TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE I kursuse praktika Juhendaja: S. Jõesar Koosjata: K. Soomuste 102 RSg TALLINN 2014 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................3 3.Praktika sisu.............................................................................................................................4 4.Eneseanalüüs ja -hinnang...........................................................
Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209
Transfer hind Kardin OÜ on jaotatud kaheks tootmisüksuseks: Kangas ja Õmblemine. Kangas toodab väga kõrge kvaliteediga kardinakangast, mida kasutatakse kardinate õmblemiseks Õmblemise üksuses. Eelavestatud kulud ühe ruutmeetri kanga kohta on järgmised: Muutuvad kulud Tööjõud 4 eur Materjal 7 eur Kokku muutuvad kulud 11 eur Püsivad kulud Üldkulud 13 eur Kokku kulud 24 eur Eelarvestatud toodangu maht osakonnale Kangas on 300 000m2 aastas ja selle kanga turuhind on 30 eur ruutmeetri kohta. Üksus Õmblemine kasutab 1,1 m2 kangast et valmistada 1m2 kardinat. Ettevõtte OÜ Kardin juhtkond on öelnud, et Kangas peab Õmblemisele valmistama ja müüma nii palju materjali kui neile on vaja ning kui toodetakse rohkem, siis selle osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 k...
Tehnoloogilise töötlemise järjestus 1. Kanga kuum-niiske töötlemine (defektide kontroll, vigade märkimine ja lõimelõnga suuna leidmine). 2. Detailide kangale paigutus (õmblusvarude lisamine). 3. Detailide juurdelõikus. 4. Tugevdusmaterjali (dubleeri) lõikamine vastavalt detailidele. 5. Põhimaterjalist detailide tugevdamine (hõlmad, selg, varrukakaar). 6. Detailide täpsustamine. 7. Detailide jäljendamine ja vastasmärkide märkimine. 8. Varruka eesmise õmbluse venitamine. 9. I proovi traageldamine: seljadetailide traageldamine, selja keskõmbluse traageldamine, hõlmadetailide traageldamine, küljeõmbluste traageldamine, õlgade traageldamine, allääre pöördeosa tagasi traageldamine, õmblusvarude maha traageldamine. 10. Kuugliniidi ja eesmise õmbluse õmblemine paremal varrukal. 11. Aluskrae lõikamine, tugevdamine ja keskõmbluse õmblemine (õmblusvaru pressitakse lahku). 12. I proov: jälgitakse toote tasakaalu, laiust rinna-, vöö- ja puusajoonel....
Pintsaku töötlemise järjestus 1. Kanga kuumniiske töötlus 2. Kangale paigutus, detailide lõikamine 3. Dubleerimine 4. Õmblusjoonte üle kandmine, jäljendamine 5. Tasku asukoha kinni traageldamine 6. Sissevõtte töötlemine 7. Passede töötlemine 8. Esi-, seljapasse ühendamine hõlma-, seljadetailiga 9. Selja-, küljeõmbluste traageldamine 10. Prooviparanduste tegemine 11. Katteriide lõikamine dubleerimine, liimipidepaela kinnitamine, katteriide ühendamine hõlmaga 12. Küljetaskute töötlemine 13. Voodri paigutamine, detailide lõikamine 14. Põuetaskute töötlemine 15. Hõlmavoodri ühendamine põuetasku detailidega, voodri sissevõtte töötlemine 16. Hõlmavoodri ühendamine katteriidega, tasku kohalt kinnitamine 17. Põhimaterjali küljeümbluste töötlemine, allääre paigale traageldamine, pressimine 18. Voodri küljeõmbluste töötlemine 19. Alläärele voodri paigale traageldamine, allääre töötlemine 20. Õlaõmbluste ...
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
KLEIDI ÕMBLEMISEL KASUTATAVAD SEADMED LÕPUTÖÖ Õppeaines: SEADMED Rõiva ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 4.ÕMBLUSTE TEHNILISED NÄITAJAD...................................................7 4.1.Lihtühendusõmblusmasin...........................................................7 4.2.Nööbiõmblusmasin.....................................................................8 4.3.Nööpauguõmblusmas...
