docstxt/.txt
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohus...
Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud. Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli...
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaugh...
Ülevaade õpetajahariduse strateegiast 2009-2013 Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise ja motivatsiooni tagamiseks töötati välja Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. Selles strateegias on tähelepanu pööratud õpetajale, tema kutsealase arengu tugisüsteemi arendamisele ning positsiooni väärtustamisele ühiskonnas. Õpetaja kutsealase arengu toetamine ei ole aga eesmärk omaette, vaid teenib õppija arengu toetamist. Eesti õpetajahariduse strateegia keskmes on õpetaja kui reflekteeriv praktik. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Seega on pedagoogilist praktikat sooritades üliõpilasel oluline oma tegevust reflekteerida, saamaks esmased kogemused enda teadmiste, käitumise, suhtlemise ja teiste oskuste analüüsi...
Kunstitegevuse konspekt : Sügise värvid Vanus: 5-6 aastased Eesmärgid: Laps oskab kasutada õigeid värve Laps oskab joonistada vahtralehte Laps tunnetab vahtralehe kuju, piirjooni Laps suudab kriidiga piisavalt tugevalt värvida Laps suudab jäljendada õpetaja tegevust Laps suudab keskenduda Vahendid: Paber Rasvakriidid Vahtralehed Luuletus: Leelo Tungal- Oktoober Laul : E.Salm, E. Lõbin - „Lehekene“ http://mudila.lastekas.ee/lastelaulud/lastelaul- lehekene [2015, november 25 ] Tahvel Magnetid Tunni käik: Õpetaja õhutab 15 minutit enne tunni algust ruumi. Lükkab kokku kaks lauda, et lauapinda oleks rohkem. Sätib paika toolid ning vahendid mida tunni läbi viimiseks vaja ( asetab iga lapse kohale paberi- ning vahtralehe, rasvakriidi tops on keset lauda). Lapsed tulevad abiõpetajaga õpperuumi, istuvad vaikselt laua taha. Õpetaja tuleb teis...
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Alois Podhajsky tsitaat: On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Igas koolis on olemas erineva iseloomuga õpetajaid, kellel on nii häid kui ka halbu iseloomuomadusi. On karme, sõbralikke, lahkeid, abivalimis, noori, vanu jne. Igal õpetajal on aga oma õpetamis stiil. Mõni õpetaja teeb õpilaste elu väga raskeks ning mõned just väga lihtsaks. Ma arvan, et igal õpilasel on oma lemmik õp...
Milline on hea õpetaja? Milline peaks olema üks hea õpetaja?Millised omadused peaksid tal olema? Kas hea õpetaja peab meeldima kõigile õpilastele või on tähtsaim õpetaja juures see , et ta õpilastele aine hästi selgeks teeb? Hea pedagoog tekitab õpilastes huvi õpitava aine vastu. See ei ole aga sugugi lihtne ,sest igal õpilasel on erinevad huvid ja erinev suhtumine õppetöösse.Et olla hea õpetaja peaks ta kindlasti olema ka hea suhtleja, sest see aitab tal õpilastega paremini läbi saada. Kindasti peab hea õpetaja olema ka kannatlik, sest õpilasi on väga erinevaid ja mõnel õpilasel läheb teistest rohkem aega,et õpitavast teemast aru saada. Tunnis peab hea õpetaja hoidma distsipliini, kuid ei tohiks olla liiga range. Tal peaks olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihti rumalusi, mida peab õpetaja ära taluma. Õpetaja peaks olema õpilastele eeskujuks oma käitumise, riietumise ja muude omadustega. Pa...
Kooskõlastatud ..................................... (juhendaja) PÄEVAKAVA Laste vanus: 4-5 aastased Nädala teema: Mis on meie laual? Nädala eesmärgid: · Üldoskused: Laps nimetab leiva kasulikke omadusi. Laps nimetab erinevaid leibu. · Keel ja kõne: Laps kasutab tingivat kõneviisi. Laps kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega. Laps kirjutadab L-tähte. · Matemaatika: Laps järjestab esemeid suuruse järgi. · Mina ja keskkond: Laps jutustab leivaga seotud traditsioonidest. Laps nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev. · Kunst: Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga ...
Laboratoorse töö protokoll Metalli erisoojuse määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine te...
