Vihane lennureisija Situatsioonülesanne 1. Probleem Probleem on lennujaama öise vahetuse juhil Margie Jamesil. Ta peab tegelema ühe rahulolematu reisiaga. Tunnus: Väga vihane reisija. Põhjus: Lennu käigus kaduma läinud kott. Tagajärg: Reisija rahulolematus. Rahulolematu reisija võib kaevata lennufirma kohtusse. Firma võib hea kliendi kaotada. Firma maine läheb alla, kui kaevatakse kohtusse. Teooria valdkond: 8.5 Isikutevaheliste suhete alused Probleemi sõnastus: Kuidas maandada konflikti ja kuidas toime tulla reisijaga? 2. Olukorra analüüs Algpõhjuseks kadnud kott, mis omakorda tõi tagajärjeks ärritunud reisija. Kuna ärritunud reisija omab lühikese aja vältel erinevaid psühholoogilisi positsioone tekitab see tugeva konflikti. Psühholoogilistest positsioonidest esinevad reisija puhul: Laps ja Vanem. Täpsemalt abitu laps ja kriiseeriv, kuri vanem. Kuna reisija...
Nohu Allium cepa - ninaalune punane, v.o. katki; silmad ja nina vesised nagu sibulat koorides. Ajab aevastama, eritus on läbipaistev.Väljas läheb paremaks, õhtul hullemaks. Ei kannata valgust. Arsenicum Vesine, kinnine nohu. Aevastab ja nuuskab, aga paremaks ei lähe. Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt. Ärkab täiskuuga öödel. Dulcamara - nohu, mis kaasneb igasuguse ilmastiku muutusega. Sageli esineb sügisel, kevadel, talve suladega, pööripäevadel. Euphrasia - Silmad jooksevad ja põskedelt nahk punane silmaeritisest. Nohu ...
KLIENDITEENiNDUS SITUATSIOONI ANALÜÜS TALLINA MAJANDUSKOOL 2009 Kirjeldus: KOHT Stockmani kaubanduskeskus Instumentaariumi prillipood AEG 1a tagasi ...oli laupäeva hommik. Prillipoes ei olnud rahvast, leti taga kaks teenindajat. Minu eesmärk : Kontaktläätsede konsultatsioon Situatsioon: Klienditeenindajad teretasid mind poodi sisenedes viisakalt. Pöördusin nende poole oma murega. Paludes informatsiooni kontakt läätsede kasutamise jms kohta. Küsimuse peale lahkus üks teenindajatest ning teine asus minuga vestlema. Ta rääkis kiirustades, natuke kärsitult, kuid piisavalt põhjalikult ja üksiasjalikult, et ma ei teinud tema kärsitusest väga väljagi. Kõik sujus hästi kuni... Dialoog minu ja kl.t vahel MINA "Oleksin huvitatud läätsede ostust" Kl.t "Jaah. Milleks teil neid vaja?" MINA "Need muudaksid mu elu mugavamaks,...
Paranda laused! 1. Jutus oli palju koomilist, isegi pisut naljakat. 2. Kooli spordipäev peeti õnnestunud tasemel. 3. Etenduses oli tegemist näitlejaimega, üsna isevärki käekirjaga, looja hingusega. 4. Spordivõistlusel mängis esimest viiulit meie klassi võistkond. 5. Klassikaaslaste vaheleastumine kutsus korrarikkuja korrale. 6. Meie asfaldipiloodid saavutasid maailmameistrivõistlustel esikoha. 7. Tänu liivatamata tänavale murdis vanaisa käeluu. 8. Olümpiaadist osavõtjad vallutasid teaduse ja kultuuri kõrgusi. 9. Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset lähenemist probleemidele. 10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12. Mõnel poisil siin jõuab asi hiljem kohale 13. Kunda oli kunagi rohkesti saastatud linn. 14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmi...
Paranda laused! 1. Jutus oli palju koomilist, isegi pisut naljakat. 2. Kooli spordipäev peeti õnnestunud tasemel. 3. Etenduses oli tegemist näitlejaimega, üsna isevärki käekirjaga, looja hingusega. 4. Spordivõistlusel mängis esimest viiulit meie klassi võistkond. 5. Klassikaaslaste vaheleastumine kutsus korrarikkuja korrale. 6. Meie asfaldipiloodid saavutasid maailmameistrivõistlustel esikoha. 7. Tänu liivatamata tänavale murdis vanaisa käeluu. 8. Olümpiaadist osavõtjad vallutasid teaduse ja kultuuri kõrgusi. 9. Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset lähenemist probleemidele. 10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12. Mõnel poisil siin jõuab asi hiljem kohale 13. Kunda oli kunagi rohkesti saastatud linn. 14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmi...
