KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis,turses jäse, nahaalused verevaluimid (sinine), verejooks kudede vahel, väga tugev ja terav valu, vere jooks haavast, võivad lisanduda sokisümptomid. 8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujune...
TSÜSTILINE FIBROOS Anna-Maria Belousova, 12. kl Seletus Tsüstilinie fibroos e. mukovistsidoos Cystic fibrosis, mucoviscidosis (ingl.k) Hingamiselundite ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Ülevaade Kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil Esinemissagedus Euroopas 1:2000 Eestis 1:4500 Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. 85-95%-l kopsuvorm, 10%-l soolevorm (seotud häirega kõhunäärme töös) Keskmine eluiga 31 a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Bronhiaalnäärmed toodavad liiga paksu ja viskoosset sekreeti, mis ummistab väikesi bronhe, sp lisanduvad kergesti ka infektsioonid Kujuneb hingamishäire Kopsukoes areneb kopsupuhitus, hiljem kujuneb ka sidekoestumine Kaasuvad h...
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõus...
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisandu...
1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toi...
KK Hingamiselundkond KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus al...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr:4 Kuup Õnnetusjuhtumi uurimine Kursus: EANB11 äev: 20.09 Algse juhendi allikas: Pavelson H."Töökaitse laboratoorsed tööd IV"1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav akt (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnetusjuhtumit kirjeldav olemasolev juurdlustoimik või õnnetust ...
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE...................................................................................
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHAT...
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, o...
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad. Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid s...
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervi...
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised teg...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealist...
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