JÕGEVA PÕHIKOOL 8.C klass Elise Prjadko, Kadri-Liis Leppik, Gerlina Tuvike KOLM KARU Loovtöö Juhendaja õpetaja Eike Salu Jõgeva 2018 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.AJALUGU...................................................................................................................... 4 2.TÖÖVAHENDID JA MATERJALID..................................................................................... 5 3.KAVANDAMINE............................................................................................................. 6 4.TÖÖ KÄIK.........................................
Käsitöö 8. klass ( 70 tundi aastas) Tööliigid : 1) õmblemine varrukatega ja kraega pluus. 2) silmuskudumine kampsun, vest või boolero. 3) heegeldamine 4) tikkimine riseljöö tikand 5) toitlustamine küpsetamine, praadimine. Pluusi õmblemine Kangasteks sobivad õpilastele linased, lavsaaniga (vähekortsuv) ja puuvillased kangad. Müügilolevate kangaste laiused on 80cm, 90cm, 110cm, 130cm(täissiid ja siidisegud)ja 140cm. 80cm, 90cm, 110cm, 120cm ja 130cm laiu kangaid nimetatakse KITSASTEKS kangasteks. 140cm ja laiemaid kangaid nimetatakse LAIADEKS(mõnikord ka topeltlaiadek)kangasteks. Pluusi õmblemiseks peame mõõtma pluusi pikkuse ja varruka pikkuse. Kitsa kanga puhul tuleb osta pluusiks 2 pluusipikkust ja 2 varrukapikkust. Laia kanga puhul 1 pluusipikkus + 1 varrukapikkus. Pluusipikkust mõõdetakse selja pealt kaelakondist kuni soovitava pluusi pikkuseni. V...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE Kadri Sigur Rühm: 304 RS Rühmajuhendaja: Ülle Link TALLINN 2012 2 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................... lk. 3 Praktikaettevõte .............................................................................. lk. 4 - 5 Praktika sisu .................................................................................... lk. 6 - 8 Eneseanalüüs .................................................................................... lk. 9 Minu tugevused ja nõrkused ............................................................ lk. 9 Mida õppisin juurde? ..................................................................... lk. 9 Mida kinnistasin? ........................................................................... lk. 9 Ko...
Lõputöö Kanepi Gümnaasium Eleri Pärna 9. klass Sissejuhatus Eesmärgid Töö valik Alustamine Töö käik Näitus Eesmärgid Saada oskusi erinevates valdkondades Teha lõputöö: pluus ja boolero Töö valik Idee 2 eset Materjal millest teha Alustamine Riide lõikamine Kavandi ja idee ühtimine Töö käik Pluus Erinevad õmblused Õmblused kummide jaoks Kummide sisse ajamine Viimistlus Töö käik Boolero Mõõtude võtmine Proovitööd Kudumise alustamine Osade kokku õmblemine Näitus 06.05.11 Sain tähise Boolero kahjuks näitusele ei jõudnud Kokkuvõtteks Sain oskusi Oli kohti ja hetki kus oli tahtmine alla vanduda Oli ka pikki õhtuid Aitäh! :)
HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 1 Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi. Hingedeaeg algab mihklipäeval 29. septembril ja lõpeb hingedepäeval 2. novembril. Hingedepäeva piirid pole väga kindlad, mõne uskumuse järgi lõpeb see aeg alles enne jõule toomapäeval. Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine. Selle kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks. Seetõttu ei saanud inimesed ja loomad (eriti hobused) vabalt hingata lõõtsutasid ning olid üleväsinud. Maa kohal hõljus udu. Puud olid raagus. Jõed hakkasid jäätuma. Tuulevaikust häirisid aeg-ajalt ägedad iilid, mis märkisid hingede parve möödumist. Hinged liikusid tavaliselt hulgakesi koos. Nende tõstetud tuult nimetati hingetuuleks. Tormiilm tuleb aga hingede rändamisest, elav liikumine sünnitab tuult ja tormi. Oma suguvõsa kunagisi liikmeid a...
KERGETÖÖSTUS: 1)TEKSTIILITÖÖSTUS -kanga kudumine ja viimistlemine -trikotaaztoodete valmistamine 2)RÕIVATÖÖSTUS -moekollektsioonide loomine ja õmblemine 3)NAHA- ja JALATSITÖÖSTUS -jalatsite ja mitmesuguste nahktoodete valmistamine KERGETÖÖSTUSE ARENG 1765 ketrusmasin 1785 aurumasin 1803 kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid kvaliteete moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk, naha ja jalatsitööstus EL import Hiinast -Tekstiilid 27,8% -Rõivad 42,6% EL tekstiilide tootmine jaotub kolme põhikategooriasse -41% rõivad -33% kodutekstiilid -26% tehnilised ja tööstuslikud tekstiilid Tootlikuse tase on konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse võtmetegur: -Odava töötunni müügile ei saa äri rajada kusagil Euroopas. -Hiina ja Indiaga konkureerimine tähendab pankrotti. -Pole võimalik toota ja müüa kasumlikult tooteid, millega oldi edukad 10 a tagasi. -Edu võti on tarnekiiruses, paind...
Ööpesu Ööpesuks kasutatakse mitmesuguseid puuvillaseid materjale, nagu sits, satään, puuvillane klokee, flanell, batist jt, sest need imavad hästi niiskust, on õhurikkad ja kergesti pestavad. Öösärgi tegumood valitakse lihtsalõikeline ja avar, et teda oleks hõlpus triikida ja mugav kasutada. Ööpesu materjalid peaksid olema värvikindlad, heledamates pastelsetes toonides ühevärvilised, täpilised, mummulised, triibulised või lillkirjalised. Häid tulemusi annab ka ühevärvilise ja mustrilise riide kooskasutamine. Ööpesu kaunistamiseks sobivad pitsid, rüüsid, volangid, värvilised kandid, paelad, voldid, tikand jm. Kaunismaterjali valikul tuleb arvestada värvikindlust ja sobivust öösärgi materjaliga ning värvusega. Näiteks puuvillast materjali ei sobi kaunistada kapronpitside ja läikivate siidpaeltega. Furnituur, kaunistamismaterjalid ja õmblusniidid peavad vastama põhimaterjali värvusele või sellega ...
See teema tundus meile huvitav Tahtsime kirjanduse ajaloost rohkem teada saada See tehnika tundus meile põnev Keegi teine ei tahtnud seda teemat Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel .Sellesse kuuluvad nii vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist köidet. Pikapistelise köite eesmärk oli võimalikult lihtne, ilma liimita köitmine. Köiteid, mille ...
ROBINSON CRUSOE SEIKLUSED Daniel Defoe Autorist Sündinud 1660. aastal Londonis. Õppinud teoloogiat, töötas kaupmehe-, ajakirjaniku- ja hiljem romaanikirjaniku ametis. Tal oli naine ja 6 last. Oma ajakirjanduslike artiklite tõttu veetis palju aastaid vangis. Romaani "Robinson Crusoe" kirjutas 1719. aastal, kui ta oli juba pea kuuekümne aastane. Suri 1731. aastal, seitsmekümne ühe aastasena. Teosest lühidalt Raamatus on juttu sellest, kuidas üks meremees sattus üksikule saarele ja mismoodi ta seal 28 aasta jooksul hakkama sai, kuni ta ükskord pääses. Teose tegevuskoht Tegevus toimub asustamata saarel Lõuna-Ameerika põhjaosas, kas Kariibi meres või Atlandi ookeanis. Tegelased ROBINSON CRUSOE-kaupmehest meremees, kes satub asustamata saarele REEDE-noor pärismaalane, kellest saab Crusoe ustav teener HISPAANLANE-inimsööjate vang REEDE ISA-samuti inimsööjate vang, kelle tema poeg päästab KAPTEN-saarele jõu...
