Ramilda kiri Indrekule ,,Tõde ja Õigus, II osa" Näete, esimene kiri mõjus hästi, muidu ei kirjutaks ma uuesti. Tõepoolest, kõigist inimestest ilmas sobite just teie kõige paremini mulle sõbraks. Seda teile kirjutada on muidugi mõttetu. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles, sest olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled kuulnud nii palju tõtt ja õrnust. Ehk kuigi valeta...
12 klass Kõik me oleme surmamõistetud Surm on üks läbivam sündmus Camus teoses ,,Võõras". Iga inimene sureb ükskord. Igaüks kujundab oma elu erinevalt mõni seda põletades, mõni rahulikult ja tasapisi, kuni ta lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel. Seda võib kirjeldada kui enesekaitset. See oli samasugune päev nagu päev mil maeti Merurs...
„Kolm musketäri“ 1. Selgita, miks võib „Kolme musketäri“ nimetada ajalooliseks romaaniks -romaan kirjeldab selle aegse Prantsusmaa õukonna elu. Millised olid valitsejad ja kes neid kaitsesid. Musketärid elasid ka tegelikult Bearni provintsis. D'Artagnan, Athos, Porthos ja Aramis, on tõepoolest kunagi elanud ja nad kõik teenides kuningat. Raamat «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. seiklusromaaniks -seiklusromaan, sest see on väga seikluslik, põneva sündmustikuga teos. Kangelased võitlevad pidevalt oma au ja kuulsuse eest. armastusromaaniks -romaanis on väga palju armastust. 2. Teose kolm põ...
1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linn...
AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt...
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623 väidab, et 1908. aastal laulsid Ann Tsingel ja Reet Tahvel ,,Vihmaloitsu" Helme...
Välja Ainult- nägema- samuti-o Rääkima- vanem- e Suruma- sellepärast- - tavaks- Zestikuleerim a- alati- lihtsalt- Teadma- tavaliselt- Meelde o jätma- näiteks- Teretama- tingimata- kutsuma- millal- kuiv- embama- märksa- vastama- tähtis- - täiesti- pöörduma kiiresti- kellegi poole- etikett- erinema- põsk-- suhtlema- inimene- üle minema- - tarvitama- tiitel- kehaosa- tervitama- riik- sugulane- end esitlema- käepigistus- ...
Kiindumusteooria sai populaarseks pärast ettekannet Maailma tervishoiu organisatsioonist, 1951. aastal, millal John Bowlby pakkus: "What is believed to be essential for mental health is that the infant and young child should experience a warm, intimate and continuous relationship with his mother... The long period of helpless infancy of the human species entails serious risks, so it is of crucial importance to survival, that the child and its mother should become attached." See tähendab, et laps peab tundma sooja ja jätkuvat suhet emaga. Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus. Kiindumus, seotus (attachment) - emotsionaalne side kahe isiku vahel, ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja · Emotsionaalne kohalolek · Soojuse väljendamine · Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele · Aktsepteerimine John Bowlby tööd 1950. aastate jooksul, olid alguses...
Abielu plussid ja miinused Abielu on seadustel või tavadel põhinev isikute vaheline kestev suhe perekonna loomiseks, mis toob endaga kaasa kohustused ja õigused. Traditsiooniliselt on abielu mehe ja naise vahel. Mõnedes riikides aga on seadusandlust seksuaalse vähemuse kasuks muudetud ja võimaldatakse samasooliste inimeste abiellumist. Mis on abielu plussid ja miinused? Ametlik abiellumine pole eriti mõistlik, kuna see piirab oluliselt inimesi kohustusi ning õigusi. See on väga emotsionaalne otsus. Paar armastab teineteist nii palju, et nad on nõus nende piirangutega. Ametlikult tasub abielluda juhul, kui paar on kindel, et veedavad terve oma elu teineteise kõrval. Naistel on eelis, et nad võivad abielus olles ükskõik kellega lapse saada, igal juhul läheb sundviisiliselt see võõras laps mehe lapsena kirja ja abielumees peab kandma poole võõra lapse ülalpidamiskuludest. Selliseid juhus...
Sissejuhatus Albert Camus oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ...