Emotsioon Kaili Olgo Mis on emotsioon ? Protsess, mis seisneb inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis. Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda j...
Klienditeenindus situatsiooni analüüs Situatsioon Klient soovib jätkata liikluskindlustust, kuid esinevad komplikatsioonid. Klienditeenindaja asub uurima milles on probleem, kuid ei saa täpselt aru ja kontakteerub kliendi kindlustusesinajaga. Kui kliendi kindlustusesindaja kuuleb, et SEE klient on julgenud tagasi tulla, saab ta väga pahaseks ja hakkab karjuma. Klienditeenindaja on segaduses. Pikema uurimise peale selgub, et klient oli mõned kuud tagasi tahtnud oma kindlustuse maksevabaks teha ning talle öeldi, et kõik on korras ja kindlustus on maksevaba, kuid tegelikult ei olnud kindlustusesindaja talle piisavat informatsiooni andnud ja kliendil oli jäänud üks arve tasumata. Situatisioon Nüüd oli klient firma ees võlglane ja kindlustusesindaja keeldus kliendiga rääkimast ning karjus telefonis ainult klienditeenindaja peale. Klienditeenindaja oli täiesti sokis ja tahtis klienti...
SÕNAD E.K. TÕLGE VÄLJENDID 1 aggressive agressiivne + 1 afraid of sth. 2 alive elav + 2 amused at/by sth. 3 angry vihane + 3 angry with sb. 4 appalling väga kohutav - 4 annoyed with sb. about sth. 5 astonished rabatud - 5 anxious about sth. 6 authentic audentne/ehtne - 6 ashamed of sb. 7 bad halb + 7 bored with sth/sb. 8 better parem + 8 brilliant at sth. 9 brave julge/vapper + 9 calm down 10 calm rahulik + 10 cheer sb. up 11 cheerful rõõmsameelne + 11 clench their fist 12 cunning kaval + 12 close to sth. 13 delicious maitsev + 13 delighted with sth. 14 delighted meelitatud - 14 dissapointed with sth/sb. 15...
Teen personalialase riskianalüüsi, milles kasutan hüpoteetilisi töötajate poolt tulenevaid riske ettevõttele ning selle mainele, kuna ma tööle ei käi ja olen kodune, siis puudub mul võimalus tuua välja riske mingis kindlas ettevõttes. Riskidena toon välja need personalipoolt tehtavad väärteod, millest me tegelikult tihti kuuleme meedias, millega puutume kokku oma igapäevaelus ning mis tegelikkuses ongi koguaeg meie ümber, kuid mille tunnistamisega ei taha keegi just silma paista. Pärast pikka kaalumist milliseid riske välja tuua ja lootes mitte liialt äärmuslikuks oma töös minna valisin välja mõned riski, mille puhul tundsin, et on võimalik analüüsida seda, mil moel need riskid ettevõtteid mõjutavad ja kuidas selliseid riske ennetada ning lahendada. Kuna erinevatel erialadel võib tulla ette ka erisuguseid probleeme seoses töötajate ning nende lojaalsusega oma tööandja suhtes, siis usun, et üheks suurimaks personalist tulenevaks riskiks ...
Ekspress-diagnostika isiksus (Aizenk) Instruktsioon : loekuula küsimust ja vasta jah, kui nõustud, ning ei, kui ei ole nõus 1.Armastad sa kära ja askeldust enda ümber? 2.Sageli sa vajad sõpru, kes võiksid sind toetada? 3.Sa alati leaid kiiresti vastuseid, kui sult midagi küsitakse? 4.On ette tulnud nii, et sa oled ärritunud millegi pärast? 5.Tihti sul tuju muutub? 6.Vastab see tõele, et sul on kergem raamatutega, kui inimestega-lastega 7.Tihti segab sind uinumast igasugused mõtted? 8.Sa alati teed nii, nagu sulle öeldakse? 9.Armastad sa nokkida 'nalja heita kellegi üle? 10.Sa oled kunagi tundnud end õnnetuna, kuigi selleks pole olnud põhjust? 11.Võid sa enda kohta öelda, et sa oled lõbus, elav inimene? 12. Sa oled kunagi rikkunud käitumis reegleid koolis ( tänaval)? 13.On see tõsi, et sa oled tihti ärritunud millegi üle´pärast? 14.Meeldib sulle kõike teha kiires tempos? 15.Sa muretsed igasuguste hirmsate juhtumite päras...