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahv...
Jäätmed õmblustööstused ja nende käitlemise võimalused. Jäätmete liigitus: · Tavajäätmed-mis ei kuulu · Biolagundavadjäätmed- ohtlike jäätmete hulka. looduses lagunevad · Püsijäätmed-tavajäätmed, jäätmed. milles ei toimu füüsikalisi, · Näiteks:toidujäätmed,pab keemilisi ega bioloogilise er ja papp. muudatusi. · Nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasootsalt nendega kokku puutuvaid aineid, seega ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Jäätmekäitluse hierarhia põhimõtted langevas järjestuses: · 1)Taaskasutamine · 2)Jäätmete tekke ära hoidmine, vähendamine ja korduv kasutamine. · 3)Taaskasutamine · 4)Uuesti ringlusesse võttes. · 5)Komposteerimine. · 6)Põletamine, soojusenergia taaskasutusega. · 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetat...
Tallinna Polütehnikum Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas Referaat Terli Rüütli Juhendaja:Marge Robam 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Järeltöötluse erinevad protsessid 2.1.) Traatimine 2.2.) Liimimine 2.3.) Lõikamine 2.4.) UV-koht-ja lauslakk 2.5.) Foolium- ja surutrükk 2.6.) Insertimine 3.) Pakendamine ja ladustamine 4.) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Trükinduse järetöötlus on pikk ja erinevatest protsessidest koosnev kett mis tagab toodangule kvaliteetse välimuse,iluidee ja inimesele mugavaks kasutamiseks. Tänu järeltöötlusele saame anda tootele ,,Näo" ja muuta toote terviklikuks. Järeltöötluse erinevad protsessid J...
Riidest nukud MATERJAL: · Paksemat ihuvärvi trikotaazi või tihedakoelist puuvillast riiet nukkude kehaks · Lõnga juusteks · Sinist, punast ja musta tikkimislõnga näo tegemiseks · Mahulist vatiini täiteks · Valget ja kirjut puuvillast kangast riieteks · Kummipaela · Nööpe ja pitsi riiete kaunistamiseks LÕIKED DETAILIDE LÕIKAMISEKS: 1. Pea (2tk) 2. Keha esipool (1tk) 3. Keha tagapool (1tk) 4. Jalg (2tk) 5. Käsi (4tk) 6. Jalatald (4tk) 7. Kõrv (4tk) Tüdruku riided: 8. Pükste esiosa (2tk) 9. Pükste tagaosa (2tk) ÕMBLEMINE: Pea. Õmble kõrvadetailid paarikaupa kokku, keera õiget pidi ja täida vatiiniga. Õmble pea sissevõtted. Aseta peadetailid paremate pooltega vastamisi, kõrvad märkide kohal nende vahele. Õmble peapooled kokku, jättes pealaele õmblusesse ava. Pööra pea õiget pidi, täida ...
Tööstress rätsepa erialal Tööstressist võib rääkida kui väsimusest, mis võib areneda haiguseks. Tööstress kahjustab nii tervis kui ka segab tööd ja ei tea kuhu see võib edasi viia. Mis põhjuseks võiks olla? Need on: pinged tööl, kuna rätsepaeriala ja õmblemine seotud suure koormusega; siis töökorraldus, töö sisu, pinged kolleegdega. Stressiks võib olla rohkem veel õpekava, iga õpetaja peab jõudma piiratud ajal õppekava ära täita. Eelkõige avaldub see ebarütmipärases töös ja ületunnitöö suures osatähtsuses, samuti kiires töötempos. Stress võib olla algatada kui klient on väga kapriisne, mis tihti juhtub rätsepa töös. Juhtub kui õmbleja/rätsep rikkuvad materjali või sama tihti kui valesti arvestavad materjali. Rätsepal on selles mõttes suur vastutus võetud töö vastu. Stressiks võib arvestada siis, kui töö koht valesti planeeritud. S.t. seda, et kui tooli kõrgus on vale, töö koht ei vastuta standarditele. Sellest tulevad kutsehaigused ja ...