VÕÕRAS Albert Camus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus oli 27-aastane, kui ta raamatu lõpetas, täiesti tundmatu kirjanik, sündinud ja üles kasvanud Alzeerias. Camus teenis elatist ajakirjanikuna ja oli juba avaldanud kaks köidet artikleid. Ent kaugel Pariisist, Prantsusmaa kultuurikeskusest, ei pälvinud ne...
Kalevipoja üheksanda loo lühikokkuvõte Kati P ark er Kui Kalevipoeg ärkas, ei leidnud ta oma hobust kuskilt. Ta otsis ja otsis, kuini jõudis kohta, kus hundid olid hobuse maha murdnud, Kalevipoeg sai vihaseks ja läks huntidele kätte maksma, võttes mälestuseks kaasa hobuse naha. Ta tappis nii kuis jaksas, kõik kohad olid verest punased. Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid. Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg...
EAKA KOHANDAMINE VÕÕRAS KESKKONNAS Klient: 88 aastane memm, kes on kogu oma elu elanud maal ilma igasuguste mugavusteta. Vesi tuli kaevust tuppa tuua, kuiv käimla on väljas, puuküttega maja. Memm oli kogu oma elu ise hakkama saanud, aga tervise tõttu oli sunnitud kodust ära tulema, kuna lapsed ja lapselapsed elasid kaugel ega saanud iga päev teda abistamas käia. Lapselapse pool aga sai talv kenasti mööda saadetud. Lapselapse lapsed tegid memmel elu kergemaks. Memme tuba oli alumisel korrusel, kus oli rahulik ja vaikne koht tema jaoks. Memm pidi päeval üksinda kodus olema ja lapsed tegid memme jaoks valmis sildid, mis pandi ustele ( WC, KORIDOR, KÖÖK, MEMME TUBA). Kraani kohale köögi seinale joonistati nooled: lahti (üles), kinni (alla). Külma vee poolele pandi sinine sedel ja kuuma vee poolele pandi punane sedel. WC poti kohale kus oli nupp, et vett lasta kirjutati VAJUTA NUPPU. Ravimite võtmiseks oli memmel laual kell, ...
Mis toimus Jälgimäe külas Elades veidi linnast väljas, Saku vallas, Jägimäe külas, siis hakkas mind huvitama küla ajalugu ja erinevad lood, mis kunagi juhtunud on. Arhiivist tellisin erinevate talude toimikuid. Kokku tellisin 12 arhivaali, millest pooled sobisid minu teemaga. Lähemalt uurima hakates avastasin, et ainult kahest arhivaalist on mul materjali millest kirjutada. Teistes olid üldised arvud ja nimed ning need ei andnud tervikliku pilti. Kuid mis toimus Jälgimäel, sellest sain aimu lugedes raamatut " Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ...
Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9 ...
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust ...
Kolm muskeäri Kolm musketäri on lugu d'Artagnani nimelisest noorest Gaskoonlasest (provints prantsusmaal, sealseid inimesi peetakse eriti temperamentseteks) kelle elu unistus on saada kuninglikuks musketäriks. Kuna ta isa on Musketäride ülema Treville hea sõber, annab isa talle ühel päeval hobuse, mõõga, raha ja soovituskirja ning saadab ta Pariisi, härra Treville juurde. D'Artagnan asub teele, ning peatudes ühes kõrtsis, solvab teda üks võõras. D'Artagnan asub ,,tõelise gaskoonlasena" kohe temaga võitlema ja kaotab. Ta näeb veel kuidas võõras rääkis kellegi Mileediga. Kui ta toibub avastab ta et ta soovituskiri on kadunud. Võõras oli olnud Kardinali käsilane ning arvas, et kiri mis sisaldab härra Treville nime peaks kardinali huvitama. D'Artagnan, aga vannub et lööb võõra maha kui peaks teda veel kunagi nägema. Jõudes lõpuks Pariisi, läheb ta otsekohe Musketäride majja. Härra Trevill...
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki...
Albert Camus (1913-1960) Hukkus küpses loomeeas, autoõnnetuses. Jõudis eksistentsifilosoofiani Sartre'iga enam-vähem ühraeglselt, kuid sõltumatult. Sündis Alzeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas, ema oli tal hispaanlanna. Temagi isa suri varakult. Pere majandusraskustest hoolimata läks Camus'l korda pääseda Orani ülikooli filosoofiat õppima. 1934. a liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga. Astus aasta hiljem välja. 1930. aastast alates kimbutas teda tuberkuloos. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, samas hakkas tegelema teatriga, asutas 1935. a töölisteatri, kus tegutses nii näitleja kui ka dramaturgina. Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek. 1963, 1989) "Mässav inimene" avaldas Camus 1951.a (ek. 1996) näidend "Caligula" (1944; ek. 1989) romaan "Langus" (1956; ek. 19...
