Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" õige ja hea" - 511 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Filosoofia Sokrates - Kui me teame-mis on õige ja hea-siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea

Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud: "Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea." Mina Sokratese mõttekäiguga ei nõustu. On inimesi, kes püüavad käituda oma õigeks pidamiste järgi ja neid, kes proovivad kõiki olukordi ainult õigesti lahenda. Siia ilma sünnivad kõik kodanikud headena. Vanemaks sirgudes kujuneb meil oma maailmavaade, tõekspidamised ja väärtused. Enamjaolt mõjutab nende aspektide kujunemist pere, sest vanemad õpetavad meid käituma, isegi arvamused olukordadest võivad kujunenda just nende omadest lähtuvalt. Päevast-päeva mõtisklevad inimesed järgmiste küsimuste üle: "Kas nii on õige?" või "Kas nii tohib teha?" Sageli neile küsimustele vastust leides, võime otsuse valesti langetada ning seejärel ka vääralt käituda. Näiteks mõned auto...

Filosoofia ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hea ja halb

Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda. Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub pärast naabrinaisele tõe väljarääkimist midagi sellist: naabrinaine ei räägi enam sinuga, jätab oma me...

Filosoofia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjand: "Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel"

Kirjand ,, Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel" Inimene on pidevalt valikute ees. Ta peab otsustama kas valida hea või kuri. Tihtipeale ei tea ta, mida üks või teine otsus kaasa toob, enne, kui tagajärg on käes. Tagantjärgi on alati kõik targad ütlema, kas otsus, mida inimene oma elus tegema on pidanud, on toonud kaasa head või on teinud hoopis väga palju kurja. Mis aga on hea ja mis kuri? Kuulus inglise näitekirjanik, William Shakespeare, on öelnud, et miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Ei ole olemas inimest, kes on südames üdini hea või hoopis kuri. Igaühes on nii üht kui teist. Inimesi on erinevaid: on häid, on kurje. Heaks võib inimest pidada, kui ta ei valeta, ei räägi kellegist halba, ei soovi kellelegi õn...

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
23
doc

õige kehahoid – tervis ja ilu

3 1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ...........................................................................................4 1.2. Lülisamba funktsioon...............................................................................................5 1.3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID...

Tervise edendus
102 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Võitlus hea ja kurja vahel(Meister ja Margarita)

Võitlus hea ja kurja vahel ­ Woland Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust:...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on...

Maailma religioonide võrdlev...
30 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel

Loomade puhul tundub, et valik hea ning kurja vahel sõltub instinktidest, kuid homo sapiensi liigi esindaja elus hoopiski muust. Kuulsa empiristi John Locke`i seisukohalt on inimene sündides kui tabula rasa, kes pole veel midagi kogenud - seega ei saa ta olla ei halb ega hea. Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumee...

Eesti keel
182 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimene siseheaitluses hea ja kurja vahel

Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel on see erinev, sest mõnel hakkab süda valutama, kui valetab inimesele, teine jällegi ei pilguta selle peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sat...

Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eetika-Hea ja õige mõisted eetikas

Referaat EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas Filosoofia EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas! Eetika ­ filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus. Aristoteles iseloomustas eetikat ­ kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda ­ sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristo...

Eetika
89 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel

Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Kes meist pole tahtnud hommikuti voodis kauem lesida, äratuskella vastu seina taguda ja karjuda, et vihkan seda tobedat päeva nii väga ja mind ei huvita, mida uut tal pakkuda on? Ükski päev ei alga valge lehena. Selle ülemisele servale on juba kirjutatud mineviku mõju. Oma tänaseidki tegusid tehes peame arvestama, et need mõjutavad meie tulevikku. Palume, et Ilmataat hoiaks päikese endale, sest täna domineerib ja valitseb meie negatiivne külg nagu kardetud piraadid merel. Kuid, miks astume siiski vasaku jalaga voodist välja, lahkume paha tujuga kodunt, vihastame kohmakate pensionäride peale ja ületame asulas kiirust? Nendeks põhjusteks on raha ja aeg, mis ümbritsevad meid igal pool. Vanaisa naljatas alati, et raha paneb isegi logardid ja vargad tööle, mis siis veel tööinimestest, tuleb ainult valida, kas rabad palehigis või petad kaaslasi. Loomulikult saan aru, et sii...

