LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ÄRIÜHINGUTE ERISTAMINE, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus...
Äriõigus 2 Objektiivne õigus Subjektiivne õigus Kehtivate Õigusnormist õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 1...
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
1. Strateegilise juhtimise mudel koosneb neljast põhielemendist, seda ei ole.. a. Keskkonna seire b. Taktika c. Strateegia formuleerimine d. Strateegia elluviimine e. Hindamine ja kontroll 2. Integreeritud äriühingute valitsemine (New Corporate Government) põhineb nö pööratud KISS printsiibil: a. Keep it simple and stupid! b. Keep it controlled, integrated, strategic and situational! c. Keep it short and simple d. Keep it controlled, integrated, strategic and simple e. Keep it safe and simple 3. Suurel äriühingul on neljatasandiline hierarhiline strateegia: a. Väliskeskkonna- Sisekeskkonna- Organisatsiooniline Funktsionaalne strateegia b. Keskkonna äri konkurentsi organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline Üld Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld Operatiiv Funktsionaalne strateegia ...
Asutamisprotsessid 1) Äriidee 2) Ettevõtlusvormi valik 3) Ärinime valik ja kontroll 4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Õigused ja kohustused juhatuse liikmetele – Õigused esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ü...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne...
Strateegiline juhtimine – EKSAM 1. Strateegilise juhtimise mudel koosneb neljast põhielemendist, seda ei ole.. a. Keskkonna seire b. Taktika c. Strateegia formuleerimine d. Strateegia elluviimine e. Hindamine ja kontroll 2. Integreeritud äriühingute valitsemine (New Corporate Government) põhineb nö pööratud KISS printsiibil: a. Keep it simple and stupid! b. Keep it controlled, integrated, strategic and situational! c. Keep it short and simple d. Keep it controlled, integrated, strategic and simple e. Keep it safe and simple 3. Suurel äriühingul on neljatasandiline hierarhiline strateegia: a. Väliskeskkonna- Sisekeskkonna- Organisatsiooniline – Funktsionaalne strateegia b. Keskkonna – äri – konkurentsi – organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline – Üld – Funktsio...
Keeleseadus Keeleseadus sisaldab riigikeele oskuse nõudeid avaliku ja erasektori teatud kategooria töötajatele. Seadus kohustab töötajaid oma keeleoskust tõestama ning seaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mõttes võõrkeel. Nt. vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist. Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks keeleseaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus...
Juhtimise kordamisküsimused II loeng: organisatsiooni ja juhtimise teooriad 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? · Henry Ford liinitöö isa · Henry Gannt tootmise planeerimine 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond Henry Fayol. Keskendus juhile. - Juhtimise tähtsustamine - Administreerimine kui tegevus - Organisatsiooni sisesed seosed ja organisatsiooni ülesehitus 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? 5. Mis on "Hawthorne effect"? 6. Milline oli Douglas McGregori p...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Analüüs Õppejõud: Laivi Annus-Anijärv, MA Mõdriku 2015 ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Osaühing 1. Minimaalne algkapital- 2500 eurot, saab asutada ka ilma sissemakseta. Tasud algkapitali jooksvalt igakuu või mingi aja jooksul. Sissemakse võib olla ka mitte rahaline. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutam...
Ühinguõigus 1. Ühinguõigus - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat, peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine , ümberkorraldamine, sise-ja välissuhted , esindus ja vastustus. Ühingud - korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud. 2. 1)Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) (§ 31, § 48); 2) äriseadustik (ÄS) reguleerib äriühingutega seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja kohta. 3) tulundusühistuseadus (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte. 4) mittetulundusühingute seadus (MTÜS) reguleerib mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise üldisemaid küsimusi (eri liiki mittetulundusühingute spetsiifilisemaid küsimusi reguleer...
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kontsern-Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Emaettevõte-kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust nim osalevat ühingut emaettevõtteks. Tütarettevõte-kus emaettevõte osaleb nim tütarettevõtteks. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Firma-e ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriregister-Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal as...