Dana Makejenko KS14 Kehamassiindeks (KMI) Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Minu kehamassiindeks: 22.03 Kehamassiindeksi (KMI) vahemikud täiskasvanutele <18,5 alakaaluline 18,5-24,9 normaalkaal 25-29,9 ülekaal 30-34,9 rasvumise I aste 35-39,9 rasvumise II aste >40 rasvumise III aste Täpse energiasoovituse kalkulaator Sugu: naine Vanus, a: 35 Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Aktiivsus, h (kokku 24h) Puhkamine: 8 magamine, lamamine Väga väike: 14 tegevused istudes ja seistes, autojuhtimine, kontoritöö, õmblemine, triikimine, söögivalmistamine, kaardimängimine, muusikainstrumendil mängimine Väike: 2 jalutamine 4-5 km/h, töö garaažis ning elektriliste tööriistadega, puutöö, töö ...
Tööd ja tööriistad Madis Aavik ja Ivo Rohula Ankeet Küsitlesime neljateist inimest vanuses 44-78 Ankeedis oli 21 küsimust Kõik küsitletud vastasid kirjalikult, lisati ka suuliselt veidi Töö vormistamiseks kulus ~3 tundi Slaidiseeria tegemisele kulus ~3 tundi Tööd ja tööriistad Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei...
JÜRIPÄEV INIMESEÕPETUS 2011 Jüripäev Lä’eb välja uudispõldude kündja, maa särab kevadhommikuses aos Ta mehejõuga jälle mulda ründab, kuldnokad järgi paterdavad vaos. Juhan Sütiste Jüripäeva tähistatakse 23. aprillil ning seda peetakse Püha Jüri surmapäevaks. Tänapäeval tuntakse jüripäeva ka karjalaskepäevana. Sel päeval lasti välja kari. Eestis on jüripäev eeskätt maameeste püha. Meie esivanemate jaoks oli see igati sobiv aeg lepingute sõlmimiseks, põllutööde alustamiseks ja mujale kolimiseks. Samuti oli see neile suvetooja , looduse ärkamise püha. Jüripäev oli ka olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon Püha Jüri huntidel jüripäeval suu kinni, et need ei saaks koduloomi rünnata. Jüripäeval peeti mitmel pool nn naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev...
TEST TÖÖSTUSKAUBAÕPETUSES Anu Salujärv MK2 1. Paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab , mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2. 2. Puhastusvahendid pH tasemega 8-9 on: - neutraalsed - nõrgalt leeliselised 3. Kemikaalide puhul iseloomustatakse riskilausega nende ohtlikkust. On märgitud kemikaali märgistusel. 4. Keemiakauba ohumärgis T tähendab. - mürgine - söövitav - tuleohtlik 5. Kõige ohtlikumad elektriseadmed tähistatakse numbriga 0-klass. 6. Kodumasinate enegiasäästlikkust tähistatakse tähtedega (tähendused) A- säästab kõige rohkem energiat; B; C; D; E; F; G- tarvitavad väga palju energiat, pole mõtet osta selliseid. B...
