Matemaatika koolieelikutele Õpetajaraamat Endel Noor, Ingrid Rohtla Kokkuvõtte Millest lähtuda? Selles osas te võite näha kuidas Piaget` ja Bruneri järgi psühholoogiline areng seotud matemaatikaga. Ja miks me peame õpetama nii ja mitte teitmoodi. · Soovitatakse protsessi ja ainet käsitleda kontsentriliselt, s.o ühe ja sama tegevuse või mõiste juurde põhitõdesid korrates ja uusi teadmisi lisades tulla ikka ja jälle tagasi. · Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide ...
Idealism ja materialism hariduses Idealismi või materjalismi all võidakse silmas pidada väga erinevaid positsioone ja suundi filosoofia ajaloos. Soovist neid omavahel võrrelda, on oluline keskenduda ühele konkreetsele näitele. Teoreetiliselt tähendab idealism filosoofias mis tahes positsiooni, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Materialism tähendab aga filosoofiasuunda, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks1. Idealsimi ja materjalismi erinevus ilmneb hästi näiteks tänapäevases koolisüsteemis. Alljärgnevalt näited kuidas idealism ja materjalism süsteemis ilmnevad. Idealism süsteemis baseerum arusaamal, et õpilastele tuleb õpetada uusi teadmisi läbi kirjanduse, ajaloo, filosoof...
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas Õpetaja mõju lapse sotsialiseerumisele Britta Sims (KELA II) Olla lastele positiivne eeskuju (eriti selles, mida plaanitakse lastele õpetada, sest nad on väga tähelepanelikud). Selgitada lastele, mida, kuidas ja miks midagi tehakse, et nad paremini aru saaksid. Räägitud teemadel teha ka praktilisi tegevusi, sest lapsed õpivad kõige paremini ise läbi tehes. Teha vahet, kas lapsel esineb puudusi sotsiaalsete oskuste omandamisel või sooritamisel. Õpetaja saab lastega arutleda erinevate emotsioonide teemal (millised on, kuidas ära tunda ja toime tulla). Õpetaja saab lastega koos luua rühmareegleid rääkida, mida sobib teha ja mida mitte. Õpetaja peab tunnustama ja väärtustama iga last. Lastega tuleks arutleda, et iga inimene on indiviid ning eriline. Rääkida ka sellest, et inimesed mõtlevad erinevalt ning sellega t...
Religiooniõpetuse vajalikkusest Diskussiooni religiooniõpetuse vajalikkuse üle on peetud kaua. Rääkimisest kaugemale pole jõutudki, sest ei suudeta kokku leppida, kas tuleks õpetada, kuidas tuleks õpetada, miks tuleks õpetada. Kahtlemata teame me religioonist vähe. Me oleme uskmatu rahvas. Ilmselt seetõttu, et meie ühiskonnas on ülekaalus Nõukogude ajal elanud või sündinud inimesed, kelle jaoks Jumalat ei tohtinud olla. Ühiskond oli ateistlik. Tollal ei saanud sellisest diskussioonist unistadagi. Aga kuhu me oleme jõudnud? Uskmatusest teadmatusse. Me pole haritud. Ega religioon ei õpeta inimestele ainult usulisi tõekspidamisi, see harib neid. Pealegi tutvustatakse eri religioone ajaloos ja ühiskonnaõpetuses ning ka teistes ainetes. Mõne aine õpetaja peab seda aga rääkima seetõttu, et lapsed teistes tundides sellest ei kuule, seega teeb ta seda seepärast, et vastasel juhul oleks tal oma töö tegemi...
Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis. Jaanika Tuisk Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist....