Amfetamiin ehk alfa-metüül- fenetüülamiin. Kuidas veel kutsutakse? · Spiid, amff, kiirus, ants, A. Kuidas kasutajat ära tunda? · silmaavad on laienenud; · heaolu ja õnnetunne; · energiline, närviline ja rahutu; C9H13N Miks on kahjulik? · amfetamiin tekitab tugevat sõltuvust. Sõltlane ei suuda ilma aineta elada ja vajab enda hästi tundmiseks üha uusi koguseid; · palju müüakse ebapuhast amfetamiini, see võib põhjustada tugevat mürgitust; · pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks; · need kasutajad, kes amfetamiini ninna tõmbavad, kahjustavad tõsiselt oma nina ja lõhnataju; · kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja segaduses. Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks; · kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga...
AMFETAMIIN 1. Milline amfetamiin on? Tänavakaubanduses esineb amfetamiini tavaliselt pulbrina,kuid võib esineda ka tablettide või kapslite kujul. 2. . Manustamise viisid: neelatakse- neelatakse alla Tõmmatakse ninna- aine nuusutamise korral kasutatakse uimasti ninasse tõmbamiseks väikest lusikat või toru( nt: rulli keeratud raha) Süstitakse- süstimisel kasutatakse süstlaid ja kanüüli. Veega segatud amfetamiin süstitakse veeni. Segatakse joogi hulka- amfetamiini pulbrit segatakse joogi hulka 3.Amfetamiini mõju: 1) Sõltumata manustamismeetodist tunnevad amfetamiini esmakordsed tarvitajad tugevat füüsilise ja psühholoogilise reipuse tunnet, mis kestab mitu tundi. 2)Inimesele meeldib palju rääkida 3)Hingamine kiireneb 4) Kehatemperatuuri kõikumised ja...
,,Inger" M.Traat Ingel Uunvald oli ühes Hiiumaa Internaatkoolis inglise keele õpetaja, mille oli ta ise 10 aastat tagasi lõpetanud.. Ta oli väga tore ja lahke inimene, kuid samas järjekindel ja phimõtetega noor naine. Ta elas korteris, mis oli räämas ja kül käis sealt koguaeg läbi, kuid mis oli talle armas. Ingeril oli väga palju austajaid, Kiur praktikant, Jaak - meremees, Arne abielumees, kes hiljem pettis Ingerit kolmanda lapse saamisega oma naiselt. Ingeril oli kaks sõbrannat, kellega ta tihemini läbi käis. Üks neist oli Riina, kes oli tema sõbranna, kes oli ka samas koolis õpetaja ja ei ärritunud nii kiiresti, kuid ta suitsetas väga tihti ja teine sõbratar oli Aet, kes oli algklasside õpetaja.Sai peaaegu närvivapustuse ja proovis enesetappu teha, aknast alla hüppamise tagajärjel, mis tal muidugi ei õnnestunud. Ingerile meeldis olla koos oma sõpradega ja lihtsalt nendega aega veeta,...
Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suh...
Augustus on oma surivoodil. Ta vaatab oma elule tagasi vestlus oli ta koos oma armastatud tütre Julia. Pärast katset Augustuse elu, ta on sokeeritud, et õppida oma lähim sõber ja Julia abikaasa Marcus Agrippa on surnud. Livia soovitab ohutuse Rooma, tema kasutütar Julia abielluda tuleks tema poeg Tiberius. Tema vastumeelsus abielluda Tiberius põhjustab Augustus maha istuda ja öelda oma lugu, kuidas ta sai keiser Rooma. Ta meenutab 46 eKr Rooma on keset kodusõda. Koos oma sõbra Marcus Agrippa, noor Octavius (Augustus) läheb Hispaania et aidata Julius Caesar lahing väed Pompey. Isegi kui nad on väiksemad kui nad suudavad alistada Pompey. Caesar kiitusega tema vastu poeg Octavius koos võidukas sisenemine Rooma ja siis saadab teda Makedoonia koos Agrippa ja poeg Caesari sõbra Maecenas. Seal Octavian kuuleb uudiseid Caesari mõrva ja ta naaseb Rooma, kus tema sõbrad. Back in Rome on ta võimeline saavutama nii rahva toetus ja Cicero. Tema võit...