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass A.Camus ,,Võõras" Uurimus Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Autorist, loomingust 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine 2.2 Jutu püramiid 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus 2.4 Analoogia graafiline kujutamine 3. Hinnang teosele 3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas 3.2 Kelle võtaksid sõbraks ja miks? 3.3 Kokkupuuted tänapäevaga 3.4 Kas ja miks soovitan teistele Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on suhteliselt vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vähe tuttavaid, ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablas...
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas Remarque palju ringi, käis Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades, Türgis. Töö kõrvalt kirjutas ta oma esimesed jutud, luuletused, romaanid. Kriitikud ütlesid tema teoste kohta ,,Palj...
Koostaja: Tervitamine Lühireferaat Juhendaja: Kuressaare 2009 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................3 2. Vastu- ja kaastervitamine..........................................4 3. Külaliste vastuvõtt ja saatmine..............................................................5 4. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad...........................5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................6 2 Sissejuhatus Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võivad otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Tervitmine on lihtne rituaal, kui omavahel kohtuvad inime...
Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 3 ,,Kus pidu korraldatakse, on järelikult seda kellelegi vaja" Vene vastlapühade tähistamisest Tallinnas Elo-Hanna Seljamaa 2010 Artikli eesmärgiks on käsitleda pühade teisenemisprotsessi aspekte, võttes aluseks vene vastlapühade tähistamise Tallinnas. Oluline on silmas pidada artiklit lugedes, et tähtpäevade traditsioonid ei hääbu, vaid teisenevad ning muutuvad vastavad ühiskonnale. Autor on veendunud, et tänapäeval tähtpäevaüritused täidavad pigem meelelahutuslikku funktsiooni. Mina olen ka absoluutselt samal arvamusel. Minu enda tutvusringkonnas on väga vähe inimesi, kes näiteks jõulude ajal kirikus käivad või mõtlevad/teavad, miks jõule tähistatakse. Jõuludest on saanud kommertspüha ning Eestis (vähemalt minu tutvusringkonnas) tähistatakse n...
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
Johann Köler Johann Köler sündis 8. märts 1826. aastal Vastemõisa vallas Kõõbral. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetaja...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused ning suhtlust mõjutavad ka kultuurid. Inimene kes pole kultuuride erinevustest teadlikud ja ei oska neid näha, kaldu...
Johann Köler Johann Köler sündis 8. märts 1826. aastal Vastemõisa vallas Kõõbral. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetaja...
Katrin Olhovikov 10. klass 22,01,07 Andekus kink või koorem? Kõik inimesed on mingis valdkonnas omamoodi andekad keegi oskab hästi süüa teha, keegi mängib mingit muusikainstrumenti. Need on oskused, mida saab õppida ja edasi arendada, kuid on olemas ka isikuomadused või oskused, mis väljendavad inimese käitumisviisi, mida võib samuti anneteks nimetada, näiteks külalislahkus, hea huumorimeel, positiivne ellusuhtumine. Kas aga oma andekust alati märgatakse? Kui olin väike, ei avaldunud minus veel mingeid erilisi andeid peale ilusa lauluhääle. Mu isa on rääkinud, et alati, kui ma laulsin, tuli mõnel kuulajal pisar silma. Varsti hakkasin huvi tundma kla...
Herbert George Wells ,,Nähtamatu" Elulugu Sündis 21. septembril 1886. a. Londoni lähistel Kentis. Suri 13. augustil 1946. a. Londonis. Pere majandusliku olukorra halvenedes töötas noor Wells kangakaupmehe õpipoisina. Asus 17-aastaselt Midhursti gümnaasiumis ühekorraga nii õppima kui ka nooremaid õpetama. Õpetajana töötas ta ka ülikooliõpingute kõrvalt ja lõpetas 1890. aastal kaugõppes Londoni ülikooli zooloogia eriala. Olemus Ta oli inglise romaani- ja ajakirjanik, ühiskonna- teadlane ning ajaloolane. Ta püüdis oma teostes ette näha teaduse ja tehnika arengut ning selle mõju inimühiskonnale, ühendades köitva süzeega ulme ja reaalse maailma. Tema raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika huvitudes küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele. Loometöö Rohkem kui saja ra...