Sotsiaalne küpsus on inimese valmidus täiskasvanuprobleemidega hakkama saada. Selliseks probleemiks võib kasvõi pidada suhtlemist ümbritsevate inimestega, mis ei õnnestu igaühel samahästi. Samuti omandab inimene sotsiaalse küpsusega sõltumatuse ja iseseisvuse. Kuid tekib ka paar küsimust. Näiteks, kas sotsiaalne küpsus tuleb konkreetses vanuses, kas seda saab õpetada jne.? Sotsiaalsel küpsusel puuduvad eapiirangud. Igas vanuses peab inimene oskama adapteeruda ning käituda vastavalt normidele, mis on kohased sellele vanusele vastavates sotsiaalsetes gruppides. Inimene ei pea olema spetsialist, et märgata, kas konkreetne isik on sotsiaalselt küps võrreldes oma ea grupiga. Näiteks lasteaias piisab ainult ühest pilgust, et märgata, kas laps käitub omaealiste kõrval vabalt ja julgelt, või on isoleeritud ning pidevas konfliktis teda ümbritsevate inimestega. Igal eluetapil asi kordub. Küll peab inimene oskama suhelda oma kool...
Täissõnameetod Väikelapsed suudavad õppida lugema samamoodi, nagu nad õpivad aru saama kõnelevast keelest. Täissõnameetod õpetab lapsi lugema sõnade mitte tähtede kaupa laps mõistab kergesti üksikute sõnade tähendust, tähtedest kui abstraktsetest mõistetest on tal raskem aru saada. Täissõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. Kuus reeglit millega peab arvestama: 1. Lugemine olgu nii sulle kui lapsele meeldib tegevus, mitte raske kohustus. 2. Õpeta last lugema vaid siis, kui mõlemad olete rõõmsas meeleolus. 3. Kontrolli last vaid juhul, kui ta sellega ise päri on. 4. Õpeta mudilast ruumis, kus pole tähelepanu kõrvale tõmbavaid asju ja inimesi. 5. Kiida last lugemise lõpuks. 6. Lõpeta lugemine iga kord enne, kui laps tüdib. Esimene poolaasta on soodne aeg alustada lugema õpetamist täissõnameetodil. Laps uurib, mängib ja õpib palju ning tema intellektuaalne areng toimu...
,,Õpetame lapsi mõtlema" Robert Fisher Raamat ,,Õpetame lapsi mõtlema" on kirjutatud kõigile, keda huvitab see, kuidas õpetada lapsi mõtlema, probleeme mõistma ja lahendama. Raamat annab ülevaate mõtlemisoskuse õpetamise peamistest mõistetest, meetoditest ja uurimustest. Eesmärgiks on esitada ülevaade kaasaegsetest viisidest, mille abil saaks nii kodus kui koolis õpetada lapsi iseseisvalt lapsi mõtlema. Raamatus on ära toodud järgmised mõtlemisõpetuse aspektid: loov mõtlemine, kriitiline mõtlemine, probleemi lahendamine, instrumentaalne rikastamine, filosoofia lastele, mõtlemise õpetamine: keel ja matemaatika, mõtlemise õpetamine õppeprogrammi kaudu. Autor Robert Fisher on Burnelli pedagoogikalektor. Ta on õpetanud igas vanuses õpilasi nii Inglismaal kui ka mujal ja olnud ka algkooliõpetaja. Ta on enam kui 20 õpetajatele või lastele mõeldud raamatu autor või toimetaja...
Mis peaks muutuma eesti koolis, et eesti ühiskond oleks elujõulisem Eesti rahvaarv väheneb pidevalt, kuna iive on negatiivne, järelikult nõrgenevad nii Eesti ühiskond kui kultuur. Nende valdkondade tugevdamiseks tuleks alustada noortest, sest nemad on ju meie tulevik. Kõige lihtsam on noori suunata koolis, sest seal peavad nad käima, ning vaevalt väga paljud noored viitsiksid vabast ajast ennast harida. Kindlasti tuleks koolis eesti keelt ja kirjandust süvitsi õpetada ja lastele propageerida. Kaasa aitavad kindlasti ka teadmised eesti ajaloo kohta, mida võiks koolis õpetada rohkem, maailma ajaloo asemel. Gümnaasiuminoortele võiks anda aimu ka majandusest, mis kindlasti aitaks hiljem eesti majandusele ja ühtlasi ka ühiskonna arengule kaasa. Ühiskonnaõpetust antakse praegustele õpilastele ka väga vähe, kui panna nad juba varakult mõtlema eesti kultuuri hoidmisele, siis oleks eesti ühiskond kind...
