BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
Charles Baudelaire ,,Kurja õied" Baudelaire'i 1857.aastal ilmunud luulekogus ,,Les fleurs du mal" sisaldub üle 120 luuletuse. Need kajastavad erinevaid teemasid, peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: ,,Spliin ja ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrr...
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ...
Suureõieline kellukas Elisabeth Kangro 7a Tallinna Reaakool 2015 Nimetused (Campanula persicifolia) kurekatel, konnakübarad, kurekellad, käokatla', tondikübar Levik ja kasvukohad Levinud Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias. Eestis kõikjal sage. Kasvab päris-, loo- ja puisniitudel, hõredates metsades ja metsalagendikel (sagedamini loo-, palu- ja laanemetsas). Eelistab kuivemaid kasvukohti. Õhusaastet ja linnades olevaid heitgaase talub keskmiselt. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine ja kasulikkus Kasvatatakse vahel aedades ilutaimena, sest õied on suured ja dekoratiivsed ning taim õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Välimus - õis Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1¼1,5 cm pi...
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. Putuktolmlejate õied peavad tolmeldajate ligimeelitamiseks sisaldama toitu (nektarit ja õietolmu), olema silmapaistvad, et neid oleks lihtne leida või lõhnama ligimeelitavalt. (Nektar on magus ved...
KIBUVITS Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Kibuvitsa rahvapärased nimed on orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Perekond kibuvits kuulub sugukonda roosõielised. Eluvorm on neil ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad, kõrgus kuni 3 m. Õied on mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie läbimõõt sageli kuni 5, harva kuni 12 cm. Värvuselt sagedamini roosast tumepunaseni, harvem valged või kollased,...
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
Eesti Vabariik Räpina Aianduskool MAASIKAS Iseseisev töö 2 Räpina 2008 Sisukord 1. Liigid......................................................................4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused..............
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasj...
SIREL Dendroloogia referaat SISUKORD: 1. SISUKORD................................................................................2 2. SIRELI LEVIK............................................................................3 3. SIRELI KLASSIFIKATSIOON.........................................................3 4. SIRELI PEREKONNA ALAMPEREKONNAD.....................................4 5. LEHT........................................................................................5 6. PUNGAD....................................................................................5 7. OKSAD......................................................................................5 8. ÕIED.........................................................................................5 9. VILJAD .....................................................................................5 10. ERINEVAD SIRELISORDID...........
Taimede kuivatamine on lihtne ja huvitav Lihtsaim moodus taimi säilitada on neid kuivatada: põllumees teeb nii heina, lillesõber paneb meeldiva õie raamatu vahele ning botaanik teeb herbaariumi. Seekord vaatame, kuidas kuivatatakse taimi õppeherbaariumi tarbeks. Teaduslikul herbaarlehel on peale taime kindlasti ka etikett leiuandmetega: leiukoht võimalikult täpselt, nüüdisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamännik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupäev, aasta) ja leidja nimi. Ka õppeherbaariumil võiksid juures olla leiuandmed, sest ka need herbaarlehed võivad kunagi botaanikuid huvitada. Pealegi pole leiuandmete kirjapanek kontimurdev tegevus. Vahel arvatakse, et kindlasti peab olema taim liigini määratud, muidu polevat lehel väärtust. Tegelikult on tähtsad just leiuandmed ja määranguta või ainult pere- või sugukonnani määratud herbaarmaterjali on meie suuremates herbaariumides päris rohkesti. Küll kunagi määrata...
Charles Baudelaire ja sümbolism Carolin Laubre Tallinna Reaalkool Tallinn 2009 Realism ja romantism Romantism Realism · 1789-1830 · 1830-1870 · Eelkäija sentimentalism · Kokku põimumine · Eeldus: Suur Prantsuse romantismiga Revolutsioon · Eeldus: vastuolu kodanluse · Rahulolematus kaasajaga; ja töölisklassi vahel minevik/tulevik · Materialism, positivism · Vastandumine; sisetunne · Kunsti eesmärk eneseväljendus · Välditi idealiseerimist · Ainestik argielust Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kri...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks ...
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Pekaanipähkel Merit Martin KK11-PE Kasvab Indias, Hiinas, Ameerikas, Portugalis, Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Sotsis Väliselt sarnaneb kreeka pähkliga, kuid on pisut piklikum ja käärud on vähem sopistunud On ka veidi pehmem ja magusam Kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Rasvasisaldus 70% Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Pekaanipähkel Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pekaanipuu Pekaanipuu on väga kõrge, kasvab 20-40m Õied on tuultolmlevad Ei ole päris pähkel vaid luuviljaline Seda ümbritsevad kesttad Terad on ovaalsed / piklikud 2,6-6cm pikad ja 1,5-3cm laiad Väliskestad on 3-4mm paksusest, väljast roheline ja muutub pruuniks valmimisel Tänan tähelepanu eest! :)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu ...
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augu...
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens ...
Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 1. 2. 3. 4. 1- võrsed 2- õitsvad võrsed 3- kolme kuni viie tömpja hõlmaga lehed 4- viljadega v...
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao ab...
Puud ja põõsad Jaana Koplimaa Agnes Möldre Ea51 LEPP • Leppasid Eestis on kahte liiki: HALL LEPP SANGLEPP Hall lepp • Varjutaluv võsapuu • Kõrgus – 15-25m • Kasvab kiiresti, sageli mitmevõsaline • Eluiga – 50-70a • Kasvukoht- metsaservades, kuuse- segametsades ja endistel lagendikel • Leht – terava tipuga ja matt • Mullasuhtes pole nõudlik ja ise rikastab mulda. • Ei ole haljastuses palju kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid ...
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja...
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime üh...
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
PÜSILILLED JANE SISASK RÄPINA AIANDUSKOOL 1MK2 2014 Aed-kukekannus Delphinium x cultorum Aed-kukekannus Delphinium x cultorum · Mõned sordid: 'Jupiter Pink`, 'Jupiter Sky Blue`, 'Jupiter White`, 'Moonlight`. · Kõrgus 70-100 cm. Õitseb juuni august. · Sobib Toitaineterikas parasniiske aiamuld Aed-leeklill Phlox paniculata Aed-leeklill Phlox paniculata · Mõned sordid: 'Adessa Orange`, 'Adessa Pink Star`, 'Adessa Special Fire`, 'Adessa Special Purple Star`, 'Adessa White`. · Väga erinevad värvid. Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´T...
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
EBAKÜDOONIA Chaenomeles Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, Koreast ja Jaapanist. Tähtsad haljastustaimed olnud pikka aega, sest on kenad nii õite poolest kui väärtuslikud toidulisandina kasutatavate viljade pooles...
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte E...
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
APG II Klass - Selts - Sugukond - Perekond Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae...
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidja...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim. Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. See...
Roosikasvatus Floribundroosid Prantsuse roosid Miniroosid Floribundroosid stis 4-8) õiest. Õied on täidet Harkness Marigold Eelistab avatud, päikselist kasvukohta, kus on viljakas, niiske, kuid vett h Talvelõpul või varakevadel väetada, multsida. Kevadelsuvel 3 nädalaste Päritolu: Harkness; 1986 Õie suurus: 8 cm Lõhn: nõrk Õitseb: korduvalt ess Marigoldi õied on täidetud. Põõsas tiheda kasvuga, h Kõrgus/laius: 70 cm Värvus: oranzikas 'Baby Masquerade' au, Saksamaa, 1955 valt ja rikkalikult üstine 25-40 cm servadega kollane, vananenult roosakaspunased, pooltäidetud kuni täidetud 'Astrid Lindgren' Päritolu: Poulsen, Taani, 1989 Kõrgus: 120-245 cm ...
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikut...
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD............................................................................
Harilik maasikapuu Rebecca Krillo 8.B Mis taim on harilik maasikapuu ja kus ta kasvab? · Harilik maasikapuu on kanarbikuliste sugukonda maasikapuu perekonda kuuluv igihaljas põõsas või väike puu. · Harilik maasikapuu kasvab Vahemere maades, Lääne-Prantsusmaal ja Iirimaal. Maasikapuu on kohastunud kasvamiseks vahemerelises kliimas, kus suvel vihma ei saja. Niisuguses kliimas on teda kõige parem kasvatada ja sellepärast on ta Californias levinud ilupuu. Ta kasvab hästi ka Iirimaal, kus suved on vihmased ja jahedad, sest sademetest ja päikesepaistest olulisem on tema jaoks talvekülmade puudumine. Baltimaades ei saa teda kasvatada, sest talvel võtab külm ta ära. Temperatuure alla -10 °C ta ei talu. · Erinevalt enamikust kanarbikulistest kasvab harilik maasikapuu hästi lubjarohkel pinnasel. Istutada on seda parem varjatud kohta, sest ta õitseb hilja. Kui teda soovitakse kasvatada puukujulisena, siis tuleb te...
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar nt part toitudes temast, levitab ka seemneid ...
Ilukirss ja -õunapuu, kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõ...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool SALVEI Helena Hiiesalu Õpipoiss KOKK Salvei päritolu ja iseloomustus Salvei [Salvia] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas. Lehed on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed; ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