Mida vastsündinud oskavad Enrico Sarnet, Indrek-Kristjan Paut, Kert Karbe, Rasmus Üksvärav Kuulmine Vastsündinud suudavad keeratad pead inimhääle suunas, nad tunnevad ära ema hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema...
Unit 2 SB p 20-21 – While there’s life, there’s hope 1.an engagement – kihlus 2.to move house – majja kolima, kolimine 3.retirement – pensionile jäämine 4.graduation – lõpetamine 5.a wedding – pulm 6.scared – hirmunud 7.thrilled – põnevil 8.excited – erutunud 9.worried – murelik 10.disappointed – pettunud 11.irritated – ärritunud 12.a divorce – lahutus 13.personal – isiklik 14.an injury – vigastus 15.narrow – lähedal 16.to be absorbed in – süvenenud olema 17.in the field(s) of - mingil alal 18.anatomy – anatoomia 19.speech – kõne 20.to invent – leiutama 21.an invention – leiutis 22.to be involved in – kaasatud olema 23.several – mitu 24.to create – looma 25.a sign language – viipekeel 26.visible –...
Vanameeste näppaja Film "Vanameeste näppaja" räägib noorest koolipoisist, kes sisustab oma vaba aega vanameeste näppamisega. Poisi eesmärk on ohver välja vihastada, ning seejärel kutsuda ta endaga kaasa "oma vanemate juurde". Autori Mehis Heinsaare lühifilm algab vanahärra rutiiniga - ta käib kell 9 hommikuti pargipingil istumas ja linnulaulu kuulamas, ülikond seljas ja kaabu peas. Ühel hommikul tuleb vanahärra istumist rikkuma noor koolipoiss nimega van Lindeber. Poiss käitub härraga väga ebaviisakalt, püüdes niiviisi ta tähelepanu võita. Ärritunud vanahärra soovib poisi vanematega kohtuda, millega poisiklutt koheselt nõustub. Poiss juhatab vanamehe oma korterisse. Kui vanamees korteriukse avab, ootab teda ees hoopis midagi eriskummalist. Film on minu arvates reaalsuses toimuvaga ümber pööratud. Me ei kuule päriselt sellistest juhtumitest, kus mõni laps on ära röövinud täiskasvanud inimese, kuid oleme meedias pa...
Lugemis ülesanne variant 4 1. Nimeta viis nähtust, mis artikli autori arvates soodustavad depressiooni tekkimist. Põhjenda, millist neist peab ta kõige olulisemaks. 2. Mis on depressiooni ealised ja soolise iseärasused? Millist käitumist need võivad esile kutsuda? 3. Tee teksti põhjal kolm järeldust selle kohta, kuidas vältida depressiooni. Põhjenda, millist neist pead kõige olulisemaks 1. Artikli autori arvates on depressiooni tekkimise tegureid väga palju. Peamised põhjused on psühholoogilised traumad, kehalised haigused, pärilikkus, hormonaalsed muutused ja ületöötamine. Kõige olulisemaks põhjuseks peab autor aga inimeste vahelisi suhteid, sest halvad sotsiaalsed suhted mõjutavad meeleolu muutumist ning see soosib depressiooni tekkimist. 2. Depressiooni ealised iseärasused, ehk erinevate vanusegruppide iseärasused. Näiteks Lastel esineb meeleolu languse korral kõige enam just psühhosomaatilisi ja käitumuslikke häireid. Näiteks ...
Klienditeeninduse alused Standardid lennunduse valdkonnas • Organisatsioon: The Port Authority of New York & New Jersey • Kellele: Töötajatele • Miks: Kvaliteetne klienditeenindus Käitumine/hoiak • Tervitus sõbralikult ja professionaalselt • Viisakas sõnavara ja rahulik suhtlusviis • Silmside ja naeratus • Sõbralik ja abivalmis • Selge suhtlus • Kliendi rahulolu kõige tähtsam Käitumine/hoiak • Keskendumine kliendile ja tööle • Keelatud söömine/joomine/suitsetamine/nätsu närimine töö ajal • Keelatud magamine töö ajal • Keelatud isiklikud nutiseadmeid Väljanägemine • Hoolitsetud, puhas, professionaalne väljanägemine • Sobivad ehted • Sobilikud jalanõud • Puhas ja korralik vormiriietus • Nähtaval kohal nimesilt ja/või ametlik identifikatsioon • Päikseprille võib kanda vaid väljas, päevasel ajal ning mitte klientidega suheldes Informeeritus • Võimelised juhiseid andma • Selged ja arusaa...