Marii Rikken Aravete Keskkool, 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Tema Kevadised päikesekiired tungisid läbi klaasi ning tõid välja kogu talvise rämpsu tänavatel. Mõtlesin, kas 70 aastat tagasi paistis päike samamoodi, siis kui Tema sündis... Selliseid mõtteid mõlgutades möödus aeg kuidagi väga kiiresti ning kohvikuuks avanes. Seal Ta seisis. Ta oli täpselt selline nagu alati. Ma tundsin juba ukseavamisest ära, et see on Tema. Igast sammust õhkus elegantsi, Ta riided olid alati stiilsed, kuid mitte kunagi ülepakutud. Ta lõhnas alati meeldivalt, kuid mitte ülepakutult. Ta näol oli alati meeldiv naeratus, mis polnud edev. Ta tuli ja istus laua taha minuga vastamisi nin...
Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule Tinglikult kestis Rootsi aeg Eestis 1629-1699 aastatel, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Rootsi aega nimetatakse ka ,, Kolme kuninga ajaks", sest Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg oli rahuaeg pärast pikka sõjaaega. Milline oli Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule? Üks peamisi muutusi, mis toimus Eesti aladel Rootsi ajal, oli katoliikluse asendamine luteri usuga. See oli üks põhjus, mille tõttu hakati rahvaharidust arendama, nimelt taheti kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite...
Varss 1. Mille järgi pannakse varsaga paika õpetamise kiirus ? Vars määrab edasimineku kiiruse. Kui teda sunduda kiiremini tegema midagi milleks ta valmis ei ole, sattub ta segadusse, läheb närviliseks ja õppimine on negatiivne ning sellest tekkivad probleemid. Sammuti ei tohi varss ära tüdineda ega ära väsida, nii et mina jätaksin trennid üsna lühikeseks. 2. Selgita kuidas õpetaksid varssa taandama. Asetan käe tema rinnale ja avaldan kergelt survet „koputades”, et vältida seda, et hobune survele vastu hakkab suruma. Kui ta reageerib ja juba raskuse tahapoole viib, et hakata tagasi astuma, eemaldan surve ja kiidan teda. 3. Kuidas mõjub karistamine varsale? Kui varssa karistada, tekitades talle valu või ehmatust ei unusta ta seda mitte kunagi. Ta muutub ettevaatlikuks ja ei julge enam inimesega nii vabalt suhelda. Ilmselt jääb ta inimeste juures ebakindlaks kogu oma eluks ning võib seeläbi m...
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introducti...
Miks on koolis vaja distsipliini? Distsipliin on kindlaks määratud korrale allumine. Sõjaväes valitseb range distsipliin, sõdurid peavad kõiki nõudeid täpselt täitma ja käsule kuuletuma, miks on seda ka koolis vaja? Kui koolis ei ole mingisugust distsipliini, valitseb seal kaos. Ilma distsipliinita pole koolil erilist mõtet, sest kui keegi õpetajat ei kuula ja ei allu koolis kehtestatud seadustele ega õpetajate käskudele, pole ka võimalik normaalselt õppida ega õpetada. Need, kes ei taha õppida ei õpiks üldse mitte midagi ja need kes sooviksid ennast harida, ei saaks seda teha. Kui koolis on tagatud korralik distsipliin, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Õpilased järgivad kindlaid reegleid ja kuulavad õpetajaid. Seega saavad lapsed õppida, ilma, et keegi, kes seda teha ei soovi, neid segaks. Hea distsipliiniga koolis on õpihimulistel lastel ka paremad tulemused, kui koolis, kus see pole ...