Süstikpiste omadused:1)Piste on raskesti hargnev,2)Suure tõmetugevusega ,3)Väiksese venivusega,4)väike niidikulu. Süstikpiste moodustamise tööorganid:1)Nõel-viib niidi läbi kanga kuni süstikunokani.2)Süstik-haarab nõela poolt moodustatud niidi aasa.3)Niiditõmmik-tõmbab rullilt niiti lahti ,annab nõelale niiti ette ja tõmbab piste kokku.4)Hammastik-Nihutab riiet iga piste järel.Hoiab kangast paigal.5)Presstald-surub riiet vastu hammastiku ja nõelaplaati. Universaalõmblusmasine osad.1)Hooratas-mootorist tulev liikumine suunatakse rihma abil hoorattale.2)Niidijuhik-taksitavad niidi keerdumist.3)Presstalla regulaator-saab keerata kõrgemale ja madalamale presstalda.5)Niiditõmmik-Alla liikudes annab nõelale niiti ette.5)Presstald-surub õmmeldava materjali nõelaplaadi vastu , hoides ära materjali nihkumise.6)Süstikuplaat-nõelaplaadi kõrval olev liikuv plaat,mille all on piste moodustamiseks vaja minev süstik ja süstikupesa.7)Mõelaplaat-on hamm...
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I ...
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla ...
Töötajate koolituse vajalikkus ,,AS Loomad" näitel Raamatus ,,AS Loomad" otsustas farmijuhist siga Mo, et iga töötaja peab saama võimalikult laiapõhjalist koolitust. See otsus oli tehtud põhjusel, et kõik farmiloomad-töötajad peavad, või peaksid, hakkama saama kõigi aladega, mida nad parajasti tegema on pandud. Kuid missugust koolitust peaks töötajad saama kas asjakohast, otseselt nende tööga seotut või hoopis laia, iga ala hõlmavat? Kui kujutleda üht liinitöölist, näiteks autotehases turvavööde kokkupanijat, ei seostuks tema koolitamisega sugugi mitte juhtimiskursus või õpetus uute programmeerimiskeelte kohta. Tõenäoliselt läbiks tema hoopis koolitusi autode turvanõuetest ja uutest tehnilistest viisidest turvavööde ehituses. Just seesugust õpetust annaks arukas juht sellele liinitöötajale. Kuid tekib küsimus: ,,Miks ei saa firmajuht lubada, et üht kindlat t...
Vangilaager Mäletan, kui meid korjati kokku ja viidi kusagile Valge Mere äärde Molotovskis asunud laagrisse. Teadsin juba ette, et mingi aeg midagi sellist juhtub ja meid kusagile viiakse aga põgeneda selle eest ei olnud ju kusagile. Meid oli palju, nii mehi kui naisi, ka noored tüdrukud ja poisid võeti kaasa. Väga hull elu oli seal laagris noortel Vene tüdrukutel, keda mõnitati, kiusati ja rakendati rasketesse töödesse, hoolimata nende vanusest ja suutlikusest rasket tööd teha. Meesvangid, nende hulgas ka meie, noored lennuväepoisid, olime nende jaoks kui ''tundetud loomad'', keda võidi peksta, mõnitada, sõimata ja kohelda äärmiselt toorelt igal võimalikul juhul. Meid kasutati peamiselt tervistkahjustavatel ja rasketes kliimatingimustes tehtavatel välitöödel. Tööpäeva pikkused olid enamasti 10-12 tundi. Kuna sõja järel oli Venemaal suur toidupuudus, siis süüa sai väga vähe, 2 korda päevas, homm...
1. 1.1 Mantegnat on iseloomustatud kui meest, kes on tugevalt armukade oma vabaduse pelae. Kuigi ta pidi oma reisitahet piirama, kais ta siiski ära Firenzes ning Pisas, kus valmisid tema parimad väiksesemahulised tööd nagu näiteks "Ümberlõikamine" ja "veneetsia Püha Jüri". 1.2 Tema kunstilised anded avastati noorelt. Ta oli küll puutöölise teine poeg, kuid 10-aastaselt, või isegi varem, lapsendas ta legaalselt Francesco Squarcione, kelle algseks kutsumuseks oli õmblemine, kuid kellel oli suur huvi iidse kunsti järele. Mantegna oli Francesco lemmikõpilane, seega õpetas Francesco temale ladina keelt ja killukesi Rooma skulptuuridest. Kui Mantegna 17-aastaseks sai, eemaldus ta oma õpetajast, rajades Padovas enda töökoda. Hiljem väitis ta, et ta Francesco oli tema töödest kasu lõiganud ilma, et ta oleks õiguste eest maksnud. 2. Mantegna õppis Padovas, oma kodulinnas. Ta käis...