ÕPETAJA KUNSTITEGEVUSE VAATLUS Raaguspuude ja Mida teeb õpetaja: Mida teevad lapsed: Aeg lindude maalimine Enne tegevust Õpetaja otsib välja vajaminevad Lapsed panevad laudadele vakstud, kõrred. Paneb lauale valmis iga lapse värvitopsid, lapid. 4 min. jaoks paberi ja pintslid. Värvitopsidesse paneb musta ja punast värvi. Tegevuse sissejuhtus Küsib laste käest, millised on puud Lapsed vastavad, et talvel ei ole puudel talvel? Õpetaja seletab, et talvel on lehti. Lapsed tunnevad õpetaja näidatud 6 min. puud raagus, sest sügisel lehed linnu pildilt ära. langevad puult. Seejärel näitab lastele leevikese pilti ning küsib, mis ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Hanna-Eliise Mägi MUUSIKA DIDAKTIKA Õpimapp Juhendaja: PhD Maia Muldma Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev õpimapi koostasin üksinda. Minu õpimapp koosneb minu poolt valmistatud rütmipilli kirjeldusest, pilli meisterdamise protsessist ning vajalikest vahenditest. Õpimapp sisaldab veel ühe muusikalise tegevuse kava, laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlust ning minu koostatud referaati. Rütmipilli valmistamine Muusikaline tegevuskava Laste vanus: 6-7 aastat Teema: KEVADE ÄRKAMINE Üldoskused: Laps oskab koondada tähelepanu. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps oskab oodata oma järjekorda. Mina ja keskkond: Laps teab, et ilm muutub soojemaks ja päev pikemaks. Keel ja kõne: Laps oskab nimetada erinevaid kevade saabumise märke (kuldnokk, lumikelluke, päike jne). Laps oskab väljendada oma mõtt...
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjus...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti gru...
1.)Õpetaja: Tere õpilased! Õpilased: Tere õpetaja! Õpetaja. Täna räägime reisimisest. Kus teie olete käinud? German: Mina olen käinud Soomes ja Lätis. Plaanime perega minna ka kuhugi soojale maale puhkama. Õpetaja: See on ju väga tore. Aga kas keegi on ka Venemaal käinud? German: Mina olen. Siis kui viimati kooliga käidi, siis ma käisin ka. Õpetaja: Ja kuidas sulle see reis meeldis? German: Jäin rahule, kuid võiks oma klassiga ka veel minna. Klassiüritusena. Õpetaja: Selleni ma tahtsingi jõuda. Kuidas teile meeldiks sõita Pihkvasse? German: See oleks väga tore. Aga kas me läheme siis kevadisel vaheajal. Õpetaja: Just kevadvaheaeg oleks hea. Reisime kindlasti bussiga ja teel Pihkvasse saame teha ka peatusi Eesti linnades. German: Me võiks kindlasti peatuda Võrus, kuna paljud ei ole seal käinud. Õpetaja: Ööbima peame me hotellides. German: Kindlasti. Arvatavasti seal ainult hotellid ongi. Aga õpetaja, mis me kaas peame võtma ning peab ka ...
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja Tere, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Ma pean teile täna kõne õppimisest ja õpetajatest!! Alles see oli, kui väikesed koolijütsid ema-isa käekõrval kooli läksid. Uhiuus koolimüts peas, valge pluus seljas, lilled käes. Lilled oma esimesele õpetajale. Ausõna, võimas! Ei mäleta täpselt oma esimest koolipäeva, küll aga seda, millal minu esimesest õpetajast, klassijuhatajast minu jaoks vaieldamatu autoriteet-arvamusliider sai. See oli siis, kui õpetaja oma imeilusa käekirjaga tahvlile kirjutas, kui laulutunnis klaverilt kaane tõstis ja seda imelist pilli mängima hakkas, kui tahvlile joonistas või enda tehtud pilte näitas. Ta oskas minu jaoks kõike, mida minagi tahtsin osata. Sest peale oli mu emal tükk tegemist, kui tal tuli vastamisi seista minu poolt esitatud "aga õpetaja- ütles!" argumentidega, kui meil vaidlemiseks läks. Vaene ema, eks oli ju temagi...
Austatud õpetajad! Kallis koolipere! ---------- Gümnaasium on kool, kuhu iga õpilane tahab hommikuti meeleldi tulla. See on hea kool, kuna õpilased on toredad ja kokkuhoidvad ning siin ootavad õpetajad, kes lisaks eluteele juhatamisele pakuvad ka turvatunnet. Täna tahaksin rääkida võimetest- näha, kuulda, tunda, rääkida, mõelda ja rõõmustada. Ning kõige olulisem võime, mis inimesele antud, on võime armastada. Nendest võimetest tahan ma rääkida, mõeldes õpetajale. Õpetaja näeb seda, mida õpilane ei märka. Näiteks seda, kui laps on vahel kurb ja seda, kui rõõm purskab välja. Õpetaja kuuleb ka neid lapsi, kes ei räägi valju häälega ja vahel on täitsa tasa. Õpetaja tunneb, kui lapsel on mure. Õpetaja räägib selliseid asju, mida lapsed veel ei tea. Õpetaja õpetab mõtlema. Õpetaja rõõmustab, kui lapsel läheb hästi. Õpetaja armastab oma tööd kogu südamest. Rääkisin teile praegu kokkuvõttes kõige paremast ja tähtsaimast maailmaimest, kelleks ...
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
Tunnis oli kümme last ja osalenud lapsed olid vanuses neli kuni viis aastat, õpetaja sõnul võis mõni ka noorem olla. Taustainfona sain õpetajalt teada, et tegemist on võrdlemisi vaiksete lastega, sest nende oma õpetaja palub neil muuhulgas ka tasa olla ja vaikselt liikuda. Tundialustas õpetaja laste rivistamisega, paludes seda esmalt verbaalselt. Üks lastest ei püsinud rivis eriti hästi, peale seda, kui õpetaja tema poole nimeliselt pöördus ja ütles, et ta rivvi läheks, tegi laps seda. Rivistamisele järgnes mäng, kus lapsed pidid ükshaaval koonuseni rivist jooksma, seda puudutama ja rivvi tagasi tulema. Mäng meeldis silmnähtavalt lastele ja enamus lastest tuli see korrektselt välja. Kui laps unustas koonust puudutada, pööras õpetaja lapse tähelepanu sellele ning seejärel puudutas laps koonust ning läks rivvi tagasi. Õpetaja tegi mängu raskemaks liigutades ühe koonuse kaugemale ja palus lastel tulevase mängu käigus puudutad...
Hea õpetaja Moto : Kõige õpetlikum aine koolis on õpetaja (Friedrich Adolf Diesterweg) See tundub veider, aga olen korduvalt oma elus uskunud, et nüüd lõpuks ometi tean vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi. ...
Võõrsõnad Doomino-lauamäng 1)Ma kasutan enda pea pesemiseks 11)Meie koolis õpetajate toa kõrval šampooni. asub direktori kabinet. Šampoon-vedelik pea pesemiseks Direktor-asutuse juhataja 2)Mu sõbra ema on piraat. 12)Õpetajal on kodus 7grammofoni. Piraat-mereröövel Grammofon-plaadimängija 3)Iga hommik paneme riided 13)Koolis on keelatud kanda dresse. garderoobi. Dress-spordiriietus Garderoob-Riietehoid 14)Õpetaja kasutab bussi peale kooli. 4)Mu isal on bass hääl. Buss-ühissõiduk Bass-meeshääl 15)Õpetajal on kodus brikett. 5)Mu õpetajal on gripp. Brikett-pressitud turvas Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6...
Koolivägivalda esineb igas koolis. Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja rääg...
Meie aja õpetaja rõõmud ja mured Igal õpetajal on oma vaatenurk ja omad tunded õpetaja elust. Ka nende päevades on tõusud ja mõõnad. On häid ja meeldivaid hetki, aga on ka selliseid olukordi, kus tahaks lihtsalt ära joosta. Õpetaja meele teevad kindlasti rõõmsaks head kolleegid, kes teda kuulavad ja tema vahetunde sisustavad. Loomulikult on ka õpilaste hea käitumine, kui nad näitavad oma huvi, teevad korralikult tööd ja suhtuvad õpetajasse lugupeetavalt. Tal lähebsuu naerule, kui õpilased ja kolleegid tema ümber on rõõmsad. Kuid õpetaja elu ei ole ainult päikseline ja tore. Kui ta ei saa oma kolleegidega hästi läbi, tunneb ta arvatavasti üksildust. Kui õpilased ei pööra talle tunnis tähelepanu ja vaidlevad vastu, siis muidugi ei ole meeldiv tööd teha. Mõttes tahab õpetaja ruttu koju saada ja kui seal kontrolltöid hakkab kontrollima ja avastab, et keegi polnud õppind, on tal meel jälle kurb. Õpetaja näeb ka, kuida...