Firma "Punane Päike" 40 juubeli puhul otsustas juhatus panna müügile kingituspakid, mis maksavad täpselt 40 krooni. Kingituspakid saab teha järgmistest esemetest: vihmavari - tüki hind 24 krooni, laojääk 9 tk; õlu - tüki hind 8 krooni, laojääk 80 tükki; kaisukaru - tüki hind 32 krooni, laojääk 5 tükki; kookospähkel - tüki hind 16 krooni, laojääk 41 tükki. Kuidas peaks pakid komplekteerima, et 40 krooniseid pakke oleks võimalikult palju? Kas ülesanne on MAX-põhikujul? Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Korraldatakse aastaseid ärijuhtimise ja finantsjuhtimise koolitusi. Esimesel poolaastal on tunnimaht künmestes gruppides järgmine: aine ärijuhid finantsjuhid ettevõtlus 30 30 inglise keel 80 40 raamatupidamine 0 60 esinemisoskus 20 0 Ettevõtlust saab õpetada kuni 240...
1. Töötada läbi slaidiesitlus ,,Mäng ja õppimine I", kirjutada lahti slaid 11 (lapse õppimine) (rmt ,,Esi- ja algõpetuse didaktika") - Slaid näitab seda, et asja tehes, kogedes ja mõeldes kasvab soov ja tahe veel teha, teada ning aru saada. Tegemine kasvab tehes- ehk kui midagi kordad ja harjutad ning selleläbi selgemaks saad, siis kasvabki tahe seda veel teha. Teadmine kasvab kogedes- ehk kui jälgida, kuulata, lugeda ja küsida, siis saab ka rohkem teada. Arusaamine kasvab mõeldes- see võib toimuda nii teadlikult kui ka alateadlikult. Kui teadlikult olukorra/ülesande peale mõelda, siis on võimalik, et tekib ka arusaamine. Kuid samas võib ka alateadlikult lahenduse välja mõelda. 2. Ülesanne. EESMÄRKIDE SEADMINE LAPSE TEGEVUSENA Märgi ristiga, kas eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena, sisu või teema nimetusena, lapse tegevusena või arengutulemusena. Kui eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena (2), sisu või teema nimetusena (3) või ...
Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini...
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalu...
Kaisa Uudemets Lapsevanema probleem millele oskab õpetaja pakkuda erinevaid lahendusi: Laps käib lasteaia viimases rühmas. On sügis ja rühm on just alustanud õppetööd. Siiani on laps olnud palju haige ja üsna vähe lasteaias käinud. Hetkel tunneb laps enamvähem kõiki tähti aga sõnu kokku lugeda veel ei oska. Lapsevanema mure on see, et laps õpiks kindlasti kevadeks lugema. Kas panna laps eelkooli või mitte? Lahendus: Soovitan panna lapse eelkooli. Kuna laps on palju haige olnud siis saab ta seal suhelda eakaaslastega. Laps õpi püsivust. Eelkoolis on vaja paigal istuda nagu lasteaia tegevusteski. Kodus ei pruugi ta nii kaua ühe tegevuse juures püsida kuna otsest kohustust ei ole. Vanematega tunneb laps ennast palju vabamalt ja keeldude-käskude eiramine on kerge tulema. Eelkoolis harjub laps distsipliiniga. Eelkooli õpetajal on kindlasti omad nipid, et last...
Õpetajate Leht Uurimusest selgus, et vasakukäelisi õpilasi on 9,3%, nende juhendamisele tuleb pöörata tähelepanu. 46% õpetajaid tunnistab, et neil pole teadmisi ega oskusi vasakukäelisi õpetada. Kuna vasakukäelisust on kogu maailmas ja ka Eestis suhteliselt vähe uuritud, on vaja teadvustada vasakukäeliste olemasolu, täiendada õpetajate teadmisi selles valdkonnas, et ennetada vasakukäeliste laste õpiraskusi ning tagada nende toimetulek igapäevaelus ja koolitöös. Vasakukäelisus ei takista igapäevaelus ja koolitöös hästi toime tulemist, kuid metoodiliselt õige õpetuse ja kasvatuseta võivad vasakukäelisel lapsel tekkida õpiraskused. Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 2030 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44). Loomulikult ei ole see trend, vaid pigem indiviidi vabadus, mis annab...