Referaat Taimekasvatuse majapidamised (arv ja põllumajandusmaa suurus) Taimekasvatuse majapidamiste arv on langenud aastatel 2001-2007 ligikaudu 30 000 (täpsemalt 58%) võrra (joonis nr.1). Seda põhiliselt väiksemate majapidamiste arvelt. Peamiseks põhjuseks võib oletada makstavate toetuste suurust. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said äriühingud (v.a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa...
Keskkonnaökonoomika huvigruppideks on : ettevõtjad, valitsus Äriühingu omanik/tegevjuht: Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: ...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
Liberalism Katti Laissaar 12b Liberalism (Ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Inimene primaarne, riik aga teisejärguline. liberalismi on võimalik jagada kaheks -- klassikaline liberalism ja sotsiaalliberalism. Klassikaline liberalism Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. 9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib...
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriü...
Äriühingute ümberkujundamine Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks või aktsionärideks. ühingu juhatus koostab kirjaliku aruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse ümberkujundamist. Selles aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele. Aruannet ei pea koostama , kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär. Ümberkujundamisotsuses tuleb märkida: · Mis liiki ühinguks ühing ümber kujundatakse; · Ärinimi; · Osanike või aktsionäride asendussuhe; · Õigused, mis ühingus antakse osanikele või aktsionäridele; · Ümberkujundamise tagajärjed töötajatele; · Osa-või aktsiakapitali suurus; · Ümberkujundamise bilansi päev Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või leping, samuti valitakse juhatuse ja nõukogu liikmed. Ühingu asutajateks loetakse osanikke või aktsionäre, kes häälet...
Maarja NOTAR MJ211 Kes on Notar? avalik-õigusliku ameti kandja, kellele on antud õigus tõestada asjaolusid ja sündmusi ning teha ametitoiminguid. täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni Nimetatakse ametisse eluaegselt Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister Notari nõuded tsiviilõiguslike tehingute tõestamine tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi ülesanded Tõestab tehinguid, tahteavaldusi ja muid õiguslikke sündmusi pärimismenetluse läbiviimine Kuulutab volikirja kehtetuks Väljastab tunnistusi juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande äriregistri pidajale Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja k...
Fukuyama Suur vapustus lk 205222 · Hierarhia poliitiline väljund oli autoritaarne või veelgi äärmuslikumal kujul totalitaarne riik, milles diktaaror või väiksearvuline eliit omas võimu kogu ühiskonna üle. · Tsentraliseeritud aruroritaarsete äriühingute läbikukkumise põhjus on olnud sama, mis tsentraliseeritud autoritaarsetel riikidel: nad ei suuda kohastuda üha keerukamaks muutuvate maailma nõuetega informatsiooni valdkonnas. Pole sugugi juhus, et hierarhiad sattusid hätta just siis, kui ühiskonnad kõikjal maailmas hakkasid siirduma tööstuslikult tootmiselt kõrgtehnoloogilisele, infol põhinevatele tootmis vormidele. · Lame organisatsioon jab lõppkokkuvõttes tsentraliseerituks ja hierarhiliseks, muutub ainult tipu ja aluse vaheliste juhtimistasandite arv. · Võrgustik on rühm üksiksubjekte, kes tunnistavad ühiseid mitteametlike norme...
16.03.2010 JURIIDILISED ISIKUD Avaliku sektori osalus Tsiviilseadustiku üldosa seadus TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS · Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava · Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist · Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku mõiste · Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. · Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 ...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Eesti ettevõtlusvormid Referaat Koostaja:Alina Kulina 3PKOE Õpetaja: Manivald Sternhof Jõhvi 2012 SISUKORD: Ettevõtlusvormid........................................................lk3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)........................lk4 VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5 OSAÜHING (OÜ).........................................................................lk6 MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?.........................lk7 VAB...
Tallinna Linnaarhiiv. Põhiülesanded arhiivimoodustajate väljaselgitamine ja dokumentide hindamine; arhivaalide haldamise ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide täitmise kontrollimine Tallinna linna asutustes; Tallinna asutuste, linna ja linnaosalusega äriühingute ja sihtasutuste nõustamine arhiivinduse ja dokumendihalduse valdkonnas; arhiivimoodustajate dokumentide liigitusskeemide kooskõlastamine; arhiivimoodustajate arhiiviskeemide ja arhiivikirjelduste kooskõlastamine; arhivaalide kogumine; linnaarhiivile üleantud arhivaalide säilitamine vastavalt arhiiviseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele; arhivaalide konserveerimine, kasutus- ja tagatiskoopiate tegemine; arhivaalidele juurdepääsu tagamine linnaarhiivi uurimissaalis ja veebikeskkonnas; päringutele vastamine, sh arhiiviteatiste väljastamine isiku õiguste või tehingute...
1. FIE VASTUTAB OMA TEGEVUSE EEST Kogu varaga 2. GRUPIASENDI PÕHITÜÜBID ON a) Tõrjutud b) Isoleeritud c) Juhid-liidrid d) Kaaslased 3. JUHI ROLL a) On küikidel juhtidel ühesugune b) Üldistab asjaolu, et sarnastes olukordades käituvad inimeded sarnaselt c) Kirjeldab seda, mida inimene teeb 4. ETTEVÕTE PEAB ENNAST POSITSIONEERIMA TÖÖJÕUTURUL TEGEVUSE ALGUSES Väär 5. ON ORGANISATSIONI KOHA MÄÄRATUD ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS Väär 6. PERSONALI VÄRBAMINE ON INVESTEERIMIS OTSUS Tõene 7. GRUPIASENDI PÕHITÜÜPE ON Neli 8. PEREETTEVÕTTES PEAB OLEMA PEREKONNA KASUTUSES 30% AKTSIATEST Väär 9. AKTSIASELTSI MIINIMUM AKTSIAKAPITALI NÕUE ON 25 000 eurot 10. FÜÜSILINE ISIK ON Inimene 11. PERSONALIJUHIL PEAVAD OLEMA ETTEVÕTTE TIPPJUHIGA ÜHISED VÄÄRTUSED, SARNANE ARUSAAMINE INIMESTEST JA ÄRIST Tõene 12. PEREETTEVÕTE ON ETTEVÕTE, MILLES OSALEVAD AINULT ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlusvormide võrdlused Analüüs Juhendaja: Laivi Annus- Anijärv Mõdriku 2015 Tabel 1.Äriühingute vormide võrdlus FIE TÜ UÜ OÜ AS ÕIGUSAKT Äriseadusti Äriseadusti Äriseadusti Äriseadustik Äriseadustik k k k ASUTAMINE Avaldus Ühingulepi Ühingulepi Põhikiri, Põhikiri, Äriregistril ng. Avaldus ng. Avaldus asutamislepi asutamislepi e Äriregistril Äriregistril ng, avaldus ng, avaldus e e äriregistrile ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksuarvestuse õppetool nimi rühm RIIGIKOHTU LAHENDI ANALÜÜS ainetöö Juhendaja: 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteer...
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. loeng 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. 3. Kirjeldage McKinsley 7S käsitlust. Koosneb seitsmest faktorist: süsteemid, strateegia, struktuur, juhtimisstiil, oskused ja teadmised, inimesed ja keskel ühised väärtused. Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koor...
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse võimalust j...
PÕHIKIRI 1. peatükk. Üldandmed 1.1 Osaühingu ärinimi on TULIK OÜ 1.2 Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn 1.3 Osaühingu osakapitali suurus on 2500 . 1.4 Osaühingu majandusaasta on 01.01 - 31.12.XX 1.5 Osaühing on asutatud määramata tähtajaks 1.6 Osaühingu osade eest saab nii asutamisel kui hiljem osakapitali suurendamisel tasuda üksnes rahaliste sissemaksetena 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2 Osaühingu osanik tasub osa eest vastavalt nimiväärtusele 2.3 Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel 2.4 Osaühingu osa võib pantida 2.5 Osanik võib osa oma osast võõrandada teiste osanike nõusolekul 2.6 Osaniku surma korral läheb tema osa üle pärijatele, kusjuures osa jagamiseks pärijate vahel ei ole vaja teiste osanike nõusolekut 2.7 Osaühingu...