ÕPETAMISLUGU Õpetaja ja õpetaja abi töösuhe Olen lasteaias töötanud 17 aastat, millest 12 aastat olen olnud õpetaja abi ja viis aastat õpetaja. Mulle meeldib mu praegune õpetaja amet ja meeldis ka õpetaja abi amet, kuna armastan lapsi ning meeldib nendega tegeleda. Ma olen kohusetundlik ja olen alati teinud oma tööd südamest. Õpetamislugu, millest ma kirjutada tahan, on sellest ajast kui olin õpetaja abi. Õpetajad, kellega ma koos töötasin, olid staazikad pensionärid. Üks nendest suhtus oma töösse väga kohusetundlikult ja teise õpetaja suhtumine oma töösse oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt. Samal ajal pidin mina lapsi vastu võt...
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võima...
Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides 1. Jõukohasus- näiteks tekstiilitööde puhul ei sea õpetaja I klassi lapsele eesmärgiks täismõõdulise disainkleidi valmistamist (või mõnda muud väga suurt eesmärki, disainkleit on selgelt utreeritud näide), sest (ka põhikooli III astme) lastele ei ole see jõukohane. I kooliastmes laps alles õpib kangaga töötama ja selleks tuleb alustada lihtsamate tekstiilitööde tegemisega. Alustama peab lihtsamate (geomeetriliste) kujundite väljalõikamisest ja nendest näiteks pajalapi, tüdrukute puhul nukuteki vms tegemist. Samuti ei kasuta õpetaja liiga keerulist sõnastust tööjuhiste andmiseks (kuid samas peab kasutama õigeid termineid, mitte „ninnu-nännutada“). Õpetaja lähtub töö teemade ja eesmärkide püstitamisel sellest, millisel tasemel on õpetatavad. 2. Eakohasus- I klassi lastele räägitakse teooriat võimalikult lihtsalt (ja üldjuhul õpetajad kipuvad kasutama sellist „ninn...
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire ...
Õppemeetod Õppekäik Õppekäik on meetod, mis võimaldab tunnis õpitut seostada igapäevaeluga. Õppekäik on kokkupuutumine igapäevaeluga, mille käigus tuleb täita õpiülesanne. Õpetaja tunniaeg on piiratud ning sellest sõltuvalt ei pea tegema õppekäiku üldsegi mitte koolist kaugele. Aga kui on planeeritud õppekäik kaugemale, siis peab teadma ka seda, et õppekäigule minek ja sealt tulek kuulub samuti õpetamise aja sisse. Tänu Internetile on võimalik viia läbi ka virtuaalset õppekäiku või ekskursiooni. Saab kasutada näiteks erinevate asutuste näiteks muuseumide, looduskaitsealade, erinevate ettevõtete kodulehti, kus on pildid ning muu info uuritava kohta. (Võib leida ka virtuaalseid õppetuure). Õppekäik võib olla kahte tüüpi: teemat ettevalmistav või teemat kokkuvõttev. Teemat ettevamistav Teemat ettevalmistava õppekäigu eesmärgiks on materjali kogumine, nähtustega tu...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte...........
Arutlus Hea õpetaja Hea õpetaja on inimene, kes on õpilastele eeskujuks ja keda püütakse kogu oma elu järgida. Ta jääb alatiseks meenutama kooli ja selle positiivseid külgi. Üks hea pedagoog peab olema kannatlik, sest kõik õpilased js nende võimed on erinevad ning õpetaja peab alati kuulama ära laste mured ja probleemid, kui tema poole pöördutakse ja alati üritama aidata, sest nii näitab ta, et hoolib oma õpilastest. Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. Tal peab olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihtipeale igasuguseid rumalusi, mida peab üks pedagoog ära taluma. Kuna õpetaja on õpilastele ikkagi eeskujuks peaks ta ka riietuma sellele kohaselt korrektselt ja hästi. Eriti tähtis on aga õpetaja suhtumine ja olek klassi ees, ta peab ennast tundma klassi ees kindlana ja tema õpetamisoskus ja seletamisoskus suurepärase...