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtus...
Heini K. P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaa...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Deisi Pütsepp Ly Mitt Rasvtõbi Referaat Tartu 2014 Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi...
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist,...
Tuleviku kool Viimasel ajal on üsna aktuaalne teema olnud koolireform. Päevakorda on kerkinud mitmeid küsimusi praeguse ning ka tuleviku koolisüsteemi kohta. Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas? Arvan, et tulevikus ei õpetata koolis mitte aineid, vaid õpetatakse kuidas õppida. Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab täpselt samu asju kui teised edukad on inimesed, kellel on ühiskonnale pakkuda midagi erilist. Loomulikult on ka oskusi, mida vajab iga inimene (näiteks kirjutamine, lugemine, arvutamine), kuid on aja raiskamine õpetada inimesele asju, millest nad ei huvitu. Sellised asjad kaovad kohe ...
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaami...
Curriculum Vitae Nimi: ERET NIINEMETS Sünniaeg: 05.08.1999, Adavere Aadress: Kase tänav 2-9, 48001 Adavere Telefon: 56729405(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2006 - ... Adavere Põhikool TÄIENDKOOLITUS oktoober 2012 T.O.R.E tugiõpilaste põhikoolitus, maht 48 tundi TÖÖKOGEMUS 07.2011 OÜ Adavere Bistroo (hooajatööline) MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adaver...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Amina Rõbakova Kuidas õpetada last suusatama Referaat Juhendaja: Liidia Kuusksalu Sissejuhatus Kui lapsevanem tahab last õpetada suusatama, peab ta meeles pidada olulised asjad õpetades. Last saab hakata õpetama suusatada alates 2 aastast, sest mida nooremalt ta õppib suusatama, seda kiiremini ta õpib ja edaspidi on tal kergem. Lapsevanem ei tohiks koguaeg oma lapse juures olla, parem aga oleks, kui lapsevanem ise võtaks suuski ja sõitis koos lapsega, sest laps õppib nii kiiremini ja palju selgitusi pole vaja kuna laps õpib eeskuju järgi. Lapsevanem ei tohi liiga palju kamandada, lapsel võib vastumeelsus tekkida. Lase tal endal proovida ja katsetada, kukkuda ja tõusta. Last ei tohi piinata sellega, et ta suusataks ja ei laiskleks, sest võib juhtuda ...
Essee Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele Igale vanemale on tähtis, et nende lapsest kasvaks meeldiv, tolerantne, ühiskonnas hakkama saav inimene. Selleks on vaja õpetada neile elulisi asju ning alles seejärel saata nad laia maailma. Kindlasti üks olulisemaid asju mida oma lapsele õpetaksin on: kuidas olla enesekindel ja enda eest seista, kuid seejuures teistega hästi läbi saada. Ei saa salata, et elus läbilöömiseks on enesekindlus väga oluline iseloomuomadus. Võib ette tulla palju olukordi, kus tuleb teha tähtsaid otsuseid. Samuti situatsioone, kus tuleb enda eest seista, mitte lasta pähe istuda. Kõige selle juures peab aga meeles pidama, et liigne enesekindlus ning enda pidev kaitsmine ei too kunagi head kaasa ja võib põhjustada kaaslastega palju probleeme. Seepärast on tähtis teada, kus on enesekindluse piirid. Liigselt enda eest seisev inimene võib mõjuda eemaletõuk...
Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi. Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuse...
Kas suusatunnid peavad olema kohustluslikud? Koolides ilusa talveilmaga tunniplaani ilmuvad kohustuslikud suusatunnid on idee pooles geniaalne ja vaheldusrikas võimalus vabas õhus liikuda ning ahistavada võimlaseinte vahelt välja saada. Kuid reaalsuses kaotab see idee om sära- see on ilmselt üks väheseid, kui mitte ainus koolitund, mis nõnda vastakaid arvamusi pälvib. Vaatamata sellele, et on 21. sajand ning elame heaoluühiskonnas ei ole üldsegi enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad. Kas tõesti peab pelgalt kooli ainekava pärast arvestama pere eelarvesse talvises suusatunnid ja iganädalase s...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Jooksutehnika õpetamise kolm staadiumit Referaat 2011 Verbaal-kognitiivne staadium Verbaal-kognitiivses staadiumis tuleb treeneril anda üldine ettekujutus korrektse jooksutehnika põhilistest aspektidest. Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute ko...