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisi...
Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu Suurest juveeli röövist oli juba möödas terve aasta ning Anders ja Eva-Lotta kutsuvad Kallet taas osa võtma Rooside sõjast. See on neil iga aastane mäng mida nad mängivad. Rooside sõjast võtavad osa Sixten, Benka ja Jonte, nemad on punased roosid. Valged roosid on Anders, Eva-Lotta ja Kalle. Nad võitlesid selle üle kes saab enda valdusesse Suurmõmmiku. Suurmõmmik on kivist kuju. Eva-Lotta, Kalle ja Anders olid teel Preeriasse, sest seal pidi neil lossis toimuma võitlus Suurmõmmiku üle. Tee peal nägid nad politseinik Björki ja vana Greni kes rääkis "Jajah, lapsepõlve süütud muretud mängud, jajah...". Eva-Lotta rääkis neile, et vana Gren olevat liigkasuvõtja. Punased roosid viisid omaga kaasa Andersi, aga Kalle ja Eva-Lotta jäeti lossi tuppa luku taha. Peagi suutis Kalle oma osava mõtlemisega välja selgitada kuidas luku tagant välja pääseda ja saab teada kuhu punased roosid viis...
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...
mõrvalugu „Kohutav tõde“ Ajalehe esikaane suur pealkiri: „Mõrvas on tapetud abielupaar, kes olid just mesinädalatel.“ Abielupaar oli valgete linade vahele pandud, nii mees kui naist oli pussitatud kümme korda südamesse ja viis korda pähe. Naise otsaette oli noaga naha sisse kirjutatud R täht ning mehe otsaees oli W täht. Uurimisega kaugele ei jõutud. Politsei jõudis üsna kiirest tupikusse ja sinna see asi jäigi. 10 aastat hiljem, üks üsna tuntud mees hakkas uurima ühte juhtumit, mis viis otsejoones tema sinna abielupaari mõrvani. Selle uurija nimi oli Rick Walker. Rick uuris ja puuris seda juhtumit, kuid edasiviivaid niidiotsi ta ei leidnud. Walker vaatas selle abielupaari mõrva pilte ning oli väga näost ära. Walker oli näost valge nagu lumi, kuid seda naist ja meest ta ikkagi ei tundnud. Walker käis mööda maju ringi ja küsitles abielupaari naabreid ja sõpru, kuid midagi uut ta teada ei saanud. Kuid äkk...
Võõrandunud töö Karl Marxi arvates on inimene üks osa loodusest- tegutsev ja reaalsusesse lülitatud inimene, kes töö kaudu on ühiskondlik, sest just seda töö oma loomult on. Töö võõrandumine aga on kapitalistlikus ühiskonnas loomulik ning seda on võimalik kaotada vaid töö tulemust inimestelt võõrandava ühiskonna purustamisega. Marxi arvates on võõrandumine tööst täiesti võõras ja omane vaid klassideta ühiskonnas. Tööline muutub üha enam vaesemaks, mida rohkem rikkust ta toodab, mida rohkem kasvavad tema toodangu võimsus ja maht. Mida rohkem kaupu ta loob, seda odavamaks kaup muutub. Aina kasvav ja aina enam tarbiv ühiskond ise loob olukorra, mil orjastab end justkui kapitali võimusesse. Töö ei tooda ainult kaupu: ta toodab ka iseennast ja töölist kui kaupa.. Asi, mille inimese töö toodab või produkt, on vastandunud tööle ja on tootjast sõltumatu. Töö tegelikkuseks muutmine kui töölise väljalülitamine ...
Juhan Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" · ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" on eesti korpusepoiste lahingulugu. Paljude eesti poste saatuseks oli võidelda võõras sõjas ja võõras mundris, oli ka neid, kes mobiliseeriti N liidu sõjaväkke, Nii juhtus ka siis Autori endaga, kes sattus eesti ajateenistusest punaaremeesse. · Autor kirjeldab 1941 aasta suve Eesti territoriaalkorpuse võistleja silmade läbi. · See on fragmentaarium, mis pakub kimbu lihtsaid eesti elulugusid · See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punases mullas, ja jutustab lugu oma lühikese elu lõpukuudest.. Sõjas olles nad ei tea, mitte midagi mis saab. Kõik on suur küsimärk. Tsitaat: ,,Ma ei tea, kas ma suren täna, homme, ülehomme või jään ehk isegi ellu selles meeletus sõjas" · Jutustaja peab monolooge ja mõtiskleb selle üle, mis toimub sõd...