Kriminaaljutt Ühel igaval pärastlõunal tegi juveeliäri müüja,nimega Laura, puhastusvahendiga peegleid puhtaks ja haigutaspäev oli olnud masendav,tööd oli vähe ja ostjaid ei olnud enam näha ka kusagilt . Tagaruumist leidis müüja veel harja ja kühvli ja otsustas siis,et pühib juba ka poe põranda ära. Järsku kostus uksekell ja sisenesid kaks naist.Laura viis prügi ära ja pani ka asjad oma kohale tagasi ning suundus siis klientidega tegelema. Naeratades küsis Laura,et kuidas saab aidata,kuid naised otsustasid veidi niisama ringi vaadata. Järsku kostus ka teine uksekell ja sisse astus üks mees,kes palus abi kuldkäeketi valimisel. Samal ajal kui neiu tegeles oma kliendiga,märkas ta,et poodi sisenes ka üks ratastoolis mees.Laura müüs maha väärtusliku kuldkäeketi ning olles väga rahul,pöördus ta ka ratastoolis mehe poole. Äkki kostus telefonihelin ning Laura vabandas ja kiirustas telefonile vastama. Telefoni otsas oli kummaline rah...
Pealkiri: Tööpingeid ja stressi põhjustavad olukorrad 3 konfliktiolukorda Nimi: Hanna-Maria Ulm Grupp: Kaugõpe IV Kuupäev: 26.10.16 Tuua välja 6 tööpingeid ja stressi põhjustavad olukorrad: 1) Halvad töötingimused/vahendid- ruum, kus töötatakse on liialt külm, must ning kasutatavad töövahendid on katkised/vanad ning ei võimalda tööd kvaliteetselt teha. 2) Ebameeldivad töökaaslased- Minu arvates üks suurimaid stressitekitajad- ebameeldiv on tulla tööle, kui seal töötavad inimesed, kes ei suhtu sinusse hästi. Nad võivad olla ebaviisakad, valelikud, manipuleerivad ning omakasupüüdlikud. 3) Ebameeldiv ülemus- Kes on liialt kontrolliv, pole kunagi rahul sinu tehtud tööga, on ebaviisakas ning lahendab konflikte vaid süüdistamise ning karjumise teel ,mitte ei otsi lahendusi on kindlasti väga suur stressiallikas. 4) Mi...
Vampiiritapja Buffy Kauri Vaab 8b Loo Keskkool 2005 Tutvustus · Noorte sari, mis on tehtud Ameerikas. · Peategelane Buffy tahab kõigest hingest olla täiesti tavaline üliõpilane: õppida, suhelda sõpradega ja tunda ennast vabalt. · Kuid vastu oma tahtmist peab ta öistel Sunnydale`i tänavatel valvet pidama, et vampiirid ei pääseks oma hirmuäratavaid plaane teostama. Tegelased · Buffy Anne Summer - peategelane · Willow Rosenberg nõid, Buffy paremkäsi · Rupert Giles Buffy valvur · Alexander LaVelle Harris Buffy vasak käsi · William The Bloody julm vampiir 19. sajandi Inglismaalt Sarah Michelle Gellar · Sarah Michelle Gellar sündis 4. aprillil 1977 New Yorkis · Lapsepõlv möödus East Side´i linna osas · Karjäär algas 4 aastaselt · 1983 aastal sai ta oma esimese osa telefilmis · Kui Sarah oli 8 astane lahutasid tema vanemad ja ta jäi elama ...
Emotsioonid Põhiemotsioonid Mis on emotsioon? Emotsiooni mõiste ja olemus. • Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised...
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatu...
Prillup- süüdlane või ohver? Eduard Vilde teoses "Mäeküla Piimamees" on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer. Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste probleemide tekkes süüdi või on ta hoopis ohver? Kogu süüd ei saa panna Prillupi õlule, kuid kindlasti on Prillup ka ise süüdi antud probleemides. Kes siis veel kui Prillup ise on süüdi lepingu vastu võtmises? Samas selline ahvatlev pakkumine ei jätaks ju kedagi külmaks. Prillup küll mõtles kaua, ent kasutas ometi võimalust töötada piimamehena. Arvatavasti ta polek...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?..........................................................6 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.................................................6 Vägivallatu suhtlemine.......................................
Kui ma oleksin kass Kui ma oleksin kass, müttaks mu elu täiesti teises ajarütmis. Iga hommik algaks poole hiljem, siis, kui mu peremees juba koolis oleks. Ma ärkaksin üksinda, mahded päikesekiires ninaotsa paitamas, vurrud soojuse käes värelemas. Ma oleksin õnnelik kass: rahu, maitsev toit, pehme unease ahju ääres mul oleks peaaegu kõik, mida üks kodukass tahta võinuks. Loomulikult, see ,,peaaegu" tähendanuks millegi puudumist, ja see miski oleks armastus. Mu peremees on isekas, ta lähen kooli enne, kui ma jõuan ärgata, ja tulles tagasi potsatab esimese asjana arvutiekraani ette. Ta loeb uudiseid ja siis hakkab mängima. Kostuvad kohutavad helid: tulistamine, kukkumine jpms, mis mind kohutavalt häirib. Ma üritan teda peatada, rongides sülle, ent kerge käeviipega ajab mu isand oma lemmiku põrandale ja jätkab ignoreerimist. Ma olen nukker ja poen ahju äärde, kus on soe ja hea. Ma armastan oma peremeest, ...
PIPARMÜNT Ladina keeles Mentha piperita. Veel nimetatakse: Aiamünt, Piparmints, Vehverments, Vehvermänts, Vehvervents. Piparmündi päritolu ja omadused Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt...
PILDILEHED PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Naise portree, 1608, õlimaalitehnika *asub Bukaresti Kunstimuuseumis Rumeenias *maal on süngetes tumedates toonides, peamiselt on kasutatud musta *pildi olulisimat, naist, on peaaegu võimatu taustast eristada, sest piirjooned sulanduvad tausta *silma torkavad taustal olev ümarkaare-kujuline avaus ning naisterahva moodne krae Püha Sebastian, 1618, õlimaalitehnika *asub Berliinis Gemaldegaleriis Saksamaal *kohe torkavad silma 5 noolt, mis mehe keha on läbinud *miimika on paigas näha on, kuidas mees piinleb *inimene on taustast hästi eristatav *kasutatud on pastelseid toone *samuti torkab silma taustal olev rannajupp Portree Marie de' Medic...
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
Referaat METSKITS Bibi-Sharleen Seling Kadrioru Saksa Gümnaasium 6.B Klass 2013/14 Sisukord: Sissejuhatus ........................................................................... ........3 Välimus.................................................................. ...........................4 Elukoht ja eluviis, toitumine ......................................................5 Pojad..................................................................... ............................6 Vaenlased............................................................... ...........................7 Kokkuvõtte ........................................................................... ............8 Sissejuhatus Metskits on meie metsades sagedasti esinev loom. Ta on väga ilus ja graatsiline. Ta on ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜS...
Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b. Füüsilised töökeskkond, sisustus, kujundus, temperatuur jm. c. Rollinõuded d. Inimestevahelised suhted, kokkupuude tööl jm. On olemas kolm faasi: 1. Häire faas tekib esmase reaktsioonina mingi stressi põhjustava olukorra poolt. · Ärevus erutus õhin · Kehalised võimed kasvavad · Kiirus ja...
Teenindusstandartid1 Teenindusstandartid Eesti Postis klienditeenindajale 1. Kliendi saabumine teenindussaali(kliendi vastvõtmine) · Loo silmside · Naerata · Tervita · Vajadusel abista klienti(eriti vanemaid inimesi) · Kui jõuavad kassani, siis küsi: ,,Kuidas saan Teid aidata?" 2. Suhtlemine kliendiga konfliktsituatsioonis · Kliendi saabumine teenindussaali-standart · Kuula klient lõpuni, ära sega vahele(aktiivne kuulamine) · Ära kuulatud, siis kasuta fraase: MA MÕISTAN, SAAN TEIST ARU, JA KINDLASTI VABANDA ANTUD OLUKORRA PÄRAST. · Ära too ettekäändeid, kui on firma viga või kellegi teise teenindaja viga, ja isegi mitte siis kui see on SINU enda viga. MITTE MINGIL JUHUL ETTEKÄÄNDEID TUU...
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nut...