Eesti keel
146 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hea kiirus ja halb aeglus.Või vastupidi?

Või vastupidi? 06.03.2010 16:36 Peeter Helme Väidet, et me elame kiirel ajal, oleme igaüks kuulnud nii iseenda kui teiste suust. Harjutame ennast ­ õigemini olemegi juba harjunud ­ mõttega, et elame ajastul, millele kiirus on ühest küljest midagi omast, ent samas ka midagi rõhuvat, meie iseseisvust ja olemust allasuruvat. Kiirus ­ see on ühest küljest efektiivsus ja tootlikkus, kuid teiselt poolt on see ka pealiskaudsus ja üleüldse igasuguse sügavama tähelepanuvõime surm, rääkimata mainitud ohust isiklikule vabadusele ja indiviidi omapärale. See kõik on muidugi õige. Kui piitsutame iseennast ja oma lähedasi nii era kui tööelus pidevalt kiirustama, sööma hommikusööki käigu pealt, lahendama tööülesandeid «multitaskides» ning suhtlema sõpradega ainult mõne rutaka ja lohakalt sõnastatud ekirja teel, siis on selge, et ei meist ega neist jää peagi järele suurt midagi...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel

Seda kõike korraldab tema ümber olev keskkond, mis mõjutab inimest küllaltki tugevasti nii hea kui ka kurja poole. Keegi ei saa maailmas olla kogu aeg hea või halb, vaid on mõlemat: kord hea, kord halb. Inimene on tihti valikute ees, kus tuleb valida hea ja kurja vahel. Kuna tavaliselt on kuri pool ahvatlevam, valib inimene kurja ning läheb sellega kaasa, mis aga toob kahju nii talle kui teistele. Inimene peaks enne mõtlema, mis tagajärjed on tegudel ning valima selle tee, mille tagajärjed on paremad nii talle kui ka teistele. Inimene saab aru sellest, kas tema otsus on hea või halb olnud, alles siis kui tema tegudel on tagajärjed. Näiteks Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", kus peategelane Raskolnikov tappis Aljona Ivanovna liigkasuvõtmise pärast. Tema arvates oli see kõik õige , ses...

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus

Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 1850­1918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja...

Massikommunikatsiooni ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ­ ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt,...

Mikro- ja makroökonoomika
504 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pealiskord ja Aluskord- Suur kordamine

Tõmba joon alla õigele vastusevariandile. · Eesti põhikaardi arvuti-ehk digitaalversiooni mõõtkava on 1:100 000/1:10 000 · Geograafiline pikkus/ laius näitab kaugust kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas ning seda mõõdetakse vahemikus 0°-180° / 0°-90° · Eesti rahvastiku tihedus on 3 / 30 / 330 inimest km²-l 2. Millised järgmitest väidetest on õiged, millised valed ? paranda valed väited ära. Devoni liivakivid on vanemad kui ordoviitsiumi lubjakivid Õige / Vale Saaremaal paljandusvad aluskorra kivimid Õige / Vale Ordoviitsiumi lubjakivisid võib näha Põhja-Eesti paekaldal Õige / Vale Pakri poolsaarel paljanduvad kambriumi liivakivid...

maailma loodusgeograafia ja...
55 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusab...

Tööohutus ja tervishoid
219 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Foneetika ja fonoloogia

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine ­ see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast ­ artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina ­ akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma ­ füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine ­ tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine ­ lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas...

Eesti foneetika ja fonoloogia
119 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...

Eesti foneetika ja fonoloogia
239 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun