1. Treenimise positiivsed mõjud südamele Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. (Veigel, 2014) Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingi...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava IMIKUTE ÄKKSURM Iseseisev töö Tartu 201... SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 IMIKUTE ÄKKSURM...............................................................................................................3 Mis põhjustab imikute äkksurma sündroomi?........................................................................ 4 Kuidas vähendada riski?......................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7 2 IMIKUTE ÄKKSURM Imikute äkksurma sündroom on beebi ootamatu ja seletamatu surm, millele ei eelne mingeid haigu...
Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik ...
Suitsetamine ja haigused Valga põhikool 5D Cätrin Rikka, Maria-Helena Noorlind Suitsetamine ja haigused Suitsetamine on noorte seas populaarne asi. Mõned suitsetavad sellepärast, et mõtlevad saada peenemaks. Noored suitsetades lihtsalt rikkuvad oma kopse. Peale selle, et noortele meeldib suitsetada tekitab see ka haigusi, raskeid haigusi. MÕNINGAD HAIGUSED: Vähkkasvaja Ajuinsult Vähkkasvajad Vähkkasvaja on raske haigus. Kasvajat ei tea kunagi ette kuna ta tulla võib. Nii ei oska me kasvaja vastu võidelda ja võitlus võib lõppeb surmaga. Vähkkasvajat on kahte sorti healoomuline ja pahaloomuline. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkko...
ORGANISMIDE ARENG 1. Mitoos Eriline paljunemisviis, mida kasutavad päristuumsed organismid uute rakkude tekkeks · Vaja: *Taastada vanu, vigaseid ja hävinuid rakke *Raku kasvamiseks · Ühest päristuumsest keharakust tekib kaks TÄPSELT SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mito...
Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga...
Alari Allik. ,,Miks linnud ikka veel laulavad?" Võtsin artikli ajakirjast ,,Vikerkaar". Mulle tundus see kõige filosoofilisem neist mis ajakirjas olid (teised olid A.H. Tammsaare loomingust, rohkem siiski kirjandus). Oma artiklis kirjeldab autor Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa fotosid (Mullatoidu restoran). Jubedad pildid olid, millel kujutati inimesi, keda on tabanud äkksurm. Kirjatöö pealkiri on võetud mingisuguse romaani alguses olevast luulereast: Miks linnud ikka veel laulavad? / Miks päike ikka tõuseb? / Kas nemad siis ei teagi / maailm on juba lõppenud. Päris mõtlemapanev luuletus, aga tegelikult täiesti tõsi, sest midagi hirmsat ju toimub inimsooga kogu aeg nad surevavad vahetpidamata aga miks siis rohi on ikka veel roheline? Päike ja linnud vist tõesti ei tea... Okei, nüüd artikli juurde. Niisiis piltidel kujutatud inimesed olid surnud. Seega liikumatud, kuid teisest küljest on nemad ikkagi fotodel tegija...
Keemia KT Areenid 1. Mõisted o Aromaatne ühend – aromaatset ringi omav orgaaniline ühend o Aromaatne ring – orgaaniliste ühendite struktuurielement, tunnuseks tasandilistest aatomitest koosnev ring ning π-elektronpilv o Areen – tsükliline kaksiksidemega ühend o Heterotsükliline ühend – sisaldavad peale süsiniku ka teisi elemente (N, O, P) o Fenool – ühte OH-rühma sisaldav areen o Aromaatne amiin – NH2-rühmaga benseen, ka aniliin o Benseen – kõige tavalisem areen, C6H6 o Nitreerimine – reageerimine HNO3-ga o Fenüül – benseen asendusrühmana o Fenoksiidioon – fenool happe anioonina o Laengu delokalisatsioon – laeng on „laiali määritud“ 2. Areenide valemite ja nimetuste teadmine ja reeglid o Benseen – C6H6 o Aromaatsed halogeenühendid – halogeeni eesliide (nt. klorobenseen) o Fenool – sis...
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab en...
Transhapped Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Taimeõlide tahkestamisel tekib teatud määral transhappeid, mille toimet peetakse lähedaseks küllastunud ...
Kemikaaliohutus Silver Tõgen EV107 Näiteid ohtlikest ainetest · Bensiin · Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks ...
Ringeelundkond Kertlin, Ingrid, Helena Mis on ringeelundkond? Inimese ringeelundkond koosneb kardiovaskulaarsest süsteemist ja lümfisüsteemist Kardiovaskulaarne süsteem on süda, veri ja kõik veresooned Lümfisüsteem on soonestik, mis kannab kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö ...
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt ...
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt...
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ........................................................................................................ 3 Loomulik ja ebaloomulik surm ............................................................................................... 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm..........
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Zurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming......................................................................................................3 Loomulik ja ebaloomulik surm.............................................................................................3 Loomulik surm................................................................................................................. 3 Loomulik surm on näiteks raske südameata...
Kool Nimi Klass KOKA JA KOKAIIN Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained....................................................3 1.2 Koka ja kokaiin.......................................................................3 1.3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2.1 Ainete valmistamine ja kasutamine...............................................6 2.2 Amfetamiin.......................................................................
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, k...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 12R klass Inimesele ohtlikud ained Referaat Kohtla-Järve 2014 1. OHTLIKUD AINED 1.1 Definitsioon Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme. Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhised, siis seni, kuni vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse, nad ohutud. 1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus? Ohtlik aine võib oma oma...
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST...
PALDISKI GÜMNAASIUM Janeli Adermann KEELATUD AINED SPORDIS Referaat Paldiski 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. DOPING 4 2. KEELATUD AINED 5 2.1 Keelatud ainete jaotumine 5 2.2 Näiteid keelatud ainetest ja nende seletused 6 3. KEELATUD MEETODID 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 Sissejuhatus Dopingu kasutamine spordis pole uus trend. Juba Rooma gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid juurde jõudu. Kaasaegses spordis kerkis dopingu teema üles aga 1960. aastal, mil Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knu...
Lähte Ühisgümnaasium KOKAIIN Referaat Mattias Kuusik 9.a klass Lähte 2012 Sisukord 1.Kokaiin....................................................................................3 2.Ajalugu....................................................................................3 4.Kokaiini valmistamine...................................................................4 5.Kokaiini mõju............................................................................5 6.Kahjustused...............................................................................5 7.Sõltuvused.................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................8 2 Kokaiin Kokaiin on kanepiürdi ja kanepivaigu järel kõige laialdasemalt...
Tallinna Tehnikagümnaasium Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroop...
Sigareti koostis Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, ...
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoo...
PAUL RAUD Referaat Sissejuhatus Paul Raud on Eesti kunstnik, kes tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suud, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, kuid mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst. Perekond Raudade esivanemate jäljed ulatuvad Põhjasõja lõppjärku, kui üks Karl XII haavatud sõdur, nimega Steffan, põgenes vaenlasest jälitatuna ühele soosaarele kuskil Voore ja Kannastiku taga...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ........................... Süda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Süda.............................................................................................................4 1.1. Süda ja haigused................................................................................5 2. Veresoonkond ja haigused..............................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Lisad.......................................................................
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis t...
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat,...
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
Unetus referaat 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................... lk 3 2. Uni ja unetus..........................................................................................lk 4 3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5 4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6 5. 10 unenippi............................................................................................lk 7 6. Unehäired..............................................................................................lk 8-9 7. Lõppsõna...............................................................................................lk 10 8. Kasutatud kirjandus..........................................
Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida- Saksa spordilaboratooriumide nn. "võltstsempionid", kellest paljudele tuleb pigem kaasa tunda. Riigijuhtide teadmisel süstemaatiline steroidide tarvitamine laastas noorte inimeste tervist. Kuid Kanada teadlaste poolt läbi viidud küsitlus näitas, et enamik tippatleete on valmis edu nimel tervisega riskima. 1967. aastal on "Doping" Euroopa Nõukogu poolt definee...
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................................3 Südame rütmihäirete kliiniline tähtsus.............................................................................................................5 Südame rütmihäirete klassifikatsioon...............................................................................................................6 Tahhüarütmiad..................................................................................................................................................7 Siinustahhükardia........................................................................................................................................7 Kodade virvendus ja laperdus...........................................................
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 g...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
Paldiski Gümnaasium Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1...
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaaln...
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja ...
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud ...
Kuidas mõjutab rasedusaegne suitsetamine sind ja su last? ,,Suitsetamine on sünnituskomplikatsioonide peamine põhjus," on günekoloog Robert Welch öelnud. Lapsed sünnivad enneaegsetena, liiga väikestena või surevad emaüsas. Welch on aidanud paljudel riskigruppi kuuluvatel naistel oma unistus teoks teha ning terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksil...
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...................
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi e...
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...