Hea õpetaja Stella Leego 8b klass Hea õpetaja on selline, kes aitab mul targaks saada. Ta räägib ainest huvitavalt, sest siis panevad õpilased paremini tunnis tähele ja ei sega teisi kaasõpilasi. Mulle meeldib õpetaja, kes on tark, range, abivalmis ja rõõmus.. Ta annab huvitavaid kodutöid ja teeb tunde mängulisemaks. Hea õpetaja oskab vastata peaaegu kõikidele lapse küsimustele. Mulle ei meeldi kui õpetajal on halb tuju ja ta seda laste peal välja valab. Tähtis on ka, et õpetaja suhtuks õpilastesse võrdselt. Õpetaja peaks aru saama, kui laps vajab abi ja talle appi minema. Tal peaks minu jaoks aega olema. Kokkuvõttes on hea õpetaja see, kes teeb nii, et minu koolipäev on meeldiv ja mul on õhtul pea tarkust täis.
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui v...
1. Raamatuteneelaja Emad-isad jumaldavad oma lapsi ka siis, kui nad on kõige vastikumad väikesed pärdikud. Teine äärmus, s.o kui vanemad oma laste vastu üldse huvi ei tunne, on veelgi hullem. Vanemad, kes oma laste vastu huvi ei tundnud, olid härra ja proua koirohi, Matilda vanemad. Veel oli Matildal vend Michael. Matildasse suhtusid nad nagu kärna või muhku, mida tuli taluda nii kaua, kui see kadus. Matilda oli eriline ülitundlik ja andekas.Ta taibukas ja kärme õppima, kuid oma rumalasse maailma mähkunud vanemad ei suutnud tema juures midagi ebatavalist märgata. Matilda oli iseseisvalt lugema õppinud ja neljaselt luges kiiresti ning tundis huvi raamatute vastu. Kui Matilda isalt raamatut küsis, imestas see, mis siis nende suurepärasel telekal viga on. Matilda külastas iseseisvalt küla raamatukogu. Ta käis seal iga päev, kui oli üksi koju jäetud ja varsti olid kõik lasteraamatud läbi loetud. Nüüd palus Matilda endale mingit headv ...
Tõekspidamised lasteaiaõpetajana Iga inimene on andekas omamoodi, kuid avastada seda annet pole kerge. Kelleks saada? See küsimus kerkib varem või hiljem iga inimese ette. Ühest saab luuletaja, teisest füüsik, kolmandast kirurg, aga mina tahan saada lasteaiaõpetajaks. Kasvataja, pedagoog, juhendaja see pole elukutse, vaid pigem kutsumus. Igaüks ei saa ju geniaalseks kunstnikuks, kuulsaks muusikuks või näitlejaks. Samuti ei saa igaühest tõeline õpetaja. Lasteaiaõpetaja on eriline elukutse, isegi mõnes mõttes unikaalne: väga suur väljakutse ootab mind. Selle pärast ka suur vastutus ja suur armastus. Ma arvan, et minu poolt valitud eriala tähtsaim omadus on just nimelt armastus: armastus laste vastu, sest vaevalt saab ilma selleta Õpetajaks; armastus elu vastu, sest ilma optimismita pole lasteaias midagi teha; armastus töö vastu, sest õpetaja töö nõuab igapäevast järjekindlat tööd. On vaja palju jõudu s...
Liitsõnad lõplik lõppklass liide gi, -ki seda sinki see sinkki piklik pikkpoiss ruljas rullgi ülpikk s l-i, m-i, n-i ja r-i järel liide algab sama tähega, millega sõna marsib marssis lõppeb pulsilöök pulss lipkond keskkond rõhku rõhkkond Koondlause Koma on : · Kuid · Aga · Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresep...
Miks ma ei valiks õpetaja elukutset? Ma arvan, et ei soovi tulevikus saada õpetajaks. Miks? Sellel on päris mitmeid põhjuseid. Esiteks, minu meelest on õpetaja amet väga stressirohke ning väsitav. Iga päev peab klassi ees seisma ning õpilastele seletama ja õpetama, see selleks, sellest ma saan aru, sest õpetaja amet ongi ju tegelikult õpetamine. Lisaks peavad nad ka kodus kontrolltöid, tunnikontrolle parandama ning ma kujutan ette, et see võib ikka päris korralikult aega võtta, kui ühel õpetajal on umbes 200 õpilast. See tähendab, et vaba aega jääb suhteliselt väheseks või siis peab lihtsalt oskama oma aega väga hästi planeerida. Õpetaja peab ka igaks tunniks ette valmistuma nagu õpilasedki. Ma pole veel kohanud õpetajat, kes loeks mingi teema lihtsalt õpikust või paberilehelt maha. Alati on juures selgitamine, õpilaste küsimustele vastamine ning kinnistavate harjutuste tegemine, mida koostab üldjuhul õpetaja ise...
Õpetajale kukkus klassiekskursioonil sõidu ajal bussis videomakk pähe ning tekitas tõsiseid tervisehäireid. Juhtumi kirjeldus Ühe Tallinna kooli neljandad klassid sõitsid reisibürooga ühepäevasele ekskursioonile. Kuna tagasiteel oli näha, et graafikust ollakse maas, läks lastega kaasas olnud õpetaja bussijuhi juurde uurima, millal Tallinna jõutakse. Samal ajal rappus kinnitamata videomakk oma sahtlist välja ning kukkus õpetajale pähe. Õpetaja ise ei saanud algul arugi mis juhtus, juhi taga istunud lapsed olid esimesed, kes verejooksu märkasid. Õpetaja toimetati Jõgeva haiglasse, kus talle anti esmaabi. Mõned päevad hiljem tekkis õpetajal raskusi tasakaaluga. Ravimite ja taastusravi peale kulus üle 3000 krooni. Õpetaja esitas osaühingule kirjaliku pöördumise koos kahjunõudega. Mille peale osaühingu juht teatas, et õpetaja seadis oma elu ja tervise ise ohtu. Osaühingu juht kirjutas, et reisijateveo seadus kohustab reisijaid maanteel sõi...
3 keelelist arengut toetavat mängu, mis on koostatud astmete programmi järgi Üliõpilane: Kätlin Kattai Grupp: KLÕ 34 1. Lapse vanus: 1-2 a., 29. aste Eesmärk: Laps nimetab nukul või teisel inimesel kolm kehaosa Vahendid: nukk ja nukuriided. Mängu käik: Õpetaja näitab lastele nukku ja nukuriideid Õpetaja küsib lastelt küsimusi näitab nukuriideid: „Mis käib mütsi sisse?“ ja laps vastab: „pea“ „Mis me paneme pükste sisse?“ ja laps vastab „jalad“ “Mis me paneme pluuse varrukasse?“ ja laps vastab „käed“ Kontrollimiseks ja kinnistamiseks võib samu küsimusi küsida hiljem riidessepanelul garderoobis. 2. Lapse vanus: 4-5 a., 72. aste Eesmärk: Laps kasutab sõnu „õde“, „vend“, „vanaema“ ja „vanaisa“. Vahendid: foto oma perest. Mängu käik: Õpetaja vaatab lapsega koos tema perefotot või pilti perekonnast. Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“. Kui laps vastab nimeliselt, siis esitatakse suuna...
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Ta peaks olema inimene, kelle poole õpilane julgeb pöörduda, kui tal on mingisugune mure. Hea õpetaja äratab oma õpilastes sellise tunnetusleegi, mis ei kustu. Ta saab kõrvalise abita aru, et kõike seda ei ole võimalik ära õppida, mida võib elus vaja minna. Järelikult ei ole seda mõtet püüdagi; võimalik on jõuda tasemele, kus õpilased on suutelised iseseisva mõtlemise ja analüüsi varal avastama seoseid ja sõltuvusi, looma süsteeme ja nende mudeleid, ette nägema võimalusi ja ohte, ära tundma, mis on sobiv ja sobimatu, õige ja väär. Hea õpetaja ei pea ennast igas asjas kõige targemaks ja ei jaga arvamusi oma arvamusteks ning valedeks arvamusteks. Ta palub seletada, miks keegi nii või teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi. Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette. Teadmiste puhul püüab he...
Diana Raud Minu õpetaja Head õpetajat ühte lausesse panna on keeruline. Öeldakse, et õpetaja on ka inimene. Õpetaja ei saa kunagi olla sada protsenti vastuseid valdav robot, vaid ta peab olema jõud, mis inspireerib ning suunab õpilasi õigeid vastuseid otsima ja üles leidma. Hea õpetaja teeb vigu, ta eksib, ning ta tunnistab seda ja parandab end. Õpetajal võib olla vahel halbu päevi, ka temal on perekond ja elu väljaspool kooli. Õpilased peaksid aru saama ja nägema oma õpetajaid ka nendel hetkedel, kus päike ei paista ja taevas on must. Ainult nii on võimalik õppida mõistma, kui on antud võimalus inimeste nõrkustega silmitsi seista. Samamoodi peab andekas juht ja õpetaja aru saama oma õpilastest ja nende vajadustest. Õpetaja peab olema hea kuulaja ja arusaaja. Õpetajad ei ole üldiselt nooruslikud ja naljatlevad....
Mängud lugemise ja kirjutamise arendamiseks 6. aastastele Lugemis- ja kirjutamismäng "ELUKUTSED". Eesmärgid: 1. Lihtsamate nimetustega elukutsete kokkulugemine. 2. Lihtsamate nimetustega elukutsete ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 3. Teadmiste kinnistamine ametitest. Iga laps mõtleb ühe elukutse ja kirjutab selle kaardikesele. Õpetaja kontrollib ja vajadusel abistab. 1. variant. Iga laps kirjeldab seda elukutset, mille ta paberile märkis. Teised arvavad ära. Kes esimesena õigesti arvab, saab selle kaardikese endale. 2. variant. Kõik kaardikesed on tagurpidi laual. Kordamööda võtavad lapsed kaardikesi, loevad vaikselt sõna ja hakkavad seda ametit teistele kirjeldama. Kes ära arvab, saab kaardikese endale. Mängu lõpus vaadatakse, kes on parim ametite tundja. Kirjutamismäng "VIKTORIIN KODULOOMADEST". Eesmärgid: 1. Koduloomade ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 2. Teadmiste kinnistamine koduloomadest. Õpetaja nimetab lapse nime, ...
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka- sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk...
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel ...
Jõukohase õppe alused Jõukohase õppe alused. LÕK lapse õpetamine: Õpetama peab viisil ja vahenditega, mis soodustavad kesknärvisüsteemi puudujääkide korvamist ja psüühiliste protsesside arengu korrigeerimist; Õpe potentsiaalses arenguvallas. Arendav õpe erineb tavaõppest nii sisult kui õpitoimingute poolest: *Õpetamine osaoskuste kaupa. *Orientiiride (sümboolsete, verbaalsete) esitamine lapse abistamiseks (mida, kuidas ja mis järjestuses teha), *Põhitoimingu automatiseerimine ja rakendamise harjutamine. Oluline on pidevalt tegeleda tähendusliku analüüsiga. Vaja on arendada sisekõnet läbi koos- ja järelkõne. Õpitegevuse motiveeritus sõltub kaudsete eesmärkide mõistmisest, õpitegevuse...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Missugune on hea õpetaja ? Hea õpetaja on iga õpilase lemmik. Ta on hea inimene. Ta peaks austama õpilasi keda ta õpetab ja tööd mida ta teeb. Mulle meeldivad vaimukad õpetajad, kuna koos naljaga jäävad asjad paremini meelde. Hea õpetaja armastab elu ja inimesi ning seda, mida ta teeb. Hea õpetaja usub õpilastesse ja usaldab neid ning ka teda usutakse ja usaldatakse. Mõni õpetaja tahaks aina kontrollida ja hindeid panna, võrrelda vastandada ja võistelda. Hea õpetaja silmis on kõik lapsed õpihimulised ja püüdlikud. Paraku on mõni veidi aeglasem, mõni kärsitum ja mõni tundlikum kui teine. Lapsed on head, kuid tuleb ette, et nende mõned teod osutuvad tempudeks, mida tuleb mõnikord ka kahetseda. Mõnele õpetajale lausa meeldib, kui lapsed teda kardavad. Heale õpetajale seda vaja ei ole, sest lapsed austavad ja hoiavad teda, jäljendavad ja peavad isiksusena eeskujuks ka siis, kui kooli lõputunnistus jub...
Kodukirjand Mida hindan õpetajas? Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagistelt õpetajatelt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega, on lõbus, räägib erinevatel teemadel õpilastega ja jagab nõuandeid, teine õpetaja aga on range, ei lase korda rikkuda ja karistab kohe vastavalt. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunniajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus. Õpetaja juures üheks tähtsaimaks omaduseks on kompetentsus enda poolt anta...
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