Seminar. Uskmatuse ajaloost Lugesin kõik kolm teksti läbi ja otsustasin, et toon välja järjest paar väidet nende kolme teksti ulatuses ja kirjutan lühidalt ja üldiselt, mis ma neist arvan. "Ühiskonnas, kus valitsevad reaktsioonilised klassid, on religioossel ideoloogial selge klassiiseloom : religioon manitseb rõhutuid alandlikussele ja kuulekusele, selle asemel, et soovitada neil võidelda rõhumise ja eaõigluse vastu, lohutab ja lepitab, suunates nende lootuse illusoorsesse fantaasiamaailma."( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane e...
Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Laulja" ,,Laulja" räägib meile loo isamaast Eestist, meie ilusast loodusest ja meie rahvast. Kristjan Jaak Peterson nimetas ja pidaski ennast maarahva laulikuks, ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. ,,Lauljaga" üritab ta anda märku eesti keele olemasolust ja seab keele esikohale. Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest. Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss, külastades esimest korda oma isamaad, vaadates kõrgeid kuuselatvu. Kõik need pikad jalutuskäigud Tartust, Riiga ja Riiast Tartu, lähendasid Petersoni oma isamaaga. Peterson pidi tegema otsuse, kuhu maailma ta kuulub, kas talupojamaailma või tõeotsingute - ja teadusemaailma. Uhke ja sünge maarahvalaulja tegi oma otsuse. See amet oli talle määratud ja siia ta kuulus, see oli...
Kasvatamine. Korra loomine ja hoidmine klassis (Distsipliin klassis) Distsipliin mis see on? · Karistamine, korralikult ja vaikselt pingis istumine ..... · ENE: sotsiaalse süsteemi liikmete kohustuslik korrahoidmine, mis vastab ühiskonna moraali- ja õigusnormidele või mingi organisatsiooni nõudeile · Koolidistsipliin on seotud ühiskonna moraali ja väärtustega, lisaks (eelkõige) aga koolis kehtestatud normide ja nõuetega Distsipliin koolis · Juhendamise või õpetamise viisid, mida kasutatakse, et õpetada lastele enesedistsipliini · Käitumisprobleemide lahendamisele suunatud (õpetaja, ....) tegevused Distsiplineerimise eesmärgid · Arendada õpilaste enesekontrolli ja enesedistsipliini · Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastuta...
ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1 TERVISTKAHJUSTAVAD MÕJUD JA NENDE VÄHENDAMINE TOITLUSTUSES................4 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised...............................................................................4 1.2. Lõikevahendid..........................................................................................................................4 1.3. Põletused...................................................................................................................................5 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused......
Meedia mõju Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Arenenud riikides puutub inimene massikommunikatsioonivahenditega kokku iga päev ja need mõjutavad teda pidevalt. Igaüks peab endale sellest aru andma ja valima katkematust infotulvast talle vajaliku. Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks. Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis "1984" oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimest...
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhtel...
Mida saan teha mina immigrant lapse aitamiseks Immigrant perekond on võtnud sammu reisida teise riiki elama, teadmata päris kindlalt, kas neil on seal lihtsam või mitte. See on julge samm, ning oleks väga kena, kui me aitaksime neil kohanduda ja lasta neil tunda ennast kasvõi natukenegi kodusemana. Selleks peame olema meie tolerantsemad, mõistvamad ja vastutulelikumad. Täiskasvanutel välismaalastel on kergem kohanduda, sest nemad saavad aru, mis maailm endast kujutab, nad harjuvad muutustega kiiremini. Lastel aga on raskem teistesse sulanduda, kuna kohalikud lapsed võivad olla tihtipeale kriitilisemad ja ei tea, miks on immigrant laps teistsugune neist endist. Seepärast prooviksin mina olla temaga lihtsalt sõber ja ma arvan, et see annaks talle kõvasti enesekindlust juurde ja siis tal oleks keegi, kelle peale loota ning keda usaldada. Siis vaataks ka teised kohalikud lapsed, et tal pole häda midag...