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed e...
1 RIIGI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule: 1)Ülevaadet riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskava täitmise aruandest, milles esitatakse aruandeperioodil rakendatud meetmete tulemused ja nende seosed strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused; 2)Asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel; 3)Ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtimisest, neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest Riigi majandusaasta k...
KORDAMISKÜSIMUSED!!!! 03.05.2012 1. Millisest seadusest saab äri kohta vajalikku infot? Äriseadustikust 2. Kes on ettevõtja? Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8. Ettevõtja tegevusala EMTAK Eesti Majanduse Tegevusalade Kla...
,,Äriühingu asutamine- vaev ja valu" Äriseadustiku kohaselt on äriühingute liigid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühistu, füüsilisest isikust ettevõtja ja sihtasutus. Igal äriühingul on asutamiseks oma kriteeriumid, mida asutaja või asutajad peavad järgima. Millised on äriühingu asutamise kõige vaevarikkamad ja aega nõudvamad osad ? Osaühing on äriühing, kus osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest ning osaühing astutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu võib asutada rohkem kui üks isik, kes on füüsiline või juriidiline isik ning asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Notariaalset tõestatud asutamislepingu või otsuse alusel, millele lisatakse asutamise lisadokumendi (osaühingu põhikiri) ja mis seejärel esitatakse Äriregistrile kande tegemiseks. Asutamislepingusse märgitakse asutatava ühingu ärinimi, mis peab olema vastuolus heade kommetega ning see peab olema teistest...
1. Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja tuntumad esindajad? Eesmärgid olid efektiivsus ja tööviljakus, koordinatsiooni ja ressursside otstarbekas kasutamine. SISUks oli praktilise tegevuse teaduslik uurimine, töötajada individuaalne stimuleerimine. F.W.Taylor / 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolk...
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). ...
Mida kujutab endast MiFID? MiFID - Markets in Financial Instruments Directive (Finantsinstrumentide turgude direktiiv). MiFID on ühtlustatud investeerimisteenuste osutamist puudutav reeglistik Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas (27 ELi liikmesriiki ning 3 EFTA ehk Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riiki: Island, Norra ja Liechtenstein). Eestis jõustusid direktiivist tulenevad nõuded väärtpaberituru seaduse muudatusega 19. novembril 2007. MiFID on rakendatav: * investeerimisettevõtetele * investeerimisnõustajatele * pankadele, kes pakuvad investeerimisalaseid teenuseid * alternatiiv - kauplemissüsteemidele * börsidele Selle kohaldamisalasse kuuluvad ka kõik finantsinstrumendid ja -teenused, välja arvatud mõned, näiteks valuuta ostu-müügitehingud. MiFID´i põhieesmärgid: Suurendada investorkaitset Selle eesmärgi saavutamiseks on...
SWOT analüüsil ei ole puudusi. 3 Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Missioon näitab seda mida ettevõte tahab korda saata laiemas keskkonnas. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Hüvised on kaubad ja teenused. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 100% isikliku varaga vastutavad järgmiste äriühingute omanikud Vali üks või enam: füüsilisest isikust ettevõtja täisühing mittetulundusühing osaühing usaldusühing Tagasiside Õige vastus on: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing 4 Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 10 senti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 Äriühingutel maksustatakse reinvesteeritu...
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil on võimalik oluliselt parandada Euro...
SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on tutvustada Riigikontrolli. Anda ülevaade tema kujunemisest, tema tähtsusest, rollist, struktuurist, tööülesannetest ja pädevusest, samuti Riigikontrolöri ülesannetest. 1. Riigikontrolli kujunemine läbi aja Riigikontroll kutsuti ellu Ajutise Maanõukogu 27. detsembri 1918. a otsuse alusel. 6. jaanuaril 1919. a valis Maanõukogu vanematekogu riigikontrolöri. Kuu aega hiljem võeti vastu Eesti ajutine Riigikontrolli seadus. See kõik toimus enne Eesti esimese Põhiseaduse väljatöötamist ja kehtestamist. 1920. a Põhiseaduses nähti Riigikontrolli Riigikogu abistava organina. Riigikogu teostas riigi asutuste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve täitmise kontrolli tema poolt ametisse seatud vastavate asutuste kaudu. Põhiseaduse tekstist Riigikontrolli nime toona ei leia. 1933. a Põhiseaduse muutmise seadusega ei muudetud riigikontrolli puudutavat sõnastust, ent Riigikogu...
Tööandjate organiseerituse määra kohta puudub usaldusväärne statistika, ent see on ilmselgelt madal. Selle tulemusena toimuvad kollektiivläbirääkimised äriühingu tasandil. ÕIGUSAKTID Valitsuse algatusel laiendamist seadusse ei lisatud, ent 2000. aastal tegi parlament seda ise. Selle kohta esitati väga lühidalt kolm selgitust: • et enamik kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi toimub äriühingu tasandil, siis annab laiendamine võimaluse kohaldada lepinguid ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist: „Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud ...
Dividendid või palk? Martin Huberg Juba mõnda aega on inimestele sisendatud ideed kõikvõimsast maksuametist, kellel on uus ja terav torkerelv (maksuametnikud ise ütleksid selle kohta kindlasti pigem toode), millega teie majandusmull kibekähku õhust tühjaks lastakse, kui te ise seda ei tee. Relva nimi on majandusliku tõlgendamise põhimõte ning väidetav mull on dividend, mida eelistatakse palgale. Miks? Eks ikka maksude pärast. Eestis, õnneks, Riigikohtu tasandil dividendide palgaks kvalifitseerimise praktikat veel ei ole ning keegi ei tea päris täpselt, millise valemi alusel välja arvutada mõistlikku aktiivse ja passiivse tulu ehk dividendide ja palga suhet. Samas on ajakirjanduse veergudel küllaltki paljud head inimesed erinevaid seisukohti välja öelnud. Kindlasti on suurel osal neil ka milleski õigus, iseäranis arvestades, et arutatakse ju abstraktselt, konkreetset kaasust analüüsimata. Proovingi anda omapoolse ülevaate seni ...
Infohalduse praktiline töö nr 2 1. Püüdke leida oma uurimustöö jaoks Google'ist definitsioone, kasutades funktsiooni define: esitage üks definitsioon, kirjeldage otsingu käiku ning lisage viide allikale. Avan Google'i otsingu https://www.google.com/ , sisestan otsisõnaks define: kommunikatsioon töökohal, sest ühe sõnaga ei pruugi saada minu uurimustööle vastavat informatsiooni. Esimeseks tulemuseks tuleb http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-14650/V %C3%A4givaldne-kommunikatsioon-t%C3%B6%C3%B6l . 2. Sooritage otsing andmebaasis Google Scholar ning leidke oma uurimustööks üks teadusartikkel. Mitu artiklit selle autorilt veel andmebaasist leiate ( kui artiklil on mitu autorit, siis valige üks nendest). Kirjeldage otsingu käiku. Avan lehekülje http://scholar.google.com/ , sisestan otsingusse Intergenerational communication in the workplace. Sorteerin välja artiklid aastast 2...
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing..................................................................................
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus); · Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone keht...
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
Laenu ehk krediidi all mõstetakse .... Laenutegevuse alla kuulub nii laenu andmine, liising ja faktoorin tehingud ja panga garantiid Krediteerimiseks peavd olema teatud eeldused : 1. Stabiilsus majanduses 2. Kompleksne juriidiline süsteem 3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks) Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutava...
Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile ka töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%.Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja tuludeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu ...
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