1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos Eesti Vabariigi peatse sajanda sünnipäeva puhul on paslik heita pilk toimunud sündmustele, et neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada v...
Eestlane kes ta on? Eestlasi on vähe, kokku vaevalt üks miljon. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie väike riik paikneb, siis paljudele, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab? Meie ajalugu on olnud keeruline ning see on kindlasti jätnud jälje eestlaste iseloomu ja olemuse kujunemisele. Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud. Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud iseendaks ja vahelduva eduga ka iseseisvaks. Eestlast iseloomustab töökus. Ta oskab tööd teha. Alati ta ei viitsi, küll aga rabab ta eriti siis, kui teeb midagi iseendale või oma pere heaks. See annab jõudu pingutusteks, et oma eluga hakkama saada. Paljudel eestlas...
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Maailmas on üle 6000 tuhande erineva keele. Pealt näha võivad keeled olla üksteisest vägagi erinevad. Sama keelkonna keeled on omavahel üsna sarnased. Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka ko...
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsak...
Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel Inimeste mõtteviisi vormitakse kultuuriliselt juba lapseeast peale. Seetõttu käituvad maailma rahvad väga erinevate tavade kohaselt. Mõnikord on erinevused naljakad ja lõbusad, kuid võib tekkida olukordi, mil seetõttu tekivad vääritimõistmised ja konfliktid. Kultuuridevahelised probleemid ei teki niivõrd kohalike tavade mittetundmisest, vaid väärtushinnangute pinnalt. Kultuuride võrdlemisel tehakse teatud üldistusi ja sellega kaasneb risk stereotüüpide tekkeks. Stereotüüp iseenesest ei ole halb, kuna aitab inimesi rühmitada ja vältida info üleküllust. Igale inimesele tuleks siiski läheneda individuaalselt ja ilma eelnevate ootuste ning hinnanguteta. Kultuuride erinevust tuleb võtta optimistlikult. Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juh...
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
Voltaire´i ,,Mikromegas" on irooniline lugu inimesest planeedil Maa Voltaire arutleb oma nii muinasjutulises kui ka filosoofilises teoses inimese ja ühiskonna pahede ning käitumise üle. Teose autor heidab inimestele ette rumalust, vihjates neile kui hullude, kurjategijate ja õnnetute karjale. Rumaluse näiteks on teoses kirjeldus lahingute pidamisest paari külakese pärast, mis tuleb kohe jälle vaenlasele loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima. Teoses on näide Türgi-Vene sõjast, kus sultan ja keiser jagavad käske, ise sõjakoledustest eemal olles, kuid näiteid võib tuua ka tänapäevast. Arenenud maailmas ei leidu ehk inimest, kes pole kuulnud USA ja Lähis- Ida riikide vahelistest probleemidest, rünnakutest, ähvardustest ja provokatsioonidest. Lihtinimestest ei tea keegi t...
FLKU 05. 047 Maailmakirjandus V (20. sajand) KÜSIMUSTIK variant I 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. ,,Minu Antonia", ,,Kadunud daam", ,,Varjud kivil" 2. Nimetage vähemalt kaks 20. sajandi proosakirjanikku, kes ühendasid oma teostes avangardistlikud modernismi meetodid rahvalike jutustuslaadidega. Knut Hamsun, F. Scott Fitzgerald 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega ,,cadavre exquis" (,,suurepärane surnukeha")? Mis kirjandusvooluga see seostub? Mitme inimese poolt koostatud lausete või piltide jada; kasutati sürrealismis 4. Nimetage ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (vähemalt neli). Eugene O'Neill, Arthur Miller, Tennessee Williams, Edward Albee 5. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks eeskätt luuletajana tuntuks saanu). Giorgos Seferis, Odysseus Elyt...