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õpp...
Part1 1.1905. vapustasid publikud nn. metsikud s.o Fovism 2.Neist Albert Marquet on kujutanud paljudel oma töödel veega ja raudteega seotud motiive 3.Saksamaal levinud EKSPRESSIONISMI tekkimise põhjusteks peetakse: I Maailmasõja eelaimus/lootusetus,väljapääsematus/elu peale sõda, sõjakoledused, elu varjuküljed/ teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond 4.Kubismi iseloomustab vormis Geomeetriseerimine(vormi moonutamine), Värvis: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid ja tumedad toonid. 5. 3 uue kunsti suuna Kubismi, Futurismi ja Sürrealismi loomises osales ka Hispaaniast päris ja Prantsusmaal töötanud Pablo Picasso(1881-1973), kelle töödest kuulsaim on Cezanne´I stiilis Avignioni neiud ja 1937a. Hispaania küla mälestuseks maalitud teos Guernica 6.Liikumise teekonda püüdsid omapäraselt fikseerida Futuristid, kellede hulka kuulub ka Giacomo Balla tööga Ketikoera Dünaamika Part2 1.Nn. metsikute töid iseloomustab : ...
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õpp...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Essee Kodukandi kodanikuorganisatsioonid Juhendaja: Siimo Lopsik Valmistaja: Jans Arjuõe Pärnu 2013 Sisukord 1. Pärnu kodutütred 2. Pärnu loomade varjupaik 3.Pärnu Shalomi abikeskus Pärnu kodutütred Kodutütarde organisatsiooni liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigi naissoost kodanik, kes tunnustab kodutütarde seadusi ja kombeid ning talitab nende järgi. Kodutütarde reeglid: · 1. kasvatada noortest Eesti Vabariigi kodanikke, arendades rahvuslikku meelsust, süvendades armastust oma kodu ja isamaa vastu ja tutvustada kodaniku kohustega, õpetada austama eesti keelt ja eesti meelt; · 2. kasvatada kõrge moraaliga isiksusi, arendades neis austust, ettevõtlikkust, otsustamis- ja vastutusvõimet, enesevalitsemist, isesei...
1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimiva perekonna tunnused: dünaamilisus paindlik reageerimine muutuvatele välis- ja sisetingimustele vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata ...
Liisi Saapar EKL-1 B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülik...
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa 1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, se...
Rahvusvahelistumine kutsealal Iseseisev töö Tänapäeva ühiskond on muutumas järjest multikultuursemaks. Ühes ainsas riigis võib elada mitmekümneid erinevaid rahvusi, kes elavad oma kultuurile omaselt. Õdede töös tuleb tihtipeale kokku puutuda erinevate inimeste, rahvuste ja nende kommetega. Praegusel hetkel ei kuulu õe töö kohustuste hulka vaid õendustegevused, tuleb osata suhelda ka erinevate kultuuriliste taustadega inimestega. Maailmas on 2011. aasta seisuga 194 riiki. Igal riigil on oma rahvas, kes elab selle riigi tavade ja uskumuste järgi. Kuna tänapäeval toimub palju rahvastikurännet, tuleb ka õdedel kokku puutuda väga paljude erinevate riikide esindajatega. Õde ei tohi oma töös kedagi eelistada või halvemini kohelda. Kui patsiendiks juhtub olema näiteks moslem, ei saa me neile peale suruda oma enda tavasid, vaid peame arvestama tema kultuurilise taustag...
Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning õpib seeläbi iseseisvust ning valikuid tegema ja otsuseid langetama. Tekkisid ka ...
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