Mood läbi aegade. Rokokoo. Sirli Põrk 10.klass Üldist ajalugu. Riietusel polnud algusess üldse tarbefunktsiooni,vaid eeskätt dekaratiivne ja sümboolne tähendus.Riietus näitas inimese kuulumist teatud kindlasse hõimu või sugukonda ja tema positsiooni seal. Laiemas mõttes tähendab sõna "mood"uut ja muutuvat inimese loodud või kasutatavates esemetas;kitsamas tähenduses seostub see mõiste eeskätt rõivatusega.Seisusevahede rõhutamiseks leiti alati uusi,rabavaid atribuute ja rõivadetaile.Ning muidugi püüdsid vähem tähtsate,kuid samuti küllalt jõukate kihtide esindajad neid järele aimata,et sel kombel ka ennast kõrgemale upitada.Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe...
Taliharjapäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnise...
Jakob Westholmi Gümnaasium LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990 Praktiline töö Autor: Regina Kaasik Juhendajad: Helme Trees Anneli Josu Mai-Liis Õnnis Tallinn 2017 Summary The author chose to write her practical research of "The making of a nature inspired dress and main changes in fashion in the years 1910-1990". The choice of this theme resulted from the hobbies and passion thowards fashion. The author herself is a model and is thus connected to fashion on a daily bases. One of her dreams is to design and create clothes for people who care for fashion as a...
OSULA PÕHIKOOL Tehiskiud Keemia referaat Juhendaja: Kaja Parker Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii...................
Laps waldorflasteaias Milline on waldorflasteaed? Väikestele lastele pakutakse lasteaias rõõmsat ja harmoonilist keskkonda. Tegemist ei ole kavakindla õppimise vaid koduse õhkkonna loomisega. Õpetajaks pole mitte akadeemik vaid pigem emalik hing, kes lapsi armastab. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt: Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese hingetõmbe teeb ja esimese toidu emapiima näol vastu võtab. Algab keha vormimine va...
JÜRIPÄEV Alvina Panova ja Sirle Toots Jüripäev on 23. aprillil. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Naistepüha. Lüpsikute turrutamine Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusi...
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
Jüripäev 23.aprill Nimesaamine Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi tappis sangarlik Püha Jüri sel päeval lohemao, kes ähvardas surmata süütut tütarlast. Sellest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Teise variandi järgi olevat maa sel päeval enese lahti teinud ja surmavat auru välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui...
Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma. Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu. Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad. Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei tohiks rühmasuurus olla väga suur. Kui rühmas on väiksemaid lapsi, siis saavad suuremad neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond. Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lil...
Lasnamäe Üldgümnaasium Andrea Mantegna Uurimustöö Õp. Kruusmägi (Juhendaja) Mari-Ann Esajas (Autor) 11.B klass Tallinn 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS lk 3 1. BIOGRAAFIA lk 4 1.1 NOORUS JA HARIDUS lk 4 1.2 ELU MANTOVAS lk 5 2. KUNST lk 6 2.1 VARAJANE KUNST lk 6 2.1.1 PÜHA JAAKOBUS TEEL OMA HUKKAMISELE lk 6 2.2 HILISEM KUNST lk 7 2.2.1 CASTELLO DI CORTE lk 7 3. KOKKUVÕTE lk 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS ...
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
Viljandi Kesklinna Kool Raamatute trükkimine trükikoja Print Best näitel Loovtöö Autor: Karita Pukk 8.A Juhendaja: Liina Smolina Viljandi 2017-2018 Sisukord Sissejuhatus 3 Töö käik 4 Trükise ettevalmistamine 5 Trükkimine 6 Trükise järeltöötlemine 9 Kokkuvõte 18 2 Sissejuhatus Teema valisin kiirelt, nii öelda käigu pealt. Emaga sellest rääkides ja arutades pakkus ta välja sellise idee. Kuna mu ema töötab trükikojas ja ma olin trükikoja tööd varem näinud ja käinud ka abiks seal, siis teadsin natukene sellest juba ning see pakkus mulle huvi. Olin algul suures hädas juhendaja leidmisel, aga tänu kehalise kasvatuse õpetajale leidsin endale juhendaja. Oma tööga tahtsin ise rohkem teada saada, kuid...
