EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................
Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid „Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: „ Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid. „ Märjad ruumid on vannituba, dušš dušširuum, iruum, sauna leili- leili- ja pesuruum. „Suurem vee- ja niiskuskoormus suurendab niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile. 2 1 Niisked ja märjad ruumid „ Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vee sattumine piirdetarinditesse oleks välditud „ Seina- ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavat ...
Luuleanaüüs Marie Underi loominguga tutvust tehes võib esimeste luuletuste ja kogude põhjal jääda luuletajast mulje kui õnne, rõõmu ja ekstaasi kujutajast. Alguseajal õnnejoovastusest tulvil luule märkab siiski ka rõõmu vastandust. Ka kõige õnnelikuma hetke piiravad tegelikult varjud. Ajaloo sündmustest mõjutatud ajaluule on tulvil muret oleva ja saabuva pärast, kuid see ei tegele tavaliste päevaprobleemidega, vaid pigem ikka inimese hingeeluga. Kogud ,,Hääl varjust" ja ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1923  1927) pidid poetessi kavatsuste kohaselt ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik. Siin jõuab Marie Underkõige lähemale elu paratamatule antiteesile  valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagik...
Juudid Juudid on nii rikkad kui ka haritud. Nende tava oli vägev, nii vägev, et hoidis rahva elus  kui üks inimene lükati kuristikku ja hukkus, jätkas tema tööd järgmine. Nad on suutnud ronida läbi iga vähimagi pilu, mis neile on antud. Neil juutidel, keda kirik ei jõudnud tappa, keelati kui valeusulistel mõistlikele inimestele mõeldud tööalad. Juutidele jäi kaubitsemine  kas see on siis mingi töö? Ostad odavamalt asju kokku, tassid mujale, määrid teistele kallimalt pähe. Veel enam, neile anti jube, põlastusväärne töö: rahavahetus. Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus! Raha oli küll olnud kunagi põlastusväärne  Jeesuse sõnades piiblis (sest raha orjaks oli kerge jääda) ja ka mõisate Õhtumaal (sest raha oli ebakindel mõõt, targem oli vahetada asi asja vastu). Kuid aeg oli muutunud: algas kapitalism. Peagi oli enamik rahast (kapitalist) j...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
Nimi HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:XXA Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Klaasi kasutamise ajalugu ulatub kiviaega, mil kasutati looduslikku klaasi. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000 eKr, kuid esimene klaasi valmistamine on teada aga Vana- Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda kasutati peamiselt keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtusli...
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