SISUKORD 1. ARVUTI KASUTAMISEST TINGITUD SILMAVAEVUSED..................................3 2. KUIDAS VÄHENDADA KOORMUST SILMADELE................................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................5 SISSEJUHATUS Tänapäeva elutempo juures on arvuti lahutamatu osa inimeste igapäevaelust. Tihtipeale räägitakse arvuti halvast mõjust inimese rühile ja silmadele. "Silmaarstid on seisukohal, et arvuti kuvar silma nägemisnärvi ei kahjusta, küll aga kahjustuvad silma lihased" (Vabamäe 2004). Arvutiga töötamisel on pilk väga suure osa tööajast suunatud ekraanile. Kuvari jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, see aga viib aja jooksul nende ülekoormuse tekkimisele. Silmade väsimise põhjuseks on enamasti nende ülepingutus. Käesolev referaat kirjeldab, millised on peamised silmavaevused, mida arvuti põjustab ning õpetab, kuidas neist hoiduda. ...
Minu valik õppimine kõrgkoolis Kõrgkoolis õppimine on väga iseseisev, aeganõudev ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleb palju pingutada: leida aega ja võimalusi õppetööga tegelemiseks, et edukalt ja heade tulemustega kool lõpetada. Selleks tuleb olla sihikindel, motiveeritud ning omada eesmärke. Õppimine kõrgkoolis oli minu läbikaalutud valik. Enne sisseastumist mõtlesin põhjalikult läbi erinevad küsimused nagu ,,Kas ma saan seda endale nii rahalises kui ajalises mõttes lubada? Olen ma piisavalt sihikindel ja motiveeritud? " Kuna väärtustan väga head haridust, mis võimaldab saada uusi teadmisi, kujundab mõttelaadi ning seeläbi annab tegudele uue suuna, siis pärast pikka kaalumist ja otsustamist leidsin, et just õppimine on see, mida praguses eluetapis vajan. Õppimine on programm, mis võimaldab inimesel maailmaga paremini kohaneda, kuid mille abiga võib muuta ka iseennast ja ümbritsevat kes...
ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Organisatsioon – kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab. Inimesed – üksikisikud ja rühmad; inimeste erinev hariduslik taust, teadmised, oskused, kogemused. Struktuur - ametikohad (inimeste paiknemine), ametlikud suhted; inimesed peavad olema stukturaalselt seotud, et tööd saaks efektiivselt koordineerida. Koostöö, läbirääkimised. Tehnoloogia – masinad ja seadmed, oskusteave; ressursid millega inimesed töötavad; tuleb säilitada tasakaal tehniliste ja sotsiaalsete süsteemide vahel. Keskkond – kliendid, varustajad, konkurendid, valitsus, ühiskond; konkurentsi tihenemine, globaliseerumine, valitsuse otsused. ORGANISATSIOONILINE KÄIT...
Character 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22. Kitsarinnaline narrow minded 23. Milline ta on? what`s he/she like? 24. Enesekindel self-confident 25. Arglik, häbelik shy 26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31. Alati hilineb always late 32. Usaldusväärne reliable 33....
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord..............................................................................................
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühma...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kas on olemas inimesi, kes mäletaksid oma esimesi emotsioone? Karjusid nad koos palatikaaslastega nagu ärritunud kriitikud nõrkushetkel või lõid nagu kassid sohval nurru? Igatahes polnud tähtsust, kas su nimi oli Mats Mülgas või Don Quijote, sest ületundidest väsinud ämmaemanda ja õdede jaoks olid kõik lihtsalt väikesed tited. Paar aastat ilmasööja rolli täitnud, olid meie kõhud suuremad kui naaberrajooni lastel, kuid selle eest rippus meil taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja reaalsusest põgenemise plaane haududa. Kõik vajas loomulikult õiget aega ja tarkust, sest isegi kana jääb oma tibudest ülehaudumise tõttu ilma. Ent niipea kui saabuvad valusvalged juunikuuööd, haarab meid sõnuseletamatu rännuiha. Nüüd kuuluvad meile r...
