, et linnale kuuluv algkool ja gümnaasium lähevad sihtasutuse omandisse. See külvab aga õpetajate seas paanikat. Esimestena läks seda teed Pärnu, kus 2007. aasta juulist hakkas üks sihtasutus haldama Pärnu hansagümnaasiumi, Pärnu Ülejõe gümnaasiumi, Pärnu Koidula gümnaasiumi ja Pärnu vanalinna põhikooli. Hinnang on neutraalne. Kuna Hansagümnaasiumit mainiti ainult artikli lõpus koos Koidula, Vanalinna ja Ülejõe kooliga. Opositsioon hoiatab Pärnu linna suure laenukoorma eest 16.04.2008 10:30 Väljaande omauudis Pärnu linnavolikogu asus arutama negatiivset lisaeelarvet ja uue spordihalli rajamist. Linnaeelarvet tuleb kärpida ligi 30 miljoni krooni võrra. Endine abilinnapea tõi näiteks olukorra Pärnu Koolide Sihtasutusega, millel lubati käesole...
Saku Gümnaasium SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMINE Uurimistöö Uurimistöö koostamise alused Autor: Sandra Järv Juhendaja: Talvi Järv Õpetaja Saku Gümnaasiumis 2 Saku 2012 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TASKURAHA MÕISTE.........................................
Tulevikukool Minu tulevikukool peaks kindlasti olema avar, lai ja suur. Treppide asemel on liftid, eskalaatorid, mis viivad üles, aga samas on ka trepid. Klassides on kindlasti suuremad lauad ja igal laual eraldi laualamp. Istumiskohad on pehmed tugitoolid, kus kindlasti toolide kõrgust saab muuta ja seljatuge reguleerida, 1 nupuvajutusega tuleb erineva mõjuga jook. Klassi seina katab suur tahvel, mis on puutetundlik. Õpikute asemel on seadeldised, kus on kõikide ainete materjal sees. Vihikute asemel on läpakad ja õpilased võivad tunni ajal kuulata ka muusikat ja olla Msnis ja Facebookis. Söögi vahetunnid on hommikul, lõunal ja õhtul. Lõunauinak toimub lõunal pärast söömist. Õpilane valib ise mis tundides ta sellel päeval käib ja mis päeval ta kooli tuleb, kokku peab saama vajalikud tunnid käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas j...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA TÄHTSUS KSG 6. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS loovtöö Albert Korban, Rudolf Aun 7.B Juhendaja: Katre Tuisk Tallinn 2019 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………….. 3 2. TÖÖ KÄIK ……………………………………………………………………………4 3. UURIMUSLIK OSA ………………………………………………………………….5 4. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………..6 5. LISAD ……………………………………………………………………………….. 7 SISSEJUHATUS 2 Meie soovisime teada saada, millist muusikat kuulavad teised meievanused õpilased. Samuti tahtsime teada kui tihti nad muusikat kuulavad ning kas see ka mõjutab nende igapäevaelu. Me otsustasime lähemalt uurida KSG 6. klasside õpilaste arvamust muusi...
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ................................
Arvuti koolitunnis Lugupeetud kaasõpilased - tänaseks väga aktuaalseks saanud teema, et koolitundides kasutada arvuteid on saanud vastakaid arvamusi. Miks tahavad õpilased tundidesse kaasata arvuteid, ja miks õpetajad ja vanemad neid vajalikeks ei pea? Millised on moodsate tundide miinused, ja millised plussid? Sellel aastal alustas meie klass projektiga, mille põhimõtteks on matemaatika õppimine e- õpikutega. Õpilased olid vasikavaimustuses, kui teada said, et nüüdsest kasutame osades tundides arvuteid. Antud vaimustus läks aga üle ning nüüd tundub mulle, et õppimise asemel tegeletakse arvutites pigem internetis surfamise ja mängimisega. Kuna arvutid ei ole kõige kiiremad, lähevad tunnid aeglaselt ning seega hakkab mõnelgi õpilasel üpris igav ning ta ei keskenud tunni teemale. Ka õpetaja on viimasel ajal hakanud üha enam märkusi tegema, et kõrvaliste asjadega tunnis ei tegeleta. Tõin näite matemaa...
Refereering Elina Harjuneni artiklist "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" Elina Harjuneni artikkel "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega. Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA t...
VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17 Punamütsike Punamütsike pirtsutas: “Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