,,Enne ukse lukustamist" Lydia Koidula Ühes Mäetaguses talus elavad peremees Hannus Kukk ja tema naine Tiiu. Teise jõulupüha õhtul tuleb Hannus väljast, ust pauguga kinni pannes ja hakkab oma naisele seletama, kui palju on ta tema noomimist ja palveid talunud. Tegelikult ei olnud ainuüksi Hannus see, kes selliselt mõtles KõrtsiPriidu oli talle nii mõndagi seletanud. Aastaid tagasi oli Priidu Mäetagust talu endale ihaldanud. See tekitas nende vahel viha ja vaenu, kuid aegamööda näis kõik unustavat ja viimaks said nad väga headeks sõpradeks. Mina ei mõista, kuidas on võimalik kedagi sellist veel usaldada, aga selline oli Hannus naiivne ja samas ka kange. Nüüd tekitas Hannusel küsimus millega mõisarenti maksta? Murest murtud südamega pöördus ta Priidu poole ja temal oli idee kohe varnast võtta. Ta väitis, et Venemaal on odavad maad, mis on väga hea h...
EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nend...
Eneli lugemiselamus: Lugesin raamatut „Minu Tokyo“ Maarja Yano Kõige ilusam oli kindlasti Jaapanis parkides alles õitsema hakkanud kirsipuud, sest seal on neid väga palju ja kui kõigil puudel ühel ajal valged õied lahti lähevad, siis on see väga ilus. (Autor oli sellest hetkest hea pildi tabanud ning kirjeldas seda õitsemise aega vägakenasti) Kõige inetum kuidas inimesed kaasmaalaste, eriti veel väikeste laste, ees väga kohatult käituvad, sest alati tuleb arvestada nendega, kes su ümber on ja mõelda mis on sünnis ja mis mitte. Näiteks kaks, samuti vahetusaastal viibivat, noormeest otsustasid minna ühel piknikul, mida peeti avalikus pargis vahetusõpilastega, kus olid ka pered oma lastega piknikut pidamas, ihualasti tiiki ujuma. Kõige hirmsam võõrasse linna minek, kus sa kunagi varem pole käinud ja kui keel pole päris selge, sest kui sul pole seal sõpru ja tuttavaid ning keel pole päris selge võib olla väga raske hakkama saada seal (e...
,,Võõras" Alber Camus 1. Meursault' suhe maailma ja inimestega 2. Tema süü ja süüdimatus, ka Camus´ versioonis 1. Meursault oli suhteliselt tagasihoidlik inimene, kellele ei meeldinud olla tähelepanu keskpunktis. Ta ei hoolinud eriti teiste inimeste arvamusest ning käitus ja ütles, nagu heaks arvas. Sõpru ei olnud tal kuigi palju, perekonda polnud loonud ning ka emaga, kes oli hooldekodus, suhtles harva. Ema matustel ei olnud Meursault kurb ega rõõmus ning jäi mulje, nagu poleks ta oma emast hoolinudki. Inimestega polnud ta kunagi ise aldis rääkima, eelistas pigem rahulikku keskkonda. Ta arvas, et kõik on mööduv ning igaüks sureb nagunii kunagi, vükskõik millal. Alles vangis istudes taipas ta, kui väärtuslik on tegelikult elu, iga hetk ja mälestus. Vangikongis olles veetis ta päevad läbi just oma mälestuste seltsis, tuletades järjest meeld...
F12 LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond, suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine. Näitek...
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus. Tegevuspaigaks on moodsa, isetu ja voolujoonelise sisekujundusega kiirtoidukoht, nimelt kiirtoiduketi viimane, linna ääres asuv lüli, kus keegi ei käi. Atmosfäär on 1980.ndatest loodud muusikaga ning teenindaja (Evelin V...
Curriculum vitae Nimi Keegi Inimene Sünniaeg ja -koht 21.03.1982, Tallinn Aadress Võõras tee 1-41, 60987 Tallinn Telefon, e-post 56885821, Perekonnaseis abielus, üks laps Rahvus eestlane Hariduskäik 2000-2003 Tartu ülikool, pedagoogika osakond bakalauruseõpe, 1998-2000 Kreutzwaldi Gümnaasium Töökaik 2004- 2008 Tallinna Realkool, klassiõpetaja Keeleoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea hispaania keel kõnes hea, kirjas rahuldav vene keel kõnes ja kirjas rahuldav Arvutioskus Word, Excel, Powerpoint, foto- ja videotöötlus Juhiluba B-kategooria Huvialad ratsutamine, tantsimine, laulmine 28.09.2014
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