KUIDAS TOETAB INFOTEHNOLOOGIA MINU ETTEVÕTTE ÄRISTRATEEGIAT. Igasugune ettevõtlus on tänapäeval mõeldamatu ilma laialdase infotehnoloogia kasutamiseta. Möödas on ajad kui infot edastati pärgamendirullidel ja toimetati kohale kirjatuvi või postihobusega. Oleks ju päris kentsakas ette kujutada tänapäevase firma kontorit, kus peamisteks töövahenditeks oleks lükati ja abakus. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli ka vändaga Felix arveametniku laual juba päris kõva sõna. Kas infotehnoloogiat saab kasutada igas valdkonnas? Võtame näiteks ehitusfirma. Keegi laob müüri, keegi viskab mörti seina... Kus on seal siis kohta infotehnoloogiale? Aga ehitamine ei koosne ainult sellest, mis toimub ehitusplatsil. Viimast peab toetama hästi funktsioneeriv insener-tehniline pool. Ja ilma kaasaegsete lahendusteta infotehnoloogia vallas jääks ehitusfirma varsti ajale jalgu. Toon mõned näited: Ehitamine algab projekteerimisest. Vanasti joonistati pliiatsiga,...
IT-TUGIISIKU KLIENDITEENINDUSE STANDARD 1 Esmamulje loomine • Olen korrektse välimusega. • Kannan hoolitsetud riietust. • Hoian korras oma töökoha • Silmas silma suhtlemist alustades: ◦ naeratan, ei näita mingeid pahameele märke ◦ hoian silmsidet ◦ tervitan esimesena ◦ kuulan huviga ja tähelepanelikult ◦ ei katkesta rääkijat ◦ annan inimesele mõista, et et olen teda märganud ka siis, kui olen hetkel hõivatud (silmside, naeratus, noogutus) ◦ räägin selgelt ja arusaadavalt ◦ jälgin oma kehakeelt (kehahoiak, asendid, žestid, pilk, näoilme, liikumine) ◦ ei suitseta, ei söö ega joo kliendi juuresolekul või temale nähtavas kohas 2 Telefoni kasutamine 2.1. Telefonile vastamine • Telefonile vastan: Tere päevast! „Ettevõtte nimetus“. Võib lisada ametinimetuse, nime. ...
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. · Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. · 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. · Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese mo...
Poliitskandaalid Eestis · Poliitskandaalid ei vii rahvast tegudele liidri ega eesmärgita. Tartu ülikooli võrdleva poliitika professori Vello Pettai hinnangul ei realiseeru isegi skandaalide tõstatatud rahulolematus rahva konkreetsete tegudena, kui pole liidrit ega eesmärki. Selles plaanis on valimistevaheline loid periood erakondade seisukohalt hea aeg paljastustega silmitsi seista, kuigi rahastamisskandaalil on Pettai hinnangul siiski oma järav mõju Reformierakonna mainele. · Võru tüdruk poliitskandaali keskmes Võru tüdruk Anu Kikas, kes veel poolteist kuud tagasi töötas Võru linnavalitsuses arendusspetsialistina, on kistud seoses europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi nõuniku ametikohaga poliitskandaali keskmesse. Skandaal kulmineerus eile, kui Reformierakonna juhatus otsustas erakonna aukohtu ettepanekul visata erakonnast välja Anu Kikase ülemu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R14KÕ1 KONFLIKTID MEESKONNAS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2014 SISUKOR SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1KONFLIKTI DEFINITSIOON....................................................................................5 2KONFLIKTIDE TEKKIMINE....................................................................................6 2.1Konflikti põhjused.....................................................................................................6 2.1.1Konflikti liigid........................................................................................................7 2.2Konflikti tagajärjed..........................................................................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3 Hüpnoosi induktsioon............................................................................................................... 4 Hüpnoosi Uurimine.......................................................................................
MIS ON TÄHELEPANU? Tähelepanu on psüühilise aktiivsuse seisund, mis väljendab teadvuse keskenduvat suundust mingile reaalsele objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Tähelepanu mõistetakse kui ajutist sisemist seisundit, mida nimetatakse vaimseks häälestuseks või lihtsalt häälestuseks. TÄHELEPANU LIIGID Tahtmatu tähelepanu passiivne Tahtlik tähelepanu aktiivne TAHTMATU TÄHELEPANU Tahtmatu tähelepanu rakendatakse tööle esilepääseva, silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Seega on selline tähelepanuprotsess stiimuli poolt käivitatud ning on vähemalt mingil määral automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. TAHTMATU TÄHELEPANU TEGURID Objektiivsed tegurid Subjektiivsed tegurid 1. Ärritaja suhteline 1. Inimese vajadused ja tugevus huvid 2. Ärritaja suurus 2. Inimese vanus ja sugu 3. Erinevus ümbruse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