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivse...
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest............................................................................................................................. 5 Teema arendus............................................................................................................................ 6 TEGEVUSED JA KAVA................................................
Mari Süda BBA-I Kas vabakaubandus rikastab riiki? Essee Vabakaubandus on kaubandus, kus müüki ei takista tariifid, impordi ja ekspordi kvoodid ja teised meetmed, mis segavad kauba ja teenuste vabaliikumist riikide vahel. Vabakaubanduse piirkond on piirkond, kus kaupade müük toimub ilma tollimaksuta. Euroopa Liit on tolliunioon, mis tähendab, et ühised tollimaksud tulenevad ühisest kaubanduspoliitikast. Vabakaubandusega tegelevad organisatsioonid on lisaks Euroopa Liidule ka World Trading Organization ja North American Free Trade Agreement. Viimati nimetatud organisatsiooni NAFTA osapooled on USA, Mehhiko ja Kanada. See tegeleb tollimaksude ja kvootide kaotamisega liikmesriikide vahel. Enne lepingu sõ...
Reet Kool KODUNE RÕIVASTE PESEMINE JA HOOLDUS UURIMUSTÖÖ Õppeaines: Uurimismeetodid Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR11 Juhendaja: lektor Helina Prints Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 2 1. SISUKORD 1.Sisukord.............................................................................................................................................1 2.Vastajate sooline jaotus......................................................................................................................3 3.Vastajate vanuseline jaotus................................................................................................................4 4.Haridustase..............................................................
Disaini- ja õmblusstuudio ,,Mannekeen" OÜ Äriplaan 1 TARTU2012 SISUKORD Lk. 1.0 KOKKUVÕTE 3 2.0 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3 3.0 ÄRIIDEE 3 4.0 VISIIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 4 5.0 ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 4 6.0 SWOT ANALÜÜS 4 7.0 TOODE VÕI TEENUS 5 8.0 TOOTMINE VÕI TEENINDAMINE 6 9.0 TURUPOTENTSIAALI HINNANG 6 10.0 KONKURENTS 7 11.0 TURUNDUSPLAAN 8 12.0 PERSONAL JA JUHTIMINE 8 13.0 FINANTSPALNEERIMINE 9 14.0 RISKIANALÜÜS 9 15.0 LISAD 10 2 1.0 KOKKUVÕTE On soov avada uut firmat nim...
Situatsioonülesande lahendamine 1. Probleem Peale majanduslangust on toimunud ettevõttes mitmesugused muudatused, mis Mairile ei meeldi. Varasem kollektiiv on lahkunud, keda on asendama tulnud noored venelannad, kes on alles kooli lõpetanud. Seetõttu on ka töö juures peamiseks suhtluskeeleks muutunud vene keel, mis on endaga kaasa toonud igapäevase valju vene muusika, mis Mairit töö tegemisel häirib. Töötasud ning suhtlemine klientidega on vähenenud. Kõigi nende põhjuste pärast on Mairi hakanud iga päev hilinema tööle pool tundi kuni tund, kuna ta teab, et ta on võimeline ka lühema aja jooksul temale määratud ülesanded täitma. Samas kardab Mairi ülemus, et selline käitumine võib ka teistele üle kanduda, mis võib viia aga selleni, et kõikide töötajate hilinemisel ei jõuta oma tööülesannetega valmis õigeaegselt. Kuna Mairi pole ka oma töötingimustega rahul, kardab ülemus, et ta võib ilma jääda väga heast töötajast. Tunnused: · R...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